2024. aasta üks intrigeerivamaid dokumentaalfilme, härjavõitlust kujutav „Üksilduse pärastlõunad“1, tuleb Albert Serralt – lavastajalt, kes pole seni teadaolevalt kunagi olnud huvitatud dokkide tegemisest, kuigi on oma filmides mänginud elulähedaste, tooreste elementidega alates oma debüüdist „Crespià, film, mitte küla“2. Ja kuigi dokumentalistika on talle uus, on „Üksilduse pärastlõunad“ mitmeti väga serralik – sama pingeline ja dramaatiline […] Vaata lähemalt ›
150
Läinud aasta arhitektuuriparemiku nominentide hulka tõstis žürii kolm osaühingu Väli maastikuarhitektide tööd: Telliskivi ärilinnaku maastikuarhitektuuri lahenduse, Tallinna Mustamäe riigigümnaasiumi õppehoone välialad ning rekonstrueeritud Vana-Kalamaja tänava haljastuse. Büroo on praeguseks neljaliikmeline, peale perefirmana alustanud Kristian ja Kadi Nigula on kambas ka Kadri Uusen ja Katariina Lepiku. Oleme Kadi ja Kristianiga olnud Tartus kooli ja sõpruskonna kaudu […] Vaata lähemalt ›
0
Inspireerusin hiljuti Max Dauthendey „Biwa järve kaheksas näos“ kirjeldatud loodusvaadetest. Kodulinnale mõeldes otsustasin kirja panna midagi samalaadset. Siin see nüüd on: minu nägemus kunagiste tootmisalade ümber- ja taassünnist viimastel kümnenditel, täpsemalt Rotermanni, Põhjala, Krulli ja Sitsi kvartalist. Rotermanni kvartal Istun Gallery Cafes ja püüan menetleda, mida äsja ümbruskonnas luusides mällu olin talletanud. Üldiselt mulle siin […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Pinna all. Keskkonna ideoloogiad“ Arsi projektiruumis kuni 8. II. Näituse kuraatorid Satu Kalliokuusi, Eeva Muona, Evelina Januškaitė ja Tiiu Rebane. Osalevad kunstnikud Teemu Mäki, Jaakko Autio, Alexander Salvesen, Sara Pathirane ja Laura Pietiläinen, Gytis Arošius, Sinaima Kontautė, Emilija Noreikaitė, Karolina Ūla Valentaitė, Angela Soop, Jane Remm ja Marta Konovalov, Grisli Soppe-Kahar, Lilian Mosolainen, Johanna […] Vaata lähemalt ›
63
Alustan ülestunnistusega: mul ei õnnestu läheneda antud teosele erapooletuna. Olen elu jooksul põhjalikult uurinud India religioosset ja kultuurilist pärandit, ent seda siiski vaid hinduistlikul poolel ning budismi põhimõtetega olen tuttav vaid põgusalt. Ja olgugi et keskmisele eesti lugejale võivad ehk hinduism ja budism tunduda „ühe sama India usundina“, või vähemasti millegi omavahel väga sarnasena (olen […] Vaata lähemalt ›
0
Me saame maailmas eritleda lineaarset põhjuslikkust. Üks snuukrikuul põrkab vastu teist ja paneb ta liikuma. Me saame teise kuuli liikumise (tagajärje) välja arvutada põhjuse teatud tingimuste järgi: kuulide mass, elastsus, esimese kuuli liikumise kiirus ja kokkupõrke nurk, hõõrdejõud. Neid tingimusi pole kuigi palju. Kindel põhjus annab kindla tagajärje. Kuid selliseid põhjuslikkuse jadasid on arvutul hulgal, […] Vaata lähemalt ›
0
2025. aastal möödub 500 aastat praeguse teadmise järgi esimese eesti keelt sisaldanud raamatu mainimisest. Eesti raamatu aastat tähistatakse juba neljandat korda – alates 1975. aastast teosega, mille kohta on teada vaid kaudsed andmed. Eestikeelse raamatu algust märgib Lübecki toomdekaani Johannes Brandese ladinakeelse protokolliraamatu 1525. aasta 8. novembri sissekanne ühe raamatuvaadi arestimise kohta tollal katoliiklikus Lübeckis. […] Vaata lähemalt ›
0
Lasnamäe kodus, kus elasin nelikümmend aastat, oli suure toa terve sein raamaturiiul. Maast laeni. Ei mäletagi tuba ilma riiulita, kuigi tean, et riiuli valmistas ja paigaldas kuldsete kätega tädimees Evald. Kui külla tuli me peresõber Soomest, imearmas vanaproua Maiju, küsis ta alati kahte asja: „Mitu meetrit siin raamatuid on?“ ja „Kas sa oled kõik need […] Vaata lähemalt ›
35
Akadeemik ja professor Tõnu Tannberg (snd 1961) on ajaloolasena tegutsenud rohkem kui kolm aastakümmet. Ta osales Rahvusarhiivi (varem Ajalooarhiivi) osakonnajuhataja ja asedirektori ning riigiarhivaari nõunikuna Eesti arhiivisüsteemi ümberkujundamisel nüüdisaegseks dokumentide säilitamise ja uurimise keskuseks. Peaaegu sama kaua on Tannberg õpetanud Tartu ülikoolis ning juhendanud palju doktori- ja veel rohkem magistritöid. Mitme Eesti ajalooõpiku kaasautorina on ta […] Vaata lähemalt ›
53
„Mustonenfest“ 19. – 26. I, kunstiline juht Andres Mustonen. XV korda peetud „Mustonenfesti“ keskmes olid sel aastal Iisraeli muusikud. Kuulda sai viit kava; kontserdid olid peamiselt Tallinnas, aga ka Viljandis, Tartus ja Narvas. Festival vallutas pealinna esinemispaigad, kõik viis kontserti anti eri kontserdisaalides. Alguses see minu arvates natuke lõhestas „Mustonenfesti“ festivalipärasust, aga lõpuks siiski said […] Vaata lähemalt ›
0
Marko Mäetamme näitus „Elas kord“ Draakoni galeriis kuni 1. II. Marko Mäetamme näitus „Elas kord“ ammutab toimimiseks jõudu muinasjuttudelt ja neid ümbritsevatelt äärealadelt. Väljapanek koosneb valdavalt piltidest, mis oleksid justkui muinasjuttude tõlgendused või illustratsioonid. Lasteraamatu formaati meenutavad tööd ja neid saatvad satiirilised lood mõjuvad koos väga intensiivselt. Tegemist pole küll koomiksitega, kuid midagi hübriidset ja […] Vaata lähemalt ›
47
VAT-teatri „Viimane etendus!“, autor, lavastaja ja muusikaline kujundaja Andrus Kivirähk, kunstnik Kaspar Jancis, valguskunstnik Martin Koldits. Mängivad Peeter Tammearu ja Indrek Taalmaa. Esietendus 17. XII 2024 Sakala 3 teatrimaja suures saalis. Tere, mina olen teatrivaatleja Pille-Riin. See pole ju kellelegi saladus, et vaatleja ja tema pisuhänd käivad alati koos teatris. Mu pisuhänd on loomult uudishimulik ja üha […] Vaata lähemalt ›
27
Näitus „Elu ei saa kunagi peatada“, kuraator Johanna Jolen Kuzmenko. Tallinna linnagaleriis kuni 9. II. Ajastul, mil järjest nenditakse, et aeg on liiga raske, et üldse mingit kontseptuaalset kunsti luua, ilmub üksteise järel aina rohkem praeguse keerulise aja emotsionaalse reaktiivsusega tegelevaid näitusi. Ja kas polegi tegelikult kunsti kauneimaid väljendusviise sõnastamatu raskuse poeetiline, estetiseeritud ja tundlik […] Vaata lähemalt ›
0
Viimastel aastatel on soome laste- ja noortekirjanduse tutvustamisel Eestis suure töö ära teinud Lauri Juursoo, kes on ühemehekirjastuses Elust Enesest tõlkinud ja kirjastanud mitmeid Soomes armastatud ja auhinnatud raamatuid. Nüüd on ta vahendanud eesti keelde esimesed arekeelsed teosed: Anne Muhoneni „Greibikollane tulevik“ ja Marja-Leena Tiaineni „Gängsteri poeg“. Juursoo on mitmed lood autori nõusolekul Eesti oludesse […] Vaata lähemalt ›
50
Mängufilm „Nosferatu“ (USA 2024, 132 min). Režissöör-stsenarist Robert Eggers, operaator Jarin Blaschke, monteerija Louise Ford, helilooja Robin Carolan. Osades Lily-Rose Depp, Willem Dafoe, Bill Skarsgård, Nicholas Hoult jpt. Tristan Priimägi tõi iganädalases „Kinosilmas“ välja, et märkimisväärne osa maailma filmikriitikuist on Robert Eggersi „Nosferatu“ tulekuga justkui jäänud katkust halvatuks ja löönud puuvaia läbi varem armastatud filmilavastaja […] Vaata lähemalt ›
41
Kontsert „Armastus on tugev nagu surm“ 25. I Tallinna Peeteli kirikus. Tumult Ensemble, dirigent Lodewijk van der Ree. Kavas William Waltoni, Edward Elgari, Herbert Howellsi, William Schumani, Samuel Barberi ja Evelin Seppari muusika. Äli-Ann Klooreni eelmise nädala Sirbi artikkel algab mõttega, et üle-eelmise nädala lõpp oli koorimuusikahuvilistele maiuspala, sest kolmel päeval sai kuulda Eesti Rahvusmeeskoori, kammerkoori […] Vaata lähemalt ›
0
Soome Rahvusteatri „Jänese aasta“ („Jäniksen vuosi“), autorid Arto Paasilinna ja Kristian Smeds, lavastaja Kristian Smeds, lavakunstnik Kati Lukka, kostüümikunstnik Auli Turtiainen, valgus- ja videokujundaja Ville Seppänen, lavastaja assistent Marta Aliide Jakovski. Mängivad Tommi Korpela, Heikki Pitkänen, Sari Puumalainen, Marja Salo ja Juha Varis. Esietendus 16. X 2024 Soome Rahvusteatri suures saalis. Kristian Smeds tõi oma […] Vaata lähemalt ›
14
Esiküljel Eesti Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa. Foto Piia Ruber Peep Ehasalu Eesti esimestest arekeelsetest kirjandusteostest Tõnu Tannbergi „Ajalugu ei ole kunagi liiga palju“ „Mustonenfest“ Tumult Ensemble’i kontsert „Armastus on tugev nagu surm“ näitus „Elu ei saa kunagi peatada“ Marko Mäetamme „Elas kord“ VAT-teatri „Viimane etendus!“ Soome Rahvusteatri „Jänese aasta“ mängufilm „Nosferatu“ […] Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 31. jaanuaril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis Katariin Mudisti ja Keithy Kuuspu näitus „Kahjuks ei osutunud te sellel korral valituks”. Näitus vaatleb auhindade jagamise ja saamise mitmetahulist nähtust, süüvides tunnustamise dünaamikasse nii kunstimaailmas kui ka laiemalt. Auhinnad toimivad sotsiaalse tõendina, kinnitades üksikisikute või organisatsioonide legitiimsust ja väärtust. Alates naerunägudest, mida jagatakse lastele […] Vaata lähemalt ›
0
„Maailma parim rahapada“, Kaarel Tarand vestleb Margus Allikmaaga Pille-Riin Larm vestles keeleteadlase ja õppejõu Valve-Liivi Kingisepaga Peep Ehasalu eesti esimestest arekeelsetest teostest Maria Mölder vestles Eesti Muusikateaduse Seltsi uue juhi Marju Rajuga Maiko Mathiesen, „Visand teekonnast kasvujärgse Eestini“ Mart Tšernjuk, „Sõjatarkus taoistlikus võtmes“ Margus Ott, „Argidialektika XXXII. Lineaarne ja mittelineaarne“ Eneli Kindsiko, Maaja Vadi ja Urmo Uiboleht haridusruumist Arne Ader,. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Sirp
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
Kuulutaja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 06:25
Viimane uuendus: 06:20.
Uudiste reiting uuendatud: 06:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)