Laupäeval, 15. veebruaril 2025 kell 14.00 avatakse KONDASE KESKUSES Helger Aaresilla debüütnäitus „Üks pintsel läks kondama”. Helger Aaresild on tegelnud kõiksuguste kirjatöödega, sealhulgas moodsa aja idamaa müstikaga seotud raamatute tõlkimisega. Kunagi rublaajal andis ta välja ajalehte UFO-mõistatusest. Teema huvitab teda siiani, mis kajastub ka mõnel pildil. Lisaks on ta teinud kaastööd „Maalehele“ ja ajakirjale „Tervendaja“. […] Vaata lähemalt ›
0
„Teatris pole nii, et istud maha ja sind haarab katkematu visuaalheliline voog, millest saab joovastuse. Piisab, et keegi saalis sahistab, ja ongi paus,“ ütleb 12. veebruaril elektron.arti ja Kanuti gildi saali koostöölavastusega „Schema“ välja tulnud etenduskunstnik Karl Saks. „Schema’s“ on ühendatud heli, vaatemäng ja kuulamine. Kuulamine nimelt ei piirdu pelgalt helide vastuvõtuga, vaid nii kujundatakse […] Vaata lähemalt ›
3
Sügisest saadik on Tallinna vanalinlastele ja kaugematele huvilistele tilgutatud infokilde selle kohta, mida kõike linnavõimu juhtimisel hakatakse tegema, kui saab lõpliku heakskiidu 2021. aastal lõppenu asemel koostatav „Tallinna vanalinna arengukava 2035“. Jaanuari lõpul algas kuu aega vältav „arengukava avalikustamine“, mille jooksul saavad oma ettepanekuid kava kohta teha need, kes mingil põhjusel olid varem kaasamata jäänud. […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kultuurkapitali 100. aastapäevale pühendatud esseevõistluse võitis pseudonüüm, mitteisik, kes esines auhinnagalal videopöördumises 19aastase tütarlapsena, aga kelle taga peidab end keegi teine, üldse mitte algaja kirjutaja … Ja meesterahvas. Arvan nii, sest Nora Maria Londonit on tehisaru loodud videos kujutatud mehepilguga (male gaze’iga): maskuliinne, naist eelkõige seksuaalobjektina nägev pilk on loonud laureaadiks paokil huulte, meela ilme, käheda […] Vaata lähemalt ›
0
Möödunud nädalal sai ootamatult hoo sisse arutelu, kas Eesti peaks tehisaru treenimiseks korporatsioonidele rohkem sisu loovutama – ja millegipärast tasuta. Kuigi siinmail on tehisaruteemaline keskustelu võrdlemisi tekstikeskne, tuleb silmas pidada, et generatiivne tehisintellekt, mis aitab kellelgi (kas naljaviluks või professionaalsel tasemel ideegeneraatorina) luua teksti, pilti, muusikat või muud, on treenitud päris inimeste loomingu põhjal. Nähtavasti […] Vaata lähemalt ›
24
Vaidlused selle üle, kui butiikriik on Eesti, võivadki jääda kestma, aga meie rahvuslik iseolemine on fakt. Muidugi peab meie vabadus olema kaitstud ja hea on, kui tubli majandus annab jõukuse, aga oma riigi suudame täita eesti eluga ainult siis, kui me seda ise elame. Jah, elame eestikeelses meediaruumis, ehitame oma identiteedi ajaloolaste kirjutatud narratiividele ja […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti raamatu 500. sünnipäeva puhul on ilmunud Eesti Rahvusbibliograafia kureeritud versioon – vabalt kättesaadav ja kvantitatiivseks analüüsiks kohandatud metaandmestik, mille kaudu on võimalik uurida meie kirjakultuuri ajalugu. Siinne artikkel tutvustab lühidalt andmekogu saamislugu ja selle kasutusvõimalusi. Eesti Rahvusbibliograafia (ERB) on kataloog, mis koondab üksikasjalikku informatsiooni rahvusteavikute kohta. Rahvusteavikuks loetakse raamatuid, ajalehti, ajakirju, kaarte, noote, heli- […] Vaata lähemalt ›
0
Kuna arhitektuurivõistlused on keskkonna- ja kultuuriloome osa, tähelepanuväärne võimalus tagada kvaliteetne ruum ja arhitektuur, on Sirp juba aastaid teinud arhitektuurivõistluste tulemustest kokkuvõtteid. Nii ka tänavu. Järgnevalt avavad teemat arhitektide liidu võistluste töögrupi liige Pelle-Sten Viiburg ja võistluste koordinaator Liina Soosaar. Milline oli 2024. aasta arhitektuurivõistluste saak? Pelle-Sten Viiburg: Võistlusi toimus 22. Need on siis need, […] Vaata lähemalt ›
0
Möödunud aasta detsembris toimus Valga arhitektuuriresidentuuris Vares pimeduse teemal talvekool, mis tõi kokku arhitektid, kunstnikud ja ööhuvilised. Teiste seas väisas piirilinna ka arhitekt, fotograaf ja Lancasteri ülikooli ööuurija Élisabeth de Bézenac, kes tutvustas talvekoolis oma teadustööd ning selle juurde kuuluvat visuaalset „Öönägemuste atlast“, kuhu on koondatud viie aasta jooksul maailma pimedatesse paikadesse tehtud öistel ekspeditsioonidel […] Vaata lähemalt ›
0
Kui disain oma modernistlikke isasid materdama hakkas, oli maailmalõpp juba alanud. Enam ei rõhutata disainis mürast puhastatud struktuuride selgust, selle asemel kipuvad solkmelised kihid mattuma üksteise sisse. Amööbsete vormidega disain leiab sageli elus peamist rakendust kas kehal kantuna või ühismeedias jagatuna. Instagramis pole see lihtsalt suvaliste postituste voog, vaid vägagi kureeritud sisu. See kõik pani […] Vaata lähemalt ›
34
Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade kandidaadid on nüüd teada ning emakeelepäeval, 14. märtsil kuulutatakse välja ka laureaadid. Põhižürii esimees Kai Olivia Arrak (Kai Kask) räägib žürii tööst ja jagab tähelepanekuid mulluse kirjandusaasta kohta. Koos Arrakuga kuuluvad žüriisse Sveta Grigorjeva ja Janika Kronberg. Tänavu oli Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali põhižüriis esimest korda varasema viie asemel kolm liiget. […] Vaata lähemalt ›
0
Igor Stravinski ballett „Pulcinella“ ja Maurice Raveli ooper „Hispaania tund“ 7. II (Eesti esietendus) rahvusooperis Estonia (esietendus 9. III 2024 Opéra Comique’is). Muusikajuht ja dirigent Arvo Volmer, dirigent Kaspar Mänd, lavastaja Guillaume Gallienne (Prantsusmaa), koreograaf Clairemarie Osta (Prantsusmaa), dekoratsioonikunstnik Sylvie Olivé (Prantsusmaa), kostüümikunstnik Olivier Bériot (Prantsusmaa), valguskunstnik John Torres (Prantsusmaa), dramaturg ja lavastaja assistent Marie […] Vaata lähemalt ›
14
Mängufilm „Konklaav“ („Conclave“, Suurbritannia-USA, 2024), režissöör Edward Berger, stsenarist Peter Straughan, operaator Stéphane Fontaine, helilooja Volker Bertelmann. Põhineb Robert Harrise samanimelisel romaanil. Osades Ralph Fiennes, Isabella Rossellini, John Lithgow, Stanley Tucci, Sergio Castellitto, Merab Ninidze jt. Vatikan on rohkest avalikust tähelepanust saadetud kirikumaailma keskpunkt ja ometi looritatud piisava salapäraga, et pakkuda pidevalt magusat ainest ka […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Naerata ometi“ (Tallinnfilm, Eesti NSV 1985, 82 min), režissöörid Leida Laius ja Arvo Iho, stsenarist Marina Šeptunova, operaator Arvo Iho, helilooja Lepo Sumera, Põhineb Silvia Rannamaa romaanil „Kasuema“. Osades Monika Järv, Hendrik Toompere, Tauri Tallermaa, Katrin Tamleht, Siiri Sisask, Helle Kuningas, Mari Lill, Evald Hermaküla, Maria Klenskaja, Rein Pakk, Rudolf Allabert jt. Leida Laiuse ja […] Vaata lähemalt ›
21
Rumalamat küsimust maksude kohta on raske ette kujutada. Ostad – saad raha eest kohe midagi vastu. Investeerid – saad lootuse, et saad hiljem rohkem. Ja teed seda või jätad tegemata omal tahtel. Enamasti. Maksu aga nõuab keegi teine. Riik nõuab, sina maksad – kasu jääb uduseks. Kui aga vaadata graafikut joonisel 1, siis paistaks nagu, […] Vaata lähemalt ›
0
Me oleme harjunud eristama privaatsfääri avalikust sfäärist. Selle lihtsustatud eristuse kohaselt jaotub inimelu kahte täiesti eraldi maailma: privaatsfäär hõlmab eraasju, mis puudutavad inimest ennast või tema perekonda ega kuulu avaliku elu ega riigivõimu huviorbiiti, seevastu avalik sfäär puudutab kõiki ning on ruum, kus arutletakse ühiskonna huvide ja prioriteetide üle. Selle arusaama normatiivse tasandi järgi ei […] Vaata lähemalt ›
12
Üle-eelmisel nädalal tõestas Eesti Rahvusringhääling taas, et parim viis millelegi tähelepanu tõmmata on see ära keelata. Seekord riivas meediamaja toimetajate närve luuletaja Sveta Grigorjeva keelesäuts sõnast „kliitor“. Eesti Ekspressis avaldatud säutsu formaadisobivuse üle võib vaielda. Grigorjeva tegi eetrikeeluks ettekäände leidmise võrdlemisi lihtsaks, alustades küll etümoloogiast, ent torkides seejärel umbes kolme viiendiku ulatuses iganenud kõlblusnorme. Et […] Vaata lähemalt ›
129
Kui sain kutse osaleda Progressiivse Liikumise korraldatud aruteluõhtul „Meesõiguslus = misogüünia?“, mõjus see ootamatult, nagu oleks keegi keset unne suikumist toas lambi süüdanud. Meeste õigustest pole kombeks rääkida. Kus on kõik need „neomarksistlikeks punaprofessoriteks“ sildistatud haridustöötajad, keda ülikoolides väidetavalt helde maksumaksja raha eest ülal peetakse? Miks mina, kes ma lihtsalt ärritusest olen kritiseerinud mõnda ühiskonnas […] Vaata lähemalt ›
0
Sarah Nõmme näitus „Marrastusprintsessi päevikud“, kuraator Kärt Kelder. Hobusepea galeriis kuni 3. III. Viimasel ajal olen tõsiselt mõelnud tõsiseltvõetavuse ja intelligentsuse peale. Et mis need sellised ikkagi on. Ja miks me peame tihti tõsiseltvõetavaks või intelligentseks teatud masti fenomene, inimesi, teatrit, muusikat? Mulle nimelt hakkab aina enam selgeks saama, et see, mida tihtipeale peetakse nn […] Vaata lähemalt ›
17
Sõltumatu Tantsu Lava „Flex“, autor, lavastaja ja koreograaf Üüve-Lydia Toompere, lavastusdramaturg Siim Tõniste, valguskunstnik Mikk-Mait Kivi, helikunstnik Kenn-Eerik Kannike, lavakunstnik Niina-Anneli Kaarnamo. Esietendus 5. XII 2024 Sõltumatu Tantsu Laval. Õhtu jõunaise koopas. Saabuvad külalised, sulgub välisuks ja naine astub võltspäevituse duši alt välja. Ta vaatab vaikuses meie, külaliste, poole ning hakkab aegamisi kõndima, käed keha […] Vaata lähemalt ›
2
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Accelerista
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 14:39
Viimane uuendus: 14:34.
Uudiste reiting uuendatud: 14:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)