428 koht 0
Vanasti, kui raamatuid osteti veel peamiselt selleks, et neid lugeda, oleks see teos välja antud ilusti kahes köites. Jaksaks ikka käes ka hoida. Aga nüüd on monumentaalne mürakas ilmselt müüdavam. Ja tõesti, kui ma oleksin ostnud kõigepealt esimese raamatu, siis teist enam ostnud ei oleks. Ja tegelikult oleks sellest kahju olnud, sest just teine pool raamatust on huvitavam. Seal hakkab alapealkiri, mis lubaks nagu jutustada ajalugu perekonna kaudu, ka ennast rohkem õigustama. Aga ei, igal juhul, kes otsib.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Eesti käsipallikoondis valmistus tähtsaks EM-eelvalikmänguks kahe kontrollkohtumisega. Suurbritannia koondis alistati kaks korda ning saadi ka oluline õppetund. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
20. märts toob astroloogilise uue aasta – need 3 tähemärki saavad uue hoo sisse foto : Canva Reedel, 20. märtsil 2026 algab taevas uus peatükk. Päike liigub Jäära märki ning sellega algab astroloogiline uus aasta ja kevadine pööripäev. See on hetk, mil kõik justkui ärkab ellu – tekib uus jõud, värske energia ja soov edasi liikuda. Sa võid tunda, kuidas sinus hak Vaata lähemalt ›
0 värske
Norra lähimineviku laskesuusastaari Marte Olsbu Röiselandi jaoks on viimased nädalad kulgenud erakordselt keeruliselt: samal päeval, kui ultraheli kinnitas, et ta ootab oma teist last, diagnoositi tema abikaasal Sverre Olsbu Röiselandil munandivähk. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ettevõtja Taavi Kotka hinnangul võiksid ametnikud, kes suudavad kõrge kasumlikkusega projekti riigis ellu viia, saada kuni poole miljoni euro suuruse preemia. Kotka sõnul aitaks ettenähtud boonus murda mugavustsooni ja tooks Eesti riiki uusi ideid. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kui Tallinna kandis keeras põllumajandusminister Terras meie farmerite mure enda kentsakaks promomiseks ning seadis aktsiooni tõsiseltvõetavuse kahtluse alla, siis mujal Eestis oli asi naljast kaugel. Põllumehed ajasid oma traktorid keskustesse välja murega, et EL-i poolt Eestile arvestatud 546 miljoni euro suurune toetus ikka tegelikult ka põllumajandusse jõuab. See raha on vajalik Eesti põllumajanduse konkurentsivõime hoidmiseks ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Rahvusvaheline jalgpalliliit (FIFA) kehtestas reegli, mille kohaselt peab naiskonnal olema alates septembrist naissoost peatreener või abitreener. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kurlingupaar Marie Kaldvee ja Harri Lill alustasid Eesti meistrivõistlusi võiduga. Olümpiajärgne paus andis paarile aega mõtteid koguda. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuni 15. septembrini saab esitada kandidaate ettevõttenime võistlusele „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2026“. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Nimevõistluse auhind antakse välja üheteistkümnes kategoorias: Kandidaatide esitamine kestab 15. septembrini 2026 otselingil bit.ly/ehe-eesti-2026. Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub juba kümnendat korda. Nimevõistluse ühe e Vaata lähemalt ›
0 värske
Kas sina tead, miks ei tasu lapse joonistuse kohta alati öelda „nii ilus”? Psühholoog selgitab, kuidas last paremini toetada. foto : CanvaJoonistamine on üks laste lemmiktegevusi ning mängib suurt rolli nende loovuse arengus. Kui laps oma joonistust näitab, tahaksid sa teda loomulikult kiita. Kuid alati ei ole kõige parem öelda lihtsalt: „see on ilus”. Palju kasulikum on märgata ja esile tuua tema pingutust. Psühholoogide sõnul on joonistamine lapse jaoks avastamine... Vaata lähemalt ›
0 värske
Pingete järsk eskaleerumine Lähis-Idas lõi energiahinnad esmaspäeval lakke. See omakorda paiskas langusse maailma võlakirja- ja aktsiaturud. Vaata lähemalt ›
0 värske
Neljapäeva varahommikul tabas Elroni rongiliiklust ulatuslik taristurike. Ettevõtte enda selgituse kohaselt oli öösel liiklusjuhtimissüsteemi tarkvara korraliselt uuendatud, mis lõppes paraku nii, et süsteemid ei hakanud korrapäraselt tööle. Lõppes kogu Elroni läänesuunaline reisirongiliiklus ning häiritud oli ka idasuuna liiklus, näiteks pidid Tallinna sisenevad rongid jääma lõppjaamana seisma Ülemiste peatuses. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeria esimene kohtumine Pärnu Võrkpalliklubi ja Võru Barrus Võrkpalliklubi vahel lõppes täna kodus mänginud Pärnu 3:0 võiduga. Vaata lähemalt ›
0 värske
Miami Mastersi tenniseturniiril pääses avaringist edasi äsja 17-aastaseks saanud prantslane Moise Kouame (ATP 385.). Vaata lähemalt ›
0 värske
Eile kolmapäeval 18. märtsil sai Lõuna-Itaalias Reggio Calabrias autolt löögi ja hukkus 29-aastane Soome kodanikust naine, kes tuvastati kui Nea Mirjiam Laine. Mitme... Vaata lähemalt ›
0 värske
Saaremaal on olnud perioode, kus mõisasid oli 141. Tänaseks on neid alles säilinud vaid 15. Mõisade restaureerimisega tegelevad nii vald, erafirmad kui ka missioonitundega inimesed. Vaata lähemalt ›
0 värske
Mitmed lapsevanemad arvavad, et pärast väikelapseiga piisab lastele ainult kooliõe kontrollidest. Vaata lähemalt ›
0 värske
Mitmed lapsevanemad arvavad, et pärast väikelapseiga piisab lastele ainult kooliõe kontrollidest. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
Veneetsia biennaal on üks olulisemaid rahvusvahelisi kunstiinstitutsioone, ent mingil põhjusel lubati seal tänavu osaleda ka Venemaal. Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, ei kavatse sellise asjaga leppida. Kultuuriminister Heidy Purga selgitab, milliseid samme on astutud, et Venemaa biennaalilt taas kõrvale jätta. Kuidas kommenteerite seda, et Venemaa osaleb tänavu Veneetsia biennaalil? See on küüniline ja lubamatu ning vastuolus põhimõtetega, milles riigid on kokku leppinud pärast Venemaa täiemahulise sõja a Vaata lähemalt ›
0
Kangastuvad sada aastat Põhja-Saksamaa ajaloolises Altmarki piirkonnas. See on ala, mis märkis Teises maailmasõjas Vene vägede edasitungi piiri. Siin on nelja järjestikuse põlvkonna esindajad Alma (Hanna Heckt) 1910ndatest, Erika (Lea Drinda) 1940ndatest, Angelika (Lena Urzendowsky) 1980ndatest, Lenka (Laeni Geiseler) 2020ndatest ja teised naiseikka sirgumas ühes ja samas talumajapidamises. Tegelaste läbielamised on vajutanud jälje tulevaste põlvede olemusse, laiendades üha valust pitsitatud hingede ringi.. Vaata lähemalt ›
0
Pillion ehk mootorratta tagumine iste viitab selle filmi kangelase Colini (Harry Melling) teekonnale kiirel ja ettearvamatute kurvidega maanteel nimetusega armastuseotsing. Filmi vältel võib vaataja korduvalt küsida, millist lugu talle õigupoolest jutustatakse: kas armastuslugu, midagi pealiskaudsemat või hoopis midagi märksa sügavamat? „Pillionis“ uuritakse geimehe püüdu end leida, enda eest seista ja jõuda lähemale sellele, mida ta tegelikult vajab. Film põhineb Adam Mars-Jonesi romaanil „Box Hill. Madala Vaata lähemalt ›
0
Eesti antropoloogias on vähe nii pühendunult ja tulemuslikult tegutsevaid teadlasi kui Leiu Heapost, kes tähistab sel aastal oma 90. sünnipäeva. Muhumaalt pärit Leiu on sündinud 13. märtsil 1936 Mihkli talus Rootsivere külas. Loodus ja inimene köitsid Leiut juba lapsepõlvest alates. Pärast Piiri algkooli ja Orissaare keskkooli lõpetamist asus ta õppima Tartu ülikooli, kus ta 1958–1963 omandas bioloogiahariduse antropoloogia erialal professor Juhan Auli juhendamisel. Akadeemiline teekond jätkus Tallinnas aja Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri väikeses saalis esietendub 13. märtsil ilukirjanduslikku ja dokumentaalset põimiv lavastus „Lõputu suvi“, mille autor ja lavastaja on Priit Põldma. Kamp noori, kes on kunagi uljalt ja lootusrikkalt võidelnud kliimamuutuste vastu, saab kümmekond aastat hiljem taas kokku. Nad vaatavad otsa üksteisele ja iseendale. Mis on muutunud, mis on jäänud samaks? Lavastuse kunstnik on Joel Väli, helikujundaja Kirill Havanski, valguskujundaja Laura Maria Mäits, mängivad Loviise Kapper, Anneli Rahkema, Rai Vaata lähemalt ›
0
Suhteline vaesus tähendab, et inimesed ei pruugi elada otseses puuduses, kuid nad ei saa lubada endale elatustaset, mida võiks ühiskonnas tavapäraseks pidada.1 Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4% elanikkonnast. Absoluutses vaesuses elas 3,3% Eesti elanikkonnast, kusjuures see osakaal on viimastel aastatel suurenenud.2 2022. aastal kukkus reaalpalk ligi 9% ning kuigi viimasel paaril aastal on keskmine palgakasv olnud kiirem ja statistiliselt ostujõud taastub, ei ole kindlustu Vaata lähemalt ›
0
Kui kirjanikult küsitakse, millest ta mõtleb, siis ilmselt ei vasta ta peaaegu kunagi päris ausalt, vaid pigem nii, millest on viisakas, kohane või võimalik kirjutada. Mõtted ise on tavaliselt veidi teistsugused. Ma ei usu, et see on silmakirjalikkus ehk vassimine, pigem on see osa kirjutamise loomusest. Mõte, mis inimese peas liigub, on sageli liiga toores, liiga isiklik või liiga segane, et seda otse avaldada. Mõte ei pruugi ka sobida keskkonda,... Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta kujunes tähendusrikkaks – ning mitte üksnes kirjanikele, lugejatele ja raamatutega tegelevatele institutsioonidele, vaid tõi kaasa ka kaua oodatud võimaluse jätkata lugejaskonna sotsioloogilisi uuringuid, mis olid kodumaise rahastuse lõppedes 2014. aastast oma järge oodanud. Eelmise aasta märtsis leidiski kultuuriministeerium raamatuaasta puhul võimaluse üle-eestilise lugemisuuringu rahastamiseks. Selle läbiviimise eest pandi vastutus rahvusraamatukogule, kes kaasas küsimustiku tegemisse ning. Vaata lähemalt ›
0
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tõtt-öelda kõhklesin, kas ikka võtta vastu ettepanek arvustada soome noorteromaani „Rambo“. Teos on küll saanud prestiižseid auhindu (Finlandia 2015, tõlke eest Paabeli Torn 2025), kuid noortekirjandus on minule jäänud pigem kaugeks, „Rambo“ lihtsavõitu lühitutvustus kõlab klišeelikult ja raamatu kaanekujundus ei kutsu lugema. Aga juba esimene peatükk pani meelt muutma: „Rambo“ on üks neid haruldasi raamatuid, kus juba esimesed laused tõmbavad kaasa, tõotades asjalikku ja... Vaata lähemalt ›
0
Mind on alati häirinud see, kui mänguväli lahutatakse reaalsusest ning öeldakse, et mäng käib „mängult“. Otsekui oleks mäng midagi vähemat kui tegelikkus, midagi muud ja kuskil mujal. On siiski üks vald, kus seda lahutust teha ei saa. Selleks on keelevald, kus tegelikkus ja kujutlus jagavad ühist pinda ning lähevad nii sujuvalt üksteiseks üle, et neid ei saa enam kenasti piiritleda. Seetõttu ongi keel kõige võimsam mänguvahend. Keel mängib tegelikult juba... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.03.2026 23:07
Viimane uuendus: 23:04.
Uudiste reiting uuendatud: 23:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
