On teatud liik raamatuid, mida ma mitte kunagi ei osta iseenda riiulisse ega ka mitte kellelegi kingiks. Nimelt kui raamatukaas on kujundatud ilmselgelt tehisaruga, ei ole seda raamatut minu silmis olemas. Jätan need trükised tähelepanuta samamoodi nagu internetis uudisvoogu kerides paavstirõivastes Donald Trumpi pildid või kontoris töötavate kobraste video. Tegu ei ole kunsti, vaid AI-prügiga. Ometi on niisuguseid raamatuid Eesti raamatupoodides müügil sadu. Kui kunagi äratas pahameelt areng, et raamatupo Vaata lähemalt ›
293
Teisipäev, 18. märts oli riigikogus igati tavaline istungipäev. Igav lugu nii selle sees olla kui ka kõrvalt kirjeldada. Täiskogu arutas talle ette pandud kolme eelnõu. Siiski oli päev ka eriline, sest arutamisele tuli erakonnaseaduse muutmine. Vähe on eelnõusid, mille jõudmine suures saalis esimesele lugemisele on võtnud kümme (!) aastat ja pidevalt põrkunud vastu nn poliitilise tahte puudumise müüri. Haruharva menetleb riigikogu eelnõusid, mille sisu puudutab vahetult kõiki riigikogu liikmeid, kuulugu... Vaata lähemalt ›
42
Tallinna väärtpaberibörs taasavati 31. mail 1996. aastal, mil meedia tähelepanu valgusvihus sooritas esimese ajaloolise tehingu president Lennart Meri. Mäletamist mööda ostis ta sümboolse koguse hüvitusfondi obligatsioone. Sellega oli Tallinna väärtpaberibörs ametlikult avatud ja indeks TALSE alustas ülespoole rühkimist. Kuigi Eesti kapitaliturg on toonase ajaga võrreldes läbi teinud ülisuure arengu ja meil on tõesti mõne fondiliigiga väga hästi – nii klassikaliste eri suunitluse ja riskiastmega investeerim Vaata lähemalt ›
6
19. märtsil asutati MTÜ Eesti Naiskirjanduse Selts. Põhikirja järgi on seltsi eesmärk „naiskirjandusliku kultuuri arendamine, naiskirjanduse nähtavuse suurendamine, loometegevuse soodustamine ja toetamine, naiskirjanike huvide ja õiguste kaitsmine niihästi Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil“. Seltsi üks esimesi algatusi oli naiskirjanduse auhinna asutamine. Eesti kirjandusauhinnad on meeste poole kaldu, see ei ole saladus. Naiskirjanduse auhinna žürii vaatluse all on eelneva kalendriaasta jooksul ilmun Vaata lähemalt ›
0
Mõnikord avab muusika teksti uuel moel ja paneb kuulama nii, et tuttavgi luuletus võib elustuda, kutsuda kaasa mõtlema, uuesti lugema ja süvenema iga rea seni märkamatuks jäänud tähenduskihti. Just sellise kogemuse pakkus kontserdiõhtu, kus heliloojad olid igaüks omal moel lahti mõtestanud Jaan Kaplinski sügavat ja mitmetahulist luulekunsti. Kaplinski maailmatunnetus, kus kohtuvad looduslähedus ja filosoofiline universaalsus, kandus muusikasse kord meditatiivse voolavuse, kord pingestatud dramaatilisusega. Vaata lähemalt ›
11
Lausa ime, kui üle aja jääb kestma mõni selliste kunstide esindaja, kelle loomingust on vähe materjali säilinud, aga näitleja Sarah Bernhardt on kindlasti üks neist. Põhiliselt teatrilaval, aga pisut siiski ka filmis üles astunud Bernhardt oli oma ajast nii palju ees, et seda kõike siin kirja panna nõuaks suuremat süvenemist. Mõnda ajas pahaseks see, et tal oli kombeks pükse kanda, mis oli naistele keelatud, ja tegelikult kadus juriidiliselt naistel Prantsusmaal... Vaata lähemalt ›
35
Tallinnas on olnud juhtumisi jaanuari lõpust aprilli alguseni kahel näitusel võimalik vaadata teoseid kahelt kunstnikult, kellele langes 1962. aastal Moskvas oskaks au saada läbi sõimatud toonase Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee peasekretäri poolt. Need kaks sõpra olid Ülo Sooster (1924–1970) ja Vladimir Jankilevski (1938–2018), kes kuulusid mõlemad n-ö mitteametliku või nonkonformistliku kunsti ringkonda. Tegemist on kurikuulsa vahejuhtumiga, mis on ajalukku läinud Maneeži näitusesaali afää Vaata lähemalt ›
3
Maurice Merleau-Ponty kirjutab oma „Taju fenomenoloogias“ kaunilt: „iga mälestus avab kadunud aja ning kutsub meid kordama olukorda, mille ta meelde tuletab.“1 Nagu kirjutas juba Marcel Proust, tõusevad mõned mälestused teiste kõrval reljeefselt esile, need jätavadki kadunud aja avatuks, möödunu jääb valgustama mööduvat. Midagi selletaolist kõlab vastu inglise kirjaniku Graham Swifti uues eestinduses, lühiromaanis „Emadepüha“: „Kas kunagi oli olnud säärast päeva nagu see? Kas kunagi võib taas säärane päev t Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaastal räägitakse enamasti paberraamatust – sellest „õigest“, mida saab käes hoida või nuusutada ja mis jääb kaotajaks võitluses noorte tähelepanu eest. Raamatu olemus on tema vormist – paberist – justkui lahutamatu. Siiski ei ole see tegelikult nii – „Gilgameš“ pandi kirja savitahvlitele, uus testament papüürusrullidele ja Põhjala saagad pargitud vasikanahkadele. Ning tänapäeval sünnib lõviosa raamatutest hoopis digitaalselt. Raamatupoes müüdav paberraamat on digitaalse vormi teisendus ning raamat i Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti-Soome kunstnik, Jõgeva MC asutajaliige ja Eesti mootorrattakultuuri alustala, Tapio Markku Lahti. Ta sündis Vaasas, õpingud möödusid Kauhajoki ning Seinäjoki linnas, kus algas tema kunstniku ja ettevõtja tee. Aastatel 1967 – 1970 tegutses ta näitleja ning lavakujundajana Seinäjoki Noorsooteatris. Samal ajal töötas Tapio reklaamikunstnikuna Eteläpohja Kooperatiiv Dekoratsioonifirmas ning tegi esimesed katsetused maalikunstis. 1970 – 1971 kulusid sõjaväeteenistusele. Sealt lahkudes otsus Vaata lähemalt ›
0
Naiskirjanduse auhinnaga soovitakse esile tõsta ja tunnustada kirjutavate naiste rolli Eesti kirjanduses ning võimaldada neile paremad tingimused loometööks. Auhind antakse naissoost autori teosele, kus on vahendatud naiste vaadet ja kogemust kirjanduslikult professionaalselt, loovalt, täpselt ja tundlikult ning mis suurendab seeläbi naiste nähtavust ühiskonnas. Teos peab olema ilmunud eelmise kalendriaasta jooksul ning mõeldud täiskasvanutele. Selgunud on naiskirjanduse auhinna esimesed kandidaadid. Kristi Vaata lähemalt ›
0
Piret Jaaksi „Põdravalgus“ on eeskätt suhteromaan, ent ühtlasi kirjeldab autor kergelt afektiivse maiguga Eesti külaelu ning äratab uuel kujul ellu rahvalegendid. Romaanis moodustub selgepiiriline tunnete ja tajude register. Kõiki tegelaspaare – Annat ja Askurit, Irinat ja Rosalindat, Askurit ja Marjat, Annat ja Rosalindat – saadab seletamatu äng ja kurbus, mida võimendavad isiklikud tragöödiad ja muserdavad mälupildid ning teisalt üksinduse ja melanhoolia kogemine novembrikuises külaelus. Tekstis on äratun Vaata lähemalt ›
0
„Kui inimesed su südamele valu teinud [ja nende karedus sind] põgenema ajanud, siis mine viska ennast loomuse hõlma, [peida tasa] kohiseva metsa varju alla, [siis saab su kibe valu vaigistatud, leiad haavadele pehmet salvi] ja lootus .. saab su vaimule jälle naeratama hakkama.“1 Nii mõeldes jõudis ligi pooleteise sajandi eest isakoju tröösti otsima Liina, Lilli Suburgi 1877. aastal ilmunud esikteose minategelane. Linnast maale Ka kolmes mulluses proosateoses saabub linnast maale... Vaata lähemalt ›
32
Kui Priit Pärnale Fredrikstadis Põhjamaade suurima ja vanima animatsioonifestivali avatseremoonial mullu 24. oktoobril elutööauhind üle anti – see peaks nüüd olema juba üheteistkümnes erialane tunnustus tema pool sajandit kestnud animatsioonipraktika eest –, oli festivali avafilmiks tema ja Olga Pärna uus film „Luna rossa“. See on teadagi suur au. Nagu ka see, kui eraldi linastub filmitegija loominguga retrospektiivne festivaliprogramm. „Elu on tore ja siis me sureme,“ olevat Olav Osolin armastanud kõikvõim Vaata lähemalt ›
68
Dramaturgi amet on paljudele kauge ja võõras, ometi on enamik selle töö tulemustega kokku puutunud. Olgu seda otseselt teatri või paralleelalade, näiteks televisiooni, filminduse, kirjanduse või arvutimängude kaudu. Valdkonna ajalugu algab XVIII sajandist, mil Hamburgi Rahvusteatris alustas tööd filosoof ja kirjanik Gotthold Ephraim Lessing, kelle peamine roll oli kirjutada kriitikat ja analüüsida lavastusi. Just Lessingu kirjutistest läks dramaturgia mõiste käibele ja seda vaatamata asjaolule, et tema teat Vaata lähemalt ›
0
Järjekordne närb ja nüri päev tühja lehe ees. Vaheldumisi niisama mõttetühjade päevadega märkmete mäe ees, kus sisalduvad vaid sõnad, sõnad, sõnad. Rahvasuu teab rääkida ka rõõmsatest ja produktiivsetest doktorantidest, töö kõrvale laulu veeretavatest libaelukatest. Mul aga on vist vähe kolleege, kes poleks tuttav halvava kirjutamis- ja mõttetõrkega. Mõne õpingud lõpetab selline tõrge ülepea, mõnele toob pelgalt esimese halli juuksekarva. Tõsi, selle juuksekarva lõhkiajamine, oma uurimisobjekti – pahatihti. Vaata lähemalt ›
0
Väike, mööda käies peaaegu märkamatuks jääv värav viib tänavalt pisikesse hoovi, mille keskel, katuseräästaste vahel ronib ülespoole iidne sinivihmapuu. Teel on ees tumm ekraansein – edasiminekuks tuleb hiilida kas vasakule või paremale. Seina tagant algab looklev rada, mis viib justkui läbi inimese loodud bambussalu. Vasakul ja paremal vahelduvad lihtsad seinad, hoolikalt kujundatud sisehoovid ning metsiku bambustihniku embusse peidetud välud, kuhu udulaamadest läbi murdev päike joonistab unenäolisi, igimu Vaata lähemalt ›
0
„ARENDUS – Aina Realistlikum Elu Neelab Dramaatiliselt Uue Supitilga“, Juhan Raud vestles Flo Kasearuga Flo Kasearu: „Privaatset ruumi tekib järjest enam juurde ja avalikku ruumi jääb järjest vähemaks. Ei saa jääda lootma, et tagaaiast ainult metsa näed.“ Näitus „BANANA – Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anyone / Ainult mitte minu tagahoovis“ Kai kunstikeskuses Flo Kasearu uus mahukas näitus tegeleb avaliku ruumi, võimu ja kogukonnapoliitikaga poeetiliselt ning kujundlikult, pealtnäha otsest seisuko Vaata lähemalt ›
11
Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Instituut ja Eesti Kultuurkapital kutsuvad filmitegijaid osalema sarja “Eesti lood” uue hooaja ideekonkursil. Uute filmide projekte saab esitada 12. maini 2025. aastal. Dokumentaallugude sari “Eesti lood” ootab uusi ideekavandeid filmideks, mis keskenduvad aktuaalsetele teemadele, nähtustele ja tegevustele Eesti ühiskonnas. Filmiprojektide eesmärgiks on avada olulisi teemasid läbi filmilike vahendite ning tuua teemat mõjutavaid protsesse esile läbi tugevate karakterite.. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Filharmoonia koostöös kultuurilehega Sirp kutsuvad noori osalema esseekonkursil klassikalisest muusikast Ootame noori väljendama oma mõtteid, mis on ajendatud kontserdist, kus kõlab James MacMillani teos „Stabat Mater“ Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri esituses Tõnu Kaljuste juhatusel. Kontserdid toimuvad 17. aprillil EMTA kontserdisaalis ja 18. aprillil Tartu Pauluse kirikus.Palume vabas vormis kirjutatud essees väljendada oma kogemus kontse Vaata lähemalt ›
0
Päivi Vaarula MEELELAHUTUS / MITTE KUNAGI IGAV HETK 4.04.-29.04.2025 Neljapäeval, 3. aprillil kell 17.00 avatakse HOP galeriis Soome tekstiilikunstniku Päivi Vaarula näitus ‘’Meelelahutus / Mitte kunagi igav hetk’’. Soome tekstiilikunstnik Päivi Vaarula loob tekstiilikunsti, mis vaatleb elu üldisemalt ja ammutab sellest sisu – tõlgib elu tekstiilikunsti keelde. Meelelahutuse asemel püüdleb kunstnik tähenduslikuma kunsti ja läbi selle sündivate seisukohtade väljendamise poole. Näituse sisuline pool põhineb p Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
19% 16 |
ERR
|
15% 9 |
Uued uudised
|
10% 1 |
Õhtuleht
|
7% 1 |
Objektiiv
|
6% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
13.05.2025 03:15
Viimane uuendus: 03:02.
Uudiste reiting uuendatud: 03:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)