Vanemuise tantsurepertuaari tõi vaikselt selja taha libisev kevad double bill’i ehk emakeeli kahe lühiteosega balletiõhtu: kunstilise juhi Jevgeni Gribi juba tuttava käekirja poeetilise edasiarenduse „Läbi/paistev“ ning rahvusvaheliselt tuntud koreograafi Edward Clugi arhailise alltekstiga „Kevadpühitsuse“. Tärkava looduse vastupandamatu jõud ja pungade puhkemise õrnus on neis lahutamatute vastanditena sees – instinktiivse, primaarse, toore, üdini ausa koreograafia põnevad näited mõlemad. Teoste ühenduslüli Vaata lähemalt ›
0
Mõni nädal tagasi kirjutas Kunter Tätte Sirbi veergudel allovanemlusest ehk laste kasvatamisega seotud vastutuse jagamisest vanavanemate, õdede-vendade, onude-tädide, nõbude ning teiste lähemate ja kaugemate sugulastega. „Lapsele tähendab allovanemlus eelkõige püsivaid turvalisi suhteid ja selgemat kogukonnatunnetust,“ kirjutab Tätte mulle palju mõtteainet ja samastumisvõimalust pakkunud artiklis.1 Minagi kogen oma pisikese tuumikperega vanavanematest kaugel elades igatsust hooletöö jagamise järele: küll ol Vaata lähemalt ›
0
Mängu harrastatakse tema enda pärast, tegevusrõõmuks, ütleb eesti keele seletav sõnaraamat. Mäng on seega protsess, mitte tulemus. Mängu ilu võib olla omaette väärtus, millele tuua ohvriks hüpoteetiline tulu. Me oleme harjunud vastandama mängu ja tõelisust, tegema vahet, mis on mängult ja mis päriselt. Üldtunnustatud seisukoha järgi imiteerib mäng teatud mõttes tegelikkust ning lapsed õpivad mängides seda tundma ja seal hakkama saama, mahtuma reeglite piiridesse ja tegema koostööd. Eks vist sealt... Vaata lähemalt ›
0
„Courtisane“ on Belgias Gentis toimuv filmifestival, mis tähistas sel aastal oma 25. tegevusaastat. Festivali huvitavalt koostatud programmi keskmes on eksperimentaalfilm. Sealne kollegiaalne atmosfäär on olnud nii sümpaatne, et oleme seda võimaluse korral ikka ja jälle külastanud. Festivali eelviimasel päeval tegime „Courtisane’i“ ühele asutajale Marie Logiele ja programmitiimi liikmele Stoffel Debuysere’le ettepaneku rääkida festivalist ja filmikunstist üldisemaltki. On väga sümpaatne, et festivali võr Vaata lähemalt ›
0
Daniil Zandberg tõi märtsis Südalinna teatris lavale Miguel de Cervantese „Don Quijote“, mida on peetud esimeseks moodsaks Euroopa romaaniks (esimene osa ilmus aastal 1605). Cervantese surma-aastapäeva 23. aprillil tähistatakse raamatupoodides raamatu ja roosi päevana. „Don Quijote“ on maailma üks tõlgitumaid teoseid ning köitnud paljusid loojaid mitmelt loomealalt. François Truffaut’ filmis „Fahrenheit 451“ (1966) haaravad raamatupõletajad esimesena just „Don Quijote“. Teine Oscari-mees Alejandro Amenábar. Vaata lähemalt ›
0
Tallinnas aprilli lõpus toimunud uue metsaseaduse vastase protestimarsi järel täitus ühismeedia üleskutsetega protestimise asemel metsa istutada. Jätan siinkohal kõrvale nende kommentaaride patroneeriva tooni, millega püüti mure väljendamist taandada informeerimata emotsionaalsuseks. Meele avaldamine on demokraatia normaalne osa. Huvitavam on peatuda väljendil „metsa istutama“. Selles väljendis peitub kogu maailmavaade ja metsaarutelude eri osapoolte lõhe sügavus. Mis on mets? Ökoloogi kõrvale kõlab üleskut Vaata lähemalt ›
0
Kontserdiarvustuse kirjutamine läheb keeruliseks siis, kui laval on kollektiiv, mida ei saa mõõta tavapärase professionaalse mõõdupuuga, ent keda ei ole võimalik käsitleda ka pelgalt asjaarmastajatena. Vanalinna Hariduskolleegiumi (VHK) keelpilliorkester paikneb just selles pingeväljas. Nende nähtavus Eesti muusikaelus ja kunstiline tase eeldavad sisulist kriitikat, samal ajal kui kollektiivi koosseis ja toimeloogika (õpilasorkester, huviharidus) sunnivad hindamisel ettevaatlikkusele. Kui ettekanne veenab, Vaata lähemalt ›
0
11. kuni 16. maini peetakse Tartus kirjandusfestivali „Prima vista“. Festivali teema on tänavu „Tehis ja päris“: käsitletakse inimese ja tehnoloogia, looduse ja kultuuri ning reaalsuse ja kujutluse piirialasid. Nädala vältel astuvad üles Charlotte Weitze, Mererid Hopwood, Norman Ohler, Leonard Schwartz, Jari Järvelä, Julia Mussakovska, Kim Simonsen, Vónbjørt Vang, Munir Hachemi, Ingeborg Arvola, Ursel Bäumer, Claudia Kiefer, Giuliano Logos, Marianna Oklejak, Jurgis Kunčinas jt. „Prima vista“ partnerlinnas Vaata lähemalt ›
0
Bremenis toimuv „jazzahead!“ on maailma suurim džässimess, kus kogunevad valdkonna professionaalid: promootorid, agendid, plaadifirmade ja festivalide esindajad, artistid ning ajakirjanikud. Tänavu XX korda aset leidnud üritusel oli kohal umbes 3000 džässielu kujundajat 60 riigist. Toimus arvukalt arutelusid, esitlusi, töötubasid ning vastuvõtte, spontaanseid ja varem kokku lepitud kohtumisi. Peaaegu kõik Euroopa riigid olid väljas oma boksidega ning esindusi oli ka kaugemalt. „jazzahead!’i“ kõige olulisem. Vaata lähemalt ›
0
Viimaste aastate paduvihmad on Eesti linnades toonud nähtavale vee, mis seni oli torudes ja kraavides püsinuna silme alt ära. Valingvihmadega saavad tänavatest ajutised jõed, keldrid täituvad veega ja sademed, mida varem käsitleti ilmastikunähtusena, on esitanud ruumiplaneerijatele väljakutse. Sellises olukorras on sademeveekorraldus paratamatult kasvanud tehnilisest küsimusest poliitiliseks ja ruumiliseks valikuks. Kes vastutab linnas liigvee eest? Kuigi toimivad lahendused on olemas, miks ei suudeta neid. Vaata lähemalt ›
0
Pea iga eestlane teab, et meie isamaa on jaotatud viieteistkümneks maakonnaks, mis on omakorda jaotatud paljudeks valdadeks. Vähesed mõtlevad sellele, kes need piirid paika pani ja kas neil on ka kahjulikke mõjusid. Kui vaadata Nõukogude-eelset Eesti administratiivkaarti, on maakondade piirid teistsugused. Muidugi pole enam Petserimaad, millest kaks kolmandikku on praegu meie idanaabri ebaseadusliku okupatsiooni all, kuid on ka teisi erinevusi. Saja aasta eest polnud keegi kuulnud sellistest kohtadest nagu. Vaata lähemalt ›
0
Pealkirjas väidetu on tõsi, aga juhtus see 1962. aastal, mil Atla lahe ääres nähti heleflamingot, kes seal ka oma õnnetu otsa leidis. Temast sai topis Saaremaa muuseumi kogus ning paari aasta eest ka Kuressaare loodusfestivali logo. Harv eksikülaline, kui kasutada loodusuurijate oskussõna. Üleriigiliseks peauudiseks sündmus toona ei saanud ega pääseks nüüdki. Kui üldse, siis ehk pehme meelelahutuse vormis ilmateate järel. Juhtub aga Narva tagant mööda lendama sama harv eksikülaline, näiteks... Vaata lähemalt ›
0
21. tegutsemisaastaks pole küll vaja ilmselt kedagi veenda selles, et Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival on leidnud oma publiku ja broneerinud endale ilmselt ka püsiva koha aasta festivalikalendris. Järjepidev pettumine Eestimaa külmas kevades tõi kaasa festivali kuupäevade järkjärgulise nihutamise suve poole, kuni nüüd on volbri peale pidama jäädud. Temaatiliselt igati sobiv ja lausa kummaline, et volbrit HÕFFi raames ei tähistata. Kuidas oleks ühe nõiasabatiga, kus rahvas saaks oma traumad tulle Vaata lähemalt ›
0
Kord küsis üks ajakirjanik Andrei Tarkovski käest, miks ta filmides nii palju vett näidatakse ja mida see vesi sümboliseerib. „Ärge mõelge üle,“ kõlas vastus. „Tegu on kõigest veega ja see ei sümboliseeri midagi.“ See vastus on mulle alati tundunud kahtlane. Iga kord, kui mõtlen Tarkovski vastuse peale, meenub mulle käimla lapsepõlve maakodus, väikeses hallidest kividest majas, kus elas maavanaema. Käimla seinad olid seestpoolt kleebitud üle Rahva Hääle 1977. aasta numbritega... Vaata lähemalt ›
0
Suure kurbusega peame hüvasti jätma Jaan Puhveliga, ühe Eesti kõige erudeerituma ja rahvusvaheliselt tunnustatuma humanitaarteadlasega. Jaan Puhvel suri 25. aprilli varahommikul Los Angelese aja järgi ning Eesti aja järgi samal pärastlõunal oma kodus Los Angeleses 94aastaselt. Temast jäid maha abikaasa Madli Puhvel, kolm poega ja lapselapsed. Jaan Puhvel sündis 24. jaanuaril 1932 Tallinnas. Tema haridustee algas Jakob Westholmi gümnaasiumis, kuid Eesti okupeerimine ja Teise maailmasõja sündmused viisid per Vaata lähemalt ›
0
Madame Restell oli New Yorgi naine, kes seisis 1841. aastal kohtu ees, kuna olevat mõrvanud naise, kellel oli aidanud rasedust katkestada. Esmalt mõisteti ta süüdi, kusjuures meessoost vandekohtunikud langetasid otsuse kümne minutiga. Pärast apelleerimist mõisteti Madame Restell siiski õigeks, kuna aasta pärast abordi tegemist oli too naine surnud tuberkuloosi. Madame Restell, kes ise oli jäänud 21aastasena vastsündinut kasvatavaks leseks, pidas XIX sajandi New Yorgis rohupoodi, kust oli võimalik saada rase Vaata lähemalt ›
0
Vestlusringis arutlevad Soome dekadentsiuurijad Viola Parente-Čapková ja Riikka Rossi ning Eesti kunstiteadlased Lola Annabel Kass ja Ragne Soosalu fin de siècle’i esteetika olemuse, Põhjamaade ja Eesti dekadentsi eripära üle ning räägivad naiste ja dekadentsi seostest. Kuidas jõudsite dekadentsi teemani, mis on teile seejuures oluline? Viola Parente-Čapková: Minu teekond dekadentsi juurde algas keskkoolis, kui lugesin Charles Baudelaire’i. Nii seisis kõige alguses prantsuse dekadents. Samal ajal avastasin. Vaata lähemalt ›
0
Märtsi algul Jaapanit külastades oli mul soov kogeda filmikunstis midagi huvitavat. Plaan oli külastada mõnda vähestest alles jäänud Tōkyō pinku-eiga kinodest, kus näidatakse siiani 1970ndatel ja 1980ndatel toodetud soft-pornofilme. Ent saades teada, et need on peamiselt kiimas vanameeste lantimiskohad, mille tagaridades kuuldub kummalisi lirtsuvaid hääli, lõin kõhklema ja plaan jäi katki. Jõudsin omadega hoopis Shibuyas asuvasse animekinno Humax, kus pesitseb teistmoodi hirmus inimliik – teismeealised paad Vaata lähemalt ›
0
Õnnelik on päev, mille fragmendid moodustavad terviku ja mille veerel saabub suur rahu homse suhtes. Seda, kas ees ootab tõepoolest õnnelik päev, keegi muidugi ei tea. Ega teadnud minagi, kui sõitsin Viljandisse Johann Köleri kolmele näitusele. Sõitsin mõneti murelikult, sest polnud saanud osa võtta Eesti rahvuskangelase oreooli omandanud kunstniku 200. sünniaastapäeva avapidustustest ega talle pühendatud Viljandi kunstikooli 200 küünlaga maastikuhäpeningist ja (kunsti)ajalookonverentsist. Teadsin, et samut Vaata lähemalt ›
0
Minul, pikalt looklevate luulelugude punujal, on ometi keeruline sõnadesse panna seda elevat ja ülevat tänumeelt ning au, mida tundes ma siin praegu teie ees seisan! Olen rõõmus ja otsatult tänulik! Aitäh! See tunnustus on minu jaoks omamoodi kinnitus, et olen toiminud õigesti, kui olen lähtunud hinge tungist kirjutada – teinud seda igapäevatööle lisaks, igapäevaste toimetuste keskel ja sees olles; et olen püüdnud oma loometööga mõjuda innustavalt oma tütardele, näidates neile,... Vaata lähemalt ›
0
Charlotte Weitze „Rosaarium“ on üks meeletult kihiline ja veider maailm. Siin kohtuvad intsest, kväärbotaanika, mütoloogia, legendid ja maagiline realism ühes suguvõsaloos, mida asustavad tegelased on kas taim-inimesed või inimtaimed või taimsed inimesed või taiminimesed. Esimesel lugemisel mõjus romaan mulle ebameeldivalt, kohati isegi eemaletõukavalt. Ma ei osanud midagi peale hakata selle loodud veidra kirjandusliku ökosfääriga. Teisel korral aga mõistsin, et teos räägib tegelikult mittekuulumisest, üksi Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Harju Elu
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Hiiu Leht
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.06.2026 10:56
Viimane uuendus: 10:54.
Uudiste reiting uuendatud: 10:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)