Üheksakümne esimesel eluaastal lahkus meie hulgast graafik Gita Teearu. Ta sündis Sindis, 1940. aastal kolis pere aga elama Tallinna, kus ta lõpetas 1953. aastal VII Keskkooli. Töötanud paar aastat õmblustoodete kombinaadis, astus ta Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti, mille lõpetas graafika erialal 1962. aastal. Aastast 1958 oli kunstnik abielus graafik Ernst Kollomiga, perre sündis kolm tütart. Eesti […] Vaata lähemalt ›
0
Ansambel U: vana-aasta uue muusika kontsert 29. XII 2024 Eesti Nüüdismuusika Keskuses. Ansambel U: koosseisus Helena Tuuling (klarnet), Merje Roomere (viiul), Levi-Danel Mägila (tšello), Taavi Kerikmäe (klaver), Tarmo Johannes (flööt) ja Vambola Krigul (löökpillid) ning Ryan Adams (hääl) ja Sandra Klimaitė (vioola). Kavas Thierry De Mey, Liisa Hõbepapli (valmiva ooperi katkendi esiettekanne), Liina Sumera ja […] Vaata lähemalt ›
0
Luule Žavoronok sündis 25. märtsil 1933. aastal Pärnus, kuid viis aastat oma koolieast veetis ta küüditatuna Siberis. Oma õnnetuseks haigestus ta juba täiskasvanuna, 26aastaselt lastehalvatusse, mis pärssis tugevalt liikumist, aga ei röövinud temalt elurõõmu. 1960. aastal läks ta tööle Tallinnfilmi ja töötas seal toimetajana ligi 30 aastat, töö kõrvalt ka Moskvas kinoinstituudis stsenaristikat õppides. Ajal, […] Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on president Arnold Rüütel, poliitik ja põllumajandusteadlane, üleminekuaja riigipea. Arnold Rüütli 96aastane elutee kõneleb eesti rahva mitmepalgelisest saatusest. Isa tahtmine, et poeg õpiks põllumeheks, viis Arnold Rüütli koduselt Saaremaalt mandrile, kus põllumajanduse haridustee tipnes Eesti Põllumajanduse Akadeemia rektori ameti ja siis Eesti põllumajanduse juhtimisega Tallinnas. Läbi aastate kuulus Arnold Rüütel kohalikku tippjuhtkonda, kuid säilitas […] Vaata lähemalt ›
0
Pärast jõulupühi kutsuti Sydneys 96. eluaastal taevateele Inno Salasoo, teadlane ja eestluse hoidja Austraalias. Inno Salasoo sündis 6. septembril 1929. aastal Tartumaal. Salasoode (kuni 1932 Sogenbits/Sogenpits) suguvõsa puhkepaik on Äksi kiriku kalmistul. Isa Hugo Salasoo, legendaarne arhivaar Eesti Arhiivis Austraalias, oli koolipoisina võidelnud Vabadussõjas. 1932. aastal kaitses Hugo Salasoo doktorikraadi farmaatsias. Enne Teist maailmasõda töötas ta Tallinnas sotsiaalministeeriumi […] Vaata lähemalt ›
0
Esiküljel pianist Martti Raide. Foto Piia Ruber Aleksei Navalnõi „Patrioot“ Juhani Püttsepa „Väikseid varje Emajõe peeglis“ ansambel U: vana-aasta uue muusika kontsert näitus „Enn Põldroos. Kinnismõtete muuseum“ näitus Angela Soobi „Huikede järv“ näitus Angela Maasalu „Helisev muusika“ Eesti Draamateatri „Solaris“ Tambet Kaugema kommentaar „Auhinnatundlik teater“ In memoriam Arnold Rüütel Gita Teearu Inno Salasoo Luule Žavoronok Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 10. jaanuaril kell 17.00 avab maalikunstnik Rait Rosin Vabaduse galeriis isikunäituse „Pealinna fenomen!“. Rait Rosina näitusel Vabaduse galeriis on esindatud kunstniku valdavalt 2024. aastal valminud maalid, aga ka varasemate aastate linnaruumi sekkumistest pärit skulpturaalsed objektid ning aktsioone dokumenteerivad videod. Rosin uurib teostega Tallinna kui pealinna ning paneb rõhku selle valdavalt esiletõstetud positsioonile võrdluses teiste […] Vaata lähemalt ›
0
Sirp on oma paremaid autoreid-kaastöölisi laureaadi tiitliga tänanud juba aastast 1964 ja nii tänaseni välja. Sirbi laureaatide nimekiri läbi aegade on siin. 2024. aasta jooksul lehele kirjutanud autorite hulgast valis Sirbi toimetus välja neli laureaati, kelleks on: Hanna Linda Korp, Aurora Ruus, Aimar Ventsel ja Elo Kaalep. „Oma õiguste eest seismine ei ole ühekordne ettevõtmine, […] Vaata lähemalt ›
0
Sirbi laureaadid 2025 Taavi Hark pianist Martti Raide tähtpäevakontserdist Tiia Kõnnussaar, „Ajakirjanduse vaikne hääbumine ja meedia pealetung“ „Naised teaduses“ stipendiaadid Kadri-Ann Pankratov, Mari Tõrv ja Marju Himma Rainer Kuuba, „Motivatsioonikiri kliimaministeeriumi metsaosakonna juhiks kandideerimisel“ Martin Aidnik, „Eesti kunstiakadeemia Iisraeli ülikooliga suhete katkestamine väärib respekti“ Raul Veede „Taat, istu! Tsitaat!“ János Pusztay, „Mis saab soome-ugri rahvaste kirjandusest?“ Ä Vaata lähemalt ›
0
Gudrun Heamägi „Traumaturgiline” 11.01.-15.02.2025 Reedel, 10. jaanuaril kell 18 avab Gudrun Heamägi Rüki galeriis isikunäituse „Traumaturgiline”. Avatav näitus on mõtteline jätk näitusele „Kummastused”, mis rääkis kultuuripärandi hävingust praeguses turbulentses maailmas ja näitusele „Ta lootis et inglid näevad ja saavad aru”, mis rääkis vägivalla manifesteerimisest läbi ajaloo. „Traumaturgiline” läheneb leinale ja praegusele hetkele läbi tuvi-motiivi. Täpsemalt […] Vaata lähemalt ›
0
Kadi Kübarsepp VALGUS 10.01.- 04.02.2025 Neljapäeval, 9. jaanuaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis ehtekunstnik Kadi Kübarsepa näitus ‘’Valgus’’. Ma tahan näidata varju, kuid selleks on vaja valgust. Valgus toob välja piirjooned ja annab värvi. Me vajame valgusallikat, mis kiirgaks valgust, et varju näha oleks. Ma tahan näidata varjusid seinal. Aga mis see valgus siis on, […] Vaata lähemalt ›
0
Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sari avab oma uue hooaja sümboolselt – õnneotsingutest rääkiva linateosega. Kuidas mõõta õnnelikkust? Himaalaja mägedes asuv budistlik kuningriik Bhutan on selleks leiutanud unikaalse õnneindeksi, mis peab sisemajanduse kogutoodangust tähtsamaks inimeste isiklikku õnne ja heaolu. Nii käivadki kaks rahvaküsitlejat filmis „Õnne agent” ukselt uksele ja uurivad tavaliste bhutanlaste käest, kas nad on õnnelikud. […] Vaata lähemalt ›
0
2025. aasta esimene Tartu Kunstinädal on kohal! Kõiki Tartu kunstiasutusi ühendav üritustesari Tartu Kunstinädal alustab oma teist hooaega. Sel aastal on igal kuul fookuses erinev Tartu kunstiasutus, kes tutvustab oma asutuse tagatubasid, töötajaid ning ajalugu. 2025. aasta esimene Tartu Kunstinädal toimub 6.–12. jaanuaril ning esimesena on fookuses Tartu Kunstimaja. Tartu Kunstimaja on Vanemuise ja Akadeemia […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Rahvuskomitee Ühendriikides (ERKÜ) kutsub esitama kandidaate ERKÜ Henrik Visnapuu kirjandus- ja kultuuriauhinnale ERKÜ Visnapuu auhinna laureaat kuulutatakse välja igal teisel aastal luuletaja sünniaastapäeval, 2. jaanuaril laureaadi silmapaistva teose, uurimuse või elutöö eest. Tänavu kutsume kandidaate esitama kahele auhinnale, ühe väärika elutöö eest ja teise silmapaistva noore autori kultuurisaavutuse eest. Auhinna pälvib eesti või võõrkeeltes ilmunud […] Vaata lähemalt ›
12
Antropoloog Aet Annist käivitas tänavu Sirbi veergudel palju mõtlemisainet pakkuva ja suurt lugejahuvi tekitanud sarja „Jätkumuutu või põru“. Alljärgnevas räägime muutustest ühe nende kõige inspireerivama nõudleja David Graeberi toel. Rahvusliku vabanemise joovastuses pälvisid su tähelepanu kaotajad, ilmajäetuse fenomen. Kust oled pärinud empaatia ja sotsiaalse tundlikkuse? Mul oli imeline ema, kes oli loomuldasa erakordselt empaatiline, ja […] Vaata lähemalt ›
12
Lõppev aasta kinnitas taas igitõde, et väikeriigi heade kavatsuste tee on sillutatud alati ootamatute halbade välismõjudega. Ei viinud Eesti majandust kasvule bürokraatia vähendamine, riigieelarve tasakaalustamine ega maksukoormuse suurendamine. Aga Reformierakonnas teatakse ka seda, et kannatlike päralt on valimisvõit. Suvest saadik, mil valitsuses vahetati suurilmajuhiks ära läinud peaminister paremini kodus püsiva vastu, on erakond asunud enesekindlalt […] Vaata lähemalt ›
0
Peagi saabuval 2025. aastal möödub esimese eesti keelt sisaldanud trükise ilmumisest 500 aastat, mis väärib tähistamist. Seetõttu on järgmine aasta nimetatud eesti raamatu aastaks. Eestikeelse raamatu ning eesti kirjakeele auväärset tähtpäeva märgitakse erilaadsete näituste, trükiste ja üritustega 30. jaanuarist 2025 kuni 14. märtsini 2026. Raamatuaasta keskne koordineerija on Eesti Kirjanduse Selts, kuid seda plaanivad tähistada paljud teisedki […] Vaata lähemalt ›
23
Kui vaadata tagasi lõppevale teatriaastale, hakkab sealt silma kalandusteema harjumuspäratu esiletõus. Tõsi, vaal pole kala, vaid vee-eluline imetaja, aga tühja sellest, majanduslikku kasu osatakse nende püüdmisest (täpsemalt: küttimisest) ikkagi lõigata. Aasta ühes tipplavastuses, Ekspeditsiooni „Leviaatanis“ (lavastaja Lauri Lagle), on leidnud osavalt põimuvat kasutamist Herman Melville’i vaalajälitusromaan „Moby Dick“ ja piiblist pärit lugu lisaks muudele sõiduvahenditele […] Vaata lähemalt ›
0
Meie aega näib iseloomustavat pidev, lausa pead pööritama panev muutus. Kriisid puhkevad ja vallandavad uusi; režiimid tekivad ja kaovad, vahel vaid päevadega; prahvatavad sõjad ja konfliktid, reformid rulluvad üle regioonide. Hinnad ja turud uperpallitavad, kõikvõimalikud liikumised murravad end tänavatele, tehisaru ja muude tehnoloogiliste võimaluste ohtudest ja arengu kiirusest puudub enamikul igasugune ülevaade, selge on ainult, […] Vaata lähemalt ›
0
Juhatuseks kaks lubavat lauset raamatu kaanelt: „Täiesti uus lähenemine inimkonna ajaloole muudab küsitavaks ühiskonna arengu senised põhitõed alates põllumajandusest ja linnade kujunemisest kuni riigi, demokraatia ja ebavõrdsuse tekkeni .. Tuginedes murrangulistele uuringutele arheoloogias ja antropoloogias, näitavad autorid, kuidas ajalugu muutub palju huvitavamaks, kui oma kontseptuaalsed köidikud maha visata ja mõista, mis seal tegelikult peidus on.“ […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 23:23
Viimane uuendus: 23:18.
Uudiste reiting uuendatud: 23:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)