Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Rahandusminister Jürgen Ligi andis juba enne tuleva aasta riigieelarve arutelu algust kätte minoorse helistiku, kui ütles ERRile: „Ma nende palgatõusu-unistuste suhtes soovitaks olla hästi vaoshoitud, pettumus võib olla väga suur. Aga me loomulikult teeme oma parima.“ See pole üksnes avaliku sektori töötajatele ja nende ametiliitudele edastatud sõnum, et neil ei ole mõtet mingite taotluste ja ihadega lagedale tulla, läbirääkimisi soovida või koguni meeleavaldust korraldada. See on ka sõnum kolleegidele vali Vaata lähemalt ›
6
Äsja ilmunud raamatu „Teater NO99: kokkuvõte“ koostaja Anneli Saro, selle teatri esteetikast kirjutav Luule Epner ja poliitilist suunda avav Eva-Liisa Linder räägivad aastatel 2004–2018 tegutsenud teatri NO99 jalajäljest Eesti ühiskonnas. Kuhu vastvalminud raamat teatriteaduses üldse paigutub ja kui palju on võimalik selliseid mahukamaid käsitlusi välja anda? Luule Epner: Teatritest on kirjutatud tegelikult päris palju, aga enamasti on need raamatud teatrite endi algatatud ja välja antud. Von Krahli teater. Vaata lähemalt ›
48
Viimase paari kuu jooksul USAs toimuva murega jälgimine tuletab meelde, et akadeemiline vabadus ja ülikoolide autonoomia ei ole enesestmõistetavad. Muu hulgas sunnib see sotsiaalteaduste olukorra, riskide ja vastutuse üle arutlema. Enam kui kaksteist aastat tagasi kirjutas selle nädala juubilar Marju Lauristin, et sotsiaalteadused peaksid Eestis kuuluma rahvusteaduste hulka, sest tegelevad meile ainuomaste teemade kontekstitundliku analüüsiga, Eesti sotsio-kultuurilise ja majandusliku, õigusliku ja poliitil Vaata lähemalt ›
98
Eesti teatriväljal toimub viimastel aastatel vaikne, aga tähtis teisenemine: dramaturgi positsioon liigub teatritegemisel aina kesksemale kohale, ta ühendatakse aina enamate valdkondade ja teatrikunsti osadega, ohjad jooksevad järjest enam dramaturgi kätte kokku. Dramaturg pole enam näitekirjaniku sünonüüm, lavastusdramaturg (kes põhimõtteliselt ei pea sõnagi kirja panema) on juba täiesti tavaline nähtus, keda ka traditsioonilisemad teatrid ja teatritegijad hea meelega oma töösse kaasavad.1 Ilmekas näide on Vaata lähemalt ›
0
Ma olen dramaturg, aga mind võib „lund ka rookima panna“. Ametijuhend pidavat olema selleks piisavalt paindlik. „Või pistame nad kassasse istuma.“ Äkki see oli uni, kus ma seda kuulsin? Ma olen dramaturg ja ma kardan, et linn kaebab mu kohtusse. Tahaks riided seljast võtta. Lavastuste plakatid kooruvad seintelt lahti. Kontor üüritakse varsti välja, sest enne teatrit oli siin ilusalong ja see tõi stabiilsemalt raha sisse. Ma olen dramaturg, kes pakendab... Vaata lähemalt ›
62
Äsja on oma artiklite ja mõtteavalduste kogumiku üllitanud arhitekt Martti Preem. Suuresti on tema tööelu kulgenud Tartus. Ta oli Tartu Riikliku Ülikooli Tartu linna kompleksuurimise laboratooriumis vanemteadur, siis Riikliku Uurimis- ja Projekteerimisinstituudi Eesti Ehitusmälestiste Tartu osakonna vanemarhitekt, Tartu linnaarhitekt (1991–1995), Tartu Ülikooli arhitekt (1995–2005). Edasi on ametiks olnud järgnemisi Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna, Tallinna linnaplaneerimiseameti üldplaneeringute. Vaata lähemalt ›
0
Urmas Vadi näitemäng „Lasteaed“ Rakvere teatri väikeses majas algab õige paljutõotavalt absurditeatrina. Kolm näitlejat kehastuvad arstiks ja õdedeks ning neljas patsiendiks. Neid vaadates meenub Endla „Dip“ (2023), kus Indrek Taalmaa irriteeris doktorina publikut. Nii Vadi kui ka „Dipi“ autor-lavastaja Toomas Saarepera tajuvad järelikult tänapäevast arstiabi külma ja ebainimlikuna. Ideaalmaailm peaks olema vastupidine, meditsiin võiks inspireerida teatritegijaid soojuse ja inimlikkusega. Lasteaed oma olem Vaata lähemalt ›
0
Ott Kadarik on tuntud ja tunnustatud eesti arhitekt, kes praktiseerib 2000. aastate algusest ning on Mihkel Tüüri kõrval partner arhitektuuribüroos Kadarik Tüür Arhitektid. Kadariku osalusel valminud tuntumad arhitektuuriobjektid on teiste seas Tallinna Rotermanni kvartali uushoonestus, rekonstrueeritud Tammsaare park ja Tartu Kvartali keskus. Arhitektuuriloome kõrval tegeleb Ott Kadarik ka kujutava kunsti vormidega ning on eksponeerinud oma töid mitmel isikunäitusel. Viimane Kadariku isikunäitus „Kolbad ja Vaata lähemalt ›
32
Kui Miguel Llansó „Jeesus juhatab sind kiirteele“ sähvatas 2019. aastal välgunoolena toona veel ratsionaalsesse Eesti filmindusse, lõi see isegi suurte žanrifännide jalad korraks värisema. Vau, meile ei pakutagi ainult lahjat õuduspuljongit ja ebausutavat ulmeglasuuri, vaid üks hispaania režissöör kolib Eestisse ja annab meile tõupuhta ja täisverelise B-filmi, millele pole võimalik päitseid pähe suruda. „Jeesus juhatab sind kiirteele“ on pöörane, ühelt poolt lohakas ja logisev, teisest küljest häbitult pill Vaata lähemalt ›
20
Ütlus „elame kriisiajastul“ on kriiside rohkuse tõttu muutunud juba klišeeks. Käibesse on tulnud uudissõnad nagu kobarkriis, permakriis ja polükriis. Aeg-ajalt näib, et oleme juba unustanud, kuidas „kriisivabalt“ elada ja et hullem pole kunagi olnud. Pidev kriiside kuhjumine väljendub muu hulgas selles, et ingliskeelne Collinsi sõnaraamat valis „permakriisi“ 2022. aasta sõnaks.1 Sõna „permakriis“ on käiku läinud ka eesti meedias, kuigi ei ole veel õigekeelsussõnaraamatus ametlikku kinnitust leidnud. Tõepool Vaata lähemalt ›
0
Selle aasta 23. aprillil koguneb Eesti Kunstnike Liidu suurkogu Estonia kontserdisaali, et valida muu hulgas loomeliidule uus president ja asepresident. Elin Kard, praegune kunstnike liidu juht, räägib, kuidas see käib ja mismoodi asi protseduuriliselt välja hakkab nägema. Mismoodi kulgeb kunstnike liidu võimuvahetuse protsess? Liidu korraline suurkogu, mis koosneb kõigist liidu liikmetest, koguneb iga kolme aasta järel, et valida endi hulgast uus juhatus: president ja asepresident ning kümme valitavat vol Vaata lähemalt ›
62
Järgmisel Eesti Kunstnike Liidu suurkogul, mis toimub 23. aprillil, valitakse pidulikult välja liidu uus president ja asepresident. Seekord laekus tähtajaks vaid kaks avaldust: üks presidendi kohale ja üks asepresidendi kohale, mis tähendab, et kandideeriski üks tiim. Presidendi kohale kandideerib Maarin Ektermann ning asepresidendi kohale Tüüne-Kristin Vaikla. Mõlemad peavad oluliseks kaasatust, arutelu ning kunstnike huvide eest seismist. Selgus, et olete ainsad kandidaadid. Kui suur üllatus see oli, mill Vaata lähemalt ›
0
Maailma julgeolek sõltub paljuski sellest, mis toimub USA presidendi peas. Siiani on asjad sellega olnud enam-vähem korras, kuid president Donald Trumpi peas toimuv on külvanud hulganisti kahtlusi. Trump eristub eelkäijaist oma ebaloogilise käitumise ja isepäisusega, ületades isegi iseennast esimesel presidendiajal. Pärast tema mitut kuud valitsemisaega ei üllata enam väga kedagi, kui Trump kehtestab tollid kogu maailmale, sh Heardi ja McDonaldi pingviinidele, või kui ta ühel hetkel nimetab Ukraina presiden Vaata lähemalt ›
75
Tehisaru, haridus ja inimeseks olemine. Tiia Kõnnussaar vestles Marju Lauristiniga Marju Lauristin: „Iga inimene on unikaalne, iga elusolend on kordumatu, ja ka selles kordumatuses, selles variatiivsuses on mõte, olemuslik sisu.“ Kohtume emeriitprofessor Marju Lauristiniga mõni nädal enne tema 85. sünnipäeva, keset maailmas pulbitsevaid poliitilisi muutusi, Venemaa-Ukraina sõda ja tehnoloogilist hüperrevolutsiooni, et arutleda, mida tähendab tehisintellekti tulek maailma asjakorraldusele ja inimesele. Kas. Vaata lähemalt ›
0
Kes sa selline oled? Sa oled teatrivaatleja. Mitte kriitik, arvustaja, hindaja. Oled sa ekspert? Ei teagi nüüd … Mõni pruugib seda sõna mürgiselt, mõni tõsimeeli, jäägu see sinnapaika. Igatahes annad sa ajalehetoimetajale lubaduse kirjutada uuest lavastusest, enne kui oled seda näinud. Praegusel juhul Tallinna Linnateatri lavastusest „Krum“. Sa küsid teatrist pääsme kahele etendusele, sest piinlik oleks kirjutada Sirbis ainsa vaatamise põhjal, seda enam et tegu on su kodulinna teatriga, kuigi... Vaata lähemalt ›
21
2022. aasta maikuus kogunes ligikaudu 200 Nõmme ja Mustamäe elanikku Nõmme kultuurimajja kokkusaamisele, mis kujunes Tallinna üheks teravamaks kaasamiskoosolekuks. Inimesed olid vihased. Oma rahulolematust väljendati jõuliselt, sõnavõttudele aplodeeriti, tõsteti häält ja vaieldi. Õhk oli ülekeenud emotsioonidest paks. Koosolekut juhtinud abilinnapea oli korduvalt sunnitud osalejaid vahele segamise pärast korrale kutsuma. Pärast koosolekut kõnealune projekt tühistati. Mis siis juhtus? Sama aasta märtsis oli. Vaata lähemalt ›
103
Neljateistkümnendat korda korraldatud „Première“ on Sõltumatu Tantsu Lava lavastuste sari, mis pakub koreograafidele professionaalset platvormi oma esimese liikumisel põhineva lavastuse loomiseks. Sarjast on saanud hoo sisse koreograafid Karl Saks, Sveta Grigorjeva, Sigrid Savi jpt. Nagu ka eelmisel kahel aastal, valiti tänavu välja üks lavastus Eestis õppinud ning üks välismaal haritud koreograafidelt. Seekordses programmis jõudis tantsuväljale kaks debüütlavastust, Maria Solei Järveti „Strata“ ja Koosse Vaata lähemalt ›
0
Mul küll puudub statistika, kui mitu EMTA bakalaureusekraadi lõpueksamit on tehtud Estonia kontserdisaalis, aga sisetunne ütleb, et kas vähe või üldse mitte. Aga just sellise asjaga sai hakkama noor dirigent ja muusikakriitik Lisanna Laansalu. Laiem ringkond tema dirigenditegemistest ilmselt veel väga palju ei tea, küll aga on ta nimi jäänud paljudele meelde tänu Sirbis ilmunud artiklile „Igatsus harituse järele kõrgkooli helisevate seinte vahel“1, mis põhjustas mitte ainult veeklaasiga piirdunud tormi... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Naine
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.05.2026 01:07
Viimane uuendus: 00:42.
Uudiste reiting uuendatud: 01:02.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
