Exceli tabelisse mahtuv teaduskommunikatsioon vajab uuendust, mis arvestaks ühiskonna vajadusi ehk arutlevat teaduskommunikatsiooni. Pea viimased 40 aastat on teaduskommunikatsiooni alustalaks peetud seda, et teadlased annavad teada oma teadustöö tulemustest. Näiteks kui ilmub teaduspublikatsioon, kirjutavad sellest populaarteadusliku artikli. Nõnda peaks uusim ja usaldusväärseim teadmus jõudma ühiskonda. Selline praktika on meediakeskne, teadust vahendab ajakirjandus või uuemal ajal […] Vaata lähemalt ›
0
Arukust seostatakse tavaliselt ajuga, närvirakkude keerulise võrgustikuga, mis enamasti paikneb organismi peas. Samamoodi on tehisaruga – näib, et koodiread mõtestavad kogu masina võimekuse. Kuid kui vaadata elusloodust, siis on organismide keha ja aju arenenud teineteisest lahutamatult. Keha toimib kui aju pikendus, lahendades nii mõnegi arvutuse ise. Kehaliselt arukad robotid on vajalikud keerulistes ja ohtlikes keskkondades (nt […] Vaata lähemalt ›
14
Inimeseks olemise mõõdupuu. Surm on elu paratamatus, mida on kultuuriliselt, aga ka bioloogiliselt ja meditsiiniliselt keeruline määratleda. Kliinilise surma korral lakkavad inimese vereringe, hingamise ja kesknärvisüsteemi talitlus, ent see olukord on veel paari minuti jooksul pööratav. Bioloogilise surma korral tekivad organismis pöördumatud muutused ja ellu tagasipöördumist enam ei ole. Lähedase inimese bioloogilise surma korral kogeme […] Vaata lähemalt ›
0
Mulle saadeti teie konkursiteade ja seda lugedes sain aru, et olen täpselt see, keda otsite: olen kogenud ja kaasav juht ning tahan panustada Eesti metsandusvaldkonna arendamisse. Kliimaministeeriumi metsaosakonna uut juhti ootab ees suur väljakutse. Kui parafraseerida Kersti Kaljulaidi, siis ministeeriumi metsaosakond on teinud kurikuulsalt halba tööd metsandusprobleemide edastamisel meie poliitikutele. Selle ilmestamiseks sobib hästi kliimaminister […] Vaata lähemalt ›
616
Eesti Kunstiakadeemia otsus katkestada suhted Iisraeli partnerülikooli ja teadlastega on viimastel nädalatel palju tähelepanu pälvinud. Kuulda on olnud ka kriitikat. Tegemist on julge sammuga, mis suhestub aktiivselt Gaza humanitaarkriisiga. Kui Eestis on tegemist eristumisega, siis Euroopas kogub Iisraeli ülikoolide boikoteerimine aina hoogu. Boikoteerimine kujutab endast solidaarsusavaldust, mis idealistlikul kujul on osa akadeemilisest vabadusest. Iisraeli praeguseks […] Vaata lähemalt ›
53
Ilmselt kuulume vaatlejate hulka kõik: ühed on pinnapealsemad, teised süvenenumad. Ise olen midagi vahepealset. Teinekord on aines niivõrd köitev, et tahaks sellesse tungida sügavuti, mitte piirduda pelga vaatlemisega. Aja voolusängis uitajana otsustasin vaatlusega ühtäkki üles tähendada kasutu ülemuse tunnusjooned. Milleks ülemus ja veel kasutu? Valgekraede seltskonnas toimetajana sattus too mulle ette ja võisin tunda rahuldust, […] Vaata lähemalt ›
12
Tsitaadid ringlevad ja telefonimängus kujuneb neist tihtipeale folkloorivorm. Autoriõiguse ja folkloori suhted on teadupärast pingelised ning segased, autoriõiguse seaduski nõuab tsiteerijalt täpsust. Et tsitaadid päris lappama ei läheks, pakub oma tuge iselaadne raamatu- ja veebižanr tsitaadikogumik, kust tsitaate leida ja nende autorsust ja tähendust kontrollida. Eestikeelsetest tsitaadiveebikülgedest saab vististi lugejale autoriga kontakti leidmisel kõige kindlamat […] Vaata lähemalt ›
0
2024. aastal lahkus meie seast kirjanik ja soome-ugri aktivist Arvo Valton. Kahju, et ei jõudnud temaga arutada küsimusi, mille üle olen viimasel ajal juurelnud. Oma tegevusega oleks ta aga nagu andnudki neile vastuse. Kas on üldse mõtet tegeleda soome-ugri rahvaste kirjandusega? Praegusel poliitiliselt ja majanduslikult keerulisel ajajärgul, kui maailma ning mõnegi rahva saatus on järjest […] Vaata lähemalt ›
8
Linnar Priimägi kirjutas paarkümmend aastat tagasi Teater. Muusika. Kinos, et enamik filme ei kõlba kuhugi, prantsuse kunstniku Robert Filliou samaväärsuse printsiip seab aga hästi tehtud ja halvasti tehtud teosed ühele joonele. Pikaaegsem filmivaataja näeb juba läbi kommertstööstuse trikid ja oskab terakese kahtlusega suhtuda festivalide püsti plaksutamise türanniasse: 2024. aastal võidutses Berliinis „Dahomee“, Cannes’is „Anora“ ja […] Vaata lähemalt ›
0
Läti-Eesti-Kreeka koostöös valminud „Suursugused“1 võtab ühe edukat perekonda tabanud skandaali kaudu vaatluse alla Läti mineviku, oleviku ja koha euroopalikus väärtusruumis. Filmi keskmes on tunnustatud saksa helilooja Anna (Johanna Wokalek), kelle edu näib pidurdamatuna, kuni tema lätlasest abikaasa, suure riigifirma juht Andris (Juris Žagars) vahistatakse süüdistatuna korruptsioonis. Kild killu haaval hakkab purunema paari edukuvand ning pinnale […] Vaata lähemalt ›
5
Kevadel täitub Eesti disainikoolkonna rajaja Bruno Tombergi sünnist 100 aastat. Seda tähistatakse meie tarbekunsti- ja disainimuuseumis suurejoonelise näitusega „Bruno Tomberg. Disaini leiutamine“, mille kuraator on Kai Lobjakas, näituse on kujundanud Ulla Alla ja Merilin Kaup, graafiline disainer on Indrek Sirkel. Väljapaneku ettevalmistamine kestis seitse aastat. Põhjalik ülevaatenäitus on jaotatud mõtteruumideks poliitilistest mustritest avangardsete „Ruumi ja […] Vaata lähemalt ›
0
Arutelu „Arhitektuurivõistlused läbi aegade – miks ja kellele?“. Osalesid Tartu linnaarhitekt Jiří Tintěra, arhitekt Liis Uustal ja ajaloolane Enriko Talvistu. Arutelu toimus Pallase galeriis Siuru arhitektuurivõistluse tööde näituse „107 nägemust Siurust“ avamisel 2024. aasta detsembris. Mis on arhitektuurivõistlus ja kellele seda vaja on? Need küsimused on viimasel ajal esile kerkinud nii pealinnas kui ka paljudes […] Vaata lähemalt ›
0
Vahel paistab meie teatripilt kiskuvat pooluseliseks. Teravaid ja vastuolulisi ühiskonnateemasid käsitletakse enamasti dokumentaalteatri või postdramaatilise fragmentaariumi vormis. Samal ajal on lavadel hulk hästitoimivaid (tõlke)näidendeid, kus on kena alguse, keskpaiga ja lõpuga lugu ning heal juhul ka põnevalt kujutatud karakterid, kuid sageli jääb hämaraks, mida see kõik siin ja praegu ütlema peaks. Nii on rõõmustav näha […] Vaata lähemalt ›
0
Hurraa! Eestikeelse raamatu juubeliaasta on alanud, vilgas pidutsemine käib juba mitmel pool, mis sest, et ametliku alguseni on veel kolm nädalat ärevat passimist. Sirp ei jaksanud neid kellalööke ära oodata, alustab tähistamist siin ja kohe ning kuni juubelduse piduliku lõpuni emakeelepäeval 2026. Seetõttu on kadunud lehe tagaküljelt senised rubriigid ja see täitub raamatujutuga: lahked asjatundjaist […] Vaata lähemalt ›
0
Raamaturiiul on tarbeese, mööblitükk, millest sõltub inimese saatuse juures kõige rohkem, sellega võistelda võib ehk ainult söögilaud. Tähtis pole muidugi mitte mööbliese ise, vaid see, mis on riiulil või laual. Elus püsimiseks peame sööma nagu kõik loomad, inimesena elamiseks peame aga olema ka targad – homines sapientes. Esimest võimaldab mitmekesise valikuga söögilaud, teist hästi korraldatud sisuga […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „Solaris“, autor Stanisław Lem, tõlkija Aarne Puu, dramatiseerija ja lavastaja Elmo Nüganen, kunstnik Kristjan Suits, kostüümikunstnik Kristīne Pasternaka (Läti), valguskunstnik Oskars Pauliņš (Läti), videokunstnik Taavi Varm, helikujundaja Lauri Kaldoja. Mängivad Mait Malmsten, Harriet Toompere, Jaan Rekkor, Taavi Teplenkov, Markus Luik ja Tõnu Kark. Esietendus 29. XI 2024 Eesti Draamateatri suures saalis. „Vaadake, kadunud […] Vaata lähemalt ›
0
„Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum“, kuraator Anders Härm. Kumu kunstimuuseumis kuni 13. IV 2025. See on pigem ebatavaline, et pikki aastakümneid tegutsenud kunstnik väärtustab oma loomingus mõnd praegusest hoopis varasemat perioodi. Enamasti ja mõistetavalt huvitab kunstnikku eelkõige see, mida ta teeb praegusel ajal. Ometi on Enn Põldroos oma rohkem kui 60 aasta jooksul valminud teostest esile tõstnud […] Vaata lähemalt ›
53
Juhani Püttsepa ladus ja sümpaatiaga kirjutatud raamat on Tartu linnast. Igast jutukesest – neid on kokku 18 – hõõgub armastust Tartu vastu. Kui lapsed, väikesed tartlased, neid tekste kuulevad või loevad, süütavad armastusega kirjutatud palad samasugused tunded ka neis. Selline võimalus on nende 80 lehekülje peal selgelt olemas. Ja see pole niisama öeldud: Püttsepp on armastava meistrikäega […] Vaata lähemalt ›
0
Esimene mõte Aleksei Navalnõiga tema memuaaride kaanelt tõtt vaadates: veider, et kuulsaim kõigist Venemaa opositsionääridest valis oma memuaaride pealkirjaks „Patrioot“ – sõna, mis tähistab isamaalast, oma rahva ja riigi innukat toetajat. Järgmine mõte: ehk oli see suisa ainuõige valik. Nii jätkab autor oma elutööd sünniriigi tagasivõtmiseks valitsevalt Ühtselt Venemaalt, Putinilt, FSB-lt, oligarhidelt ehk kõigilt neilt, […] Vaata lähemalt ›
0
Üheksakümne esimesel eluaastal lahkus meie hulgast graafik Gita Teearu. Ta sündis Sindis, 1940. aastal kolis pere aga elama Tallinna, kus ta lõpetas 1953. aastal VII Keskkooli. Töötanud paar aastat õmblustoodete kombinaadis, astus ta Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas graafika erialal 1962. aastal. Aastast 1958 oli kunstnik abielus graafik Ernst Kollomiga, perre sündis kolm tütart. Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 22:04
Viimane uuendus: 21:58.
Uudiste reiting uuendatud: 21:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)