Jaanuari alguses ilmus „Hieronymuse“ sarjas Louis-Ferdinand Céline’i romaan „Sõda“. Sellest äärmiselt iseäralikust juhtumist kirjandusloos räägib teose tõlkija Heli Allik. „Sõja“ saatus on olnud niivõrd eriskummaline, et sellest võikski alustada. Mis teos see niisugune on ning miks avaldati see esmakordselt alles 2021. aastal, 60 aastat pärast autori surma? Louis-Ferdinand Céline, see üks kahest prantsuse XX sajandi kirjanduse kaksiktornist […] Vaata lähemalt ›
0
Norra draama- ja proosakirjanik Jon Fosse pälvis 2023. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Eestis on reageerinud sellele uudisele operatiivselt kirjastus Eesti Raamat, kes andis tunamullu ja mullu välja lausa neli Fosse raamatut. Sigrid Toominga tõlkes on ilmunud kirjaniku suurteose „Septoloogia“ kaks esimest köidet: esimest ja teist osa koondav „Teine nimi“ (2023) ning kolmandast viienda osani ulatuv „Mina on […] Vaata lähemalt ›
19
Tere, mina olen raamat ja ma tahan teile täna jutustada ühe loo. See on lugu minust endast, aga see puudutab ka väga paljut muud, õigupoolest kogu maailma. Ma tahan teile rääkida sellest, miks me oleme inimestele olulised, aga samavõrra ka sellest, miks inimesed on meile olulised. Ma olen väga keeruka loomusega, kuigi pealtnäha paistan lihtne, […] Vaata lähemalt ›
58
Miks on vaja majandusraamatuid, kui majandusanalüütilise lähenemise, kõigi tulude ja kulude tasakaalustatud kalkuleerimise asemel on praktikas otsustamise aluseks kõhutunne, kisamisvõistlused, arusaamine, et money talks, finantsarvestus (ei võeta arvesse mitteturulisi väärtusi, nagu aeg, keskkond, kindlustunne) ja muu selline? Kui seda üldjuhul isegi majandusvaldkonnas ei rakendata, nagu võis näha kiire intressimäärade tõstmise aegu, kui ei selgitatud välja, […] Vaata lähemalt ›
0
21. jaanuaril lahkus meie seast 84aastaselt akadeemik Jüri Martin. Ta oli sündinud 29. septembril 1940. aastal Tallinnas näitlejate perekonnas. 1959. aastal lõpetas ta Tallinna 21. keskkooli ning 1964. aastal Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonna bioloogia erialal. Järgnes aspirantuur NSV Liidu Teaduste Akadeemia Uurali filiaali taime- ja loomaökoloogia instituudi juures. 1968. aastal kaitses ta bioloogiakandidaadi väitekirja teemal „Samblikusünuuside […] Vaata lähemalt ›
0
David Lynch 20. I 1946 – 15. I 2025 Äärmiselt meeliülendav, aga ka üsna jahmatav oli see emotsioonide tulv, mille vallandas Ameerika ühe olulisema filmilavastaja David Lynchi surm nädalapäevad tagasi. Tundus, et Lynchiga koos suri osalt ka teatud filmitegemise viis, kus otsitakse tõde tegelikkuse piiride tagant, aga mitte väljastpoolt, teistest galaktikatest või paralleeluniversumitest nagu enamikus […] Vaata lähemalt ›
66
Lahkunud on teatrikunstnik Helle Janson. Helle Janson sündis 15. oktoobril 1947 Tallinnas. Ta lõpetas 1966. aastal Tallinna 46. keskkooli ja 1974. aastal teatrikunstnik-pedagoogi erialal Eesti NSV Riikliku Kunstiinstituudi (juhendaja Mari-Liis Küla). Janson töötas aastatel 1966–1967 Riiklikus Kutsehariduse Komitees laborandina, aastatel 1974–1980 Eesti Draamateatris kunstnik-lavastaja ja kunstnik-dekoraatorina ning alates 1980. aastast vabakutselise kunstnikuna. Helle Janson osales […] Vaata lähemalt ›
0
Margus Laidre on eesti ajalookirjutuses suveräänne nähtus – ta on vaba nii oma uurimistöö teema kui ka kirjutamise tempo valikul, teda ei kammitse ei institutsionaalsed ega teadusbürokraatlikud raamid või mis tahes projektipõhised kohustused. Juba seetõttu mõjuvad tema teosed värskendavalt ning rikastavad ja mitmekesistavad üldist pilti. Laidre raamatud paistavad kõik silma mahukusega ning ka tema värskeim […] Vaata lähemalt ›
3
Signe Kivi näitus „Signatuur“ Eesti tarbekunsti- ja disainimuuseumis kuni 2. III. Selle artikli pealkirjas väljendatu pole üksnes tautoloogia (ilu saabki ju olla ainult töö tulemus), vaid ka ülitõde ehk üks inimese pilgu paratamatusi ja tõsiasju. Signe Kivi tagasivaataval näitusel „Signatuur“ meie tarbekunsti- ja disainimuuseumis on vaadata muudki, kuid pidagem meeles, et tarbekunstnik tegeleb ennekõike ikka ilutööga. […] Vaata lähemalt ›
0
Mängufilm „Tüdruk nõelaga“ („Pigen med nålen“, Taani-Poola-Rootsi 2024, 123 min), režissöör Magnus von Horn, stsenaristid Magnus von Horn ja Line Langebek Knudsen, operaator Michał Dymek, helilooja Frederikke Hoffmeier. Osades Vic Carmen Sonne, Trine Dyrholm, Besir Zeciri, Joachim Fjelstrup jt. 23aastane Karoline (Vic Carmen Sonne) on vaesuse ja näruste sotsiaalsete olude lõksus. Vaatamata kindlale töökohale õmblusvabrikus ei […] Vaata lähemalt ›
38
Hans-Thies Lehmann, Postdramaatiline teater. Tõlkinud Tiina-Erika Friedenthal, toimetanud Luule Epner ja Madli Pesti, keeletoimetanud Mari Tuuling, nimeregistri ja bibliograafia koostanud Ene Paaver, kujundanud Mari Kaljuste. Eesti Teatriliit, 2024. 355 lk. Pole liialdus väita, et saksa teatriuurija Hans-Thies Lehmanni (1944–2022) 1999. aastal ilmunud „Postdramaatiline teater“ („Postdramatisches Theater“) on viimasel kolmel kümnendil rahvusvahelist teatriuurimist enim mõjutanud teos. […] Vaata lähemalt ›
0
Esiküljel sisearhitekt Pille Lausmäe-Lõoke. Foto Piia Ruber Margus Laidre „Ars moriendi – ars amatoria“ Hans-Thies Lehmanni „Postdramaatiline teater“ Signe Kivi näitus „Signatuur“ mängufilm „Tüdruk nõelaga“ In memoriam Helle Janson Jüri Martin David Lynch Vaata lähemalt ›
0
Eesti 2024. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid Raivo Soosaar, „Automaks – halvasti esitletud hea maks“ Kunstiakadeemia rektorikandidaadid Intervjuu VAT-teatri juhi Aare Toikkaga Mart Saarma, „Akadeemia roll“ Mele Pesti, „Kuidas aidata õpetajatel koolis tasakaalu jääda“ Kaur Garšnek , „Kui muusika pole tellija materjalist“ Triinu Tamm ja tõlkija Heli Allik Louis-Ferdinand Céline’i „Sõjast“ Kurmo Konsa, „Lugu pärandiks saanud raamatust“ Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumisse esitati tähtajaks riiklikele kultuuripreemiatele 66 ning spordipreemiatele 46 kandidaati. Preemiate saajad kinnitab vastavalt komisjonide ettepanekutele valitsus ning tunnustused antakse üle 19. veebruaril kell 13 Eesti esindushoones. Kolmele kultuuripreemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest esitati 36 ning viiele aastapreemiale 2024. aastal avalikkuseni jõudnud väljapaistvate tööde eest 30 kandidaati. Kultuuri elutööpreemia antakse kolmele isikule ning ühe […] Vaata lähemalt ›
0
TOSIN KAKS. Ehk mulje Tallinna linnast maikuus 1998, maikuus 2010 ning maikuus 2022 Tallinna arengu üks järjepidev arhiveerija Dan Mikkin on jäädvustanud fotole pealinna märgilised kohad kahe kaheteistkümne aastase vahega. Mikkin pildistas Tallinna vaateid iga kord täpselt samast kohast, sama rakursi ja võimalikult sarnase valgusega, jäädvustamaks muutuseid linnaruumis. Kokku on Mikkin üles võtnud 80 asukohta üle […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium andis üle konkursi „Kultuurisõber 2024“ tunnustused, millega tänatakse kultuurivaldkonda rahaliselt või tegudega panustanud ettevõtteid ja metseene. Aasta kultuurisõbra tiitli pälvisid A. Le Coq, Mait Rõõmusaar ning Anna Elam, Peter Elam Håkansson ja LaSpa Group. Aasta kultuurikorraldaja tunnustuse said tehnoloogilise kunsti talu Maajaam eestvedajad Mari-Liis Rebane ja Timo Toots. „Näeme nii Eestis kui ka mujal […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Arvo Pärt 90 avakontsert: Vox Clamantis“ 12. I Arvo Pärdi keskuses. Ansambel Vox Clamantis, kunstiline juht ja dirigent Jaan-Eik Tulve. Kavas Arvo Pärdi a cappella kooriteosed ja gregoriaani antifonid. Eesti kultuuriloos on vähe nimesid, mille tähendust saaks võrrelda Arvo Pärdi omaga. Tema looming on mõjutanud Eesti ja kogu maailma muusikakultuuri. Alanud aastal tähistatakse maailmakuulsa […] Vaata lähemalt ›
105
Vana komparteilase tunneb käteldes hõlpsasti ära. Pöial-täitapp võib ta terekäes ka olemata olla, aga potilapp ja pikkpeeter on igaveses armastuses teineteise ümber väändunud nagu yin ja yang. Imelik nagu. Aga selle põhjus pole sugugi kõiksuse paratamatus korralduses, vaid puhtas pragmaatilises ebausus, pettuses ja enesepettuses. Nagu neile juba pioneerilaagris õpetati: miski, mida teed või väidad, ei […] Vaata lähemalt ›
39
Olukorras, kus konservatiivne hüsteeria on taas meedia üle valanud tavapäraselt nõmeda jauramisega ühe telesaate pärast, hakkas mind sügavalt huvitama selle fenomeni psühholoogiline mõõde. Ultrakonservatiivide näol on tegemist seltskonnaga, kellele näib, et nende vastasleer koosneb vikerkaarevärvilistest lumehelbekestest, kes iga asja peale solvuvad ja tahavad nende sõnavabadust piirata ning pehmeid väärtusi kehtestada. Kõik on liberaalid ja kommunistid […] Vaata lähemalt ›
14
Sel nädalal esitleti Suurbritannias uut kahenaelast münti. Kui mündi ühel küljel on kujutatud praegust riigipead Charles III, siis teine on pühendatud George Orwellile, kelle surmast möödub tänavu 75 aastat. Orwelli loomingut sümboliseerib mündil silm, mille vikerkest ja pupill meenutavad kaamera objektiivi. Vikerkestale on kirjutatud romaanist „1984“ pärinev tsitaat „suur vend valvab sind“. Teine kuulus tsitaat on […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 20:32
Viimane uuendus: 20:30.
Uudiste reiting uuendatud: 20:22.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)