Tänavu jagati kunstnikupalku kümnendat korda. Mida see meede endast ikkagi kujutab ja miks seda tarvis on? Muu hulgas saab osa kunstnikke sellega omale kolmeks aastaks sotsiaalsed garantiid. Kas praegune süsteem toimib hästi või tuleks seda muuta? Kunstnike liidu juht Elin Kard mõtiskleb kunstnikupalkade oleviku, mineviku ja tuleviku üle. Milline on sinu hinnangul kunstnikupalga mõju neile, […] Vaata lähemalt ›
79
Aasta kokkuvõtteid on alati veider teha. Kas, kuidas ja mil määral erines lõppev kunstiaasta Eestis eelmistest? Teatud mõttes on juba iga hetk ainukordne ja kui korralikult välja suumida, on aasta lihtsalt üks väikene vilksatus igavikus. Mida esile tõsta, millele rõhutada? Mis jääb sõelale? Veelgi enam, ehk tasub endale meelde tuletada sedagi, et pole sugugi kindel, […] Vaata lähemalt ›
33
Teatrite rahastamisest on olnud viimastel aastatel palju juttu. Kultuuriministeerium ning etendusasutuste ja teatritöötajate esindusorganisatsioonid on ka sel aastal vahetanud kirju seadmaks atra rahastuskorra täpsustamiseks. Igati mõistlik ning õnneks on (kindlasti mitte kerge) kompromissi otsimiseks ka parajalt ajavaru. Uus kolmeaastaste rahastamisotsuste tsükkel algab 2027. aastal ja aegsa rakendumisega tähendaks see, et muutmissoovi korral jääb aruteludeks umbes […] Vaata lähemalt ›
3
Võib olla nii, et Siber ja sellele lähedased alad on osa Arktikast, unistuste maast, kus inimesed hoiavad kilde iidsest mõtlemise ja elamise viisist ning on õnnelikud mingil ürgsel moel.1 Mul on algusest peale olnud aimdus, et põhjapoolsete soomeugrilastega seob midagi erilist. Meil on oma soome-ugri sugulastega kokkukõlav keel, aga võib-olla näeme isegi ühtemoodi unenägusid. Kujunes […] Vaata lähemalt ›
0
Teaduskommunikatsioonile keskendatud sündmustesari „Tartu maailmaülikool“ hõlmas aastatel 2022–2024 Tartu 2024 raames Lõuna-Eestit. Mida selle käigus õppisid kogukondadelt teadlased ja teadlastelt kogukonnad? Kogukond fookuses „Tartu maailmaülikool“ koondas 13 kogukonda, kelle eri paigus toimunud mitmekülgsed üritused katsid teemasid seinast seina. Kõiki neid ühendas ehk veidi üllatuslikultki läbiv soov käsitleda valitud teema kõrval ka kogukondlikkust – lõunaeestlasi huvitasid […] Vaata lähemalt ›
65
Tallinna külje alla kavandatakse uut linnalist asulat ning vallavõimu tabas pahameeletorm. Nii kirjutas nädalapäevad tagasi Delfi ja valgustas Tallinna linnaregiooni arengut. „Lõpetage juba kord see valglinnastumine!“ kostab üha kõlavama koorina. Kõige valjemalt hüüavad ikka piirkonda äsja kolinud elanikud ja teised valglinnastunud autosõltlased, kelle elukvaliteet lööb uute valglinna elanike lisandumisega kõikuma. Veidi mures on ka arhitektid, […] Vaata lähemalt ›
5
Eesti arhitektide liidu novembri keskpaigas korraldatud konverentsil „Kallis kodu“ oli arutelu all eluaseme kättesaadavus, sealhulgas seda raskendavad tegurid, nagu sotsiaalmajanduslik ebavõrdsus ja segregatsioon. Sõna said välismaised ja Eesti eksperdid, tutvustati Euroopa linnade näiteid ning esitleti ettevõtmisi, mis hakkavad lähiaastatel kujundama siinset eluasemepoliitikat. Esinejad ei käsitlenud üksnes poliitikat ja planeerimislahendusi, vaid avasid sügavamalt ka arhitekti rolli […] Vaata lähemalt ›
0
Luuletaja Kristiina Ehini kuueteistkümnes raamat, omaelulise põhikoega proosateos, pakub kaasaelamis- ja äratundmisrõõmu igale naisele. Vaimukalt, ent kohati vägagi teravas toonis tuletab see meelde, et naise elu Eesti vabariigis pole mingi meelakkumine, olgu ta luuletaja, täiskohaga pereema või poemüüja. Kristiina räägib oma elust ausalt ega karda raskeid teemasid. Niisugune on ta alati olnud. Ent nüüd lisab […] Vaata lähemalt ›
29
Eesti üks praegu tunnustatumaid proosakirjanikke Lilli Luuk huvitub värskes teoses „Ööema“ sarnaselt oma debüütromaaniga „Minu venna keha“ (2022) Teise maailmasõja ja okupatsioonide pikemast mõjust maainimeste elule. Naiste perspektiivist hargnev ja mitmesse ajastusse paigutatud traagiline perekonnalugu haakub selgelt ka Carolina Pihelga romaaniga „Vaadates ööd“ (2022) ning kaudsemalt mitme teise eesti nüüdiskirjanduse teosega.1 Kokkupuutepunkte on Luugi „Ööema“ […] Vaata lähemalt ›
0
Euroopa filmiauhindade gala 7. XII 2024 Šveitsis Luzernis. Tänavuse Euroopa filmiauhindade tseremoonia eel oli tahes-tahtmata kiusatus juba ise mõnele peafavoriitidele auhinnad ette ära jagada. Osalt nii ka läks, aga tegelikult tuli mitu huvitavat lahendust, mis tunduvad kandvat sama sõnumit: filmi-Euroopast on vahepeal saanud senisest avaram paik, ja me ju teame ääre-eurooplastena, kui keerulised sellised mõtteviisimuudatused […] Vaata lähemalt ›
29
„Seda filmi peavad kõik nägema – algusest lõpuni kütkestav kaasakiskuv tegevus, suurepäralised maastikud kodumaalt – kõiki huvitav sisu, eestlaste võitlus enam kui 600 aastat tagasi oma maa ja rahva vabaduse eest – armastus ja kosimine vana eestlaste juures – rahvapidud ja nõukogud – mehe ja naise truudus – vanaaegsed riided ja kombed – nõiad ja […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinnas on viimase aasta jooksul senise tegevuse lõpetanud kolm olulist ööeluasutust: alternatiivkultuuri kodu Sveta baar, rahvusvaheliselt tunnustatud teknoklubi Hall ning progressiivse house’i ja tekno armastajate lemmikpaik 9/11. Seda laadi kohti on suletud ka teistes Eesti linnades, samamoodi mujal Euroopas. Viimase nelja aastaga on Ühendkuningriik kaotanud 37 protsenti ööklubidest, mis teeb umbes kümme ühe kuu jooksul, […] Vaata lähemalt ›
0
Igatsus möödunud aegade järele on inimesi saatnud alati. Miks muidu on noored ikka ja jälle ihalenud kuldaegu, mida ei ole otseselt kogenud. Seda ma muidugi ei märganud, mil nostalgiaobjektiks muutus mu oma 1990ndate noorus, aga vahest oli esimene märk nii seitsme aasta eest. Pidasin muusika- ja teatriakadeemias loengut soolisusest ja popmuusikast ning näitasin noortele Push […] Vaata lähemalt ›
0
Ekspeditsiooni „Leviaatan“, lavastaja Lauri Lagle, dramaturg Eero Epner, kunstnik Laura Pählapuu, helilooja Jakob Juhkam, valguskunstnik Siim Reispass, koreograaf Tiina Mölder. Mängivad Marika Vaarik, Jörgen Liik, Sander Roosimägi, Simeoni Sundja ja Eva Koldits. Esietendus 23. XI Tallinnas Krulli kvartali remonditsehhis. Tõrgun kõikvõimalike „suurlavastuse“ ja „aasta lavastuse“ sisuturunduslike žanrihüüatuste vastu, mida meie suuremad päevalehed kipuvad kultuurikülgedel teatud […] Vaata lähemalt ›
81
Suurte korporatsioonide peamiselt inglise keeles arendatud keelemudelid, masintõlke süsteemid ja tekstirobotid mõjutavad eetika- ja andmekaitseküsimuste kõrval kahtlemata meie emakeelt, ka siis, kui rakenduse või veebiplatvormi nn töökeelte hulgas on eesti keel. Kindlasti on paljud sattunud veebilehtedele, mis on justkui eestikeelsed. Teatavasti ei saa tõlkides ühe keele sõnu lihtsalt teise keelde ümber panna, kuid pahatihti tehisaru […] Vaata lähemalt ›
100
Leedu arhitekt Gilma Teodora Gylytė on Baltimaade suurima arhitektuuribüroo Do architects kaasasutaja ja partner ning MTÜ Rebuild the Wonderdul asutaja ja juht. Novembris astus ta üles Tallinnas, rääkis sovetliku ruumi mõjudest ja võimalustest midagi muuta ning viis läbi töötuba. MTÜ Rebuild the Wonderful tegeleb aktuaalse ja tundliku teemaga: poolt Euroopat ühendava sotsialistliku ruumipärandiga, selle ümbermõtestamise […] Vaata lähemalt ›
0
Lühilavastuste õhtu „SAAL3 vol. 3“ 14. XII Kanuti gildi saalis. Autorid ja esitajad Lauri Lest, Andrus Aaslaid ja Lisette-Marie Viilup, kuraator Maike Lond, projektijuht Kerly Ritval, tehniliste lahenduste loojad ja valguskujundajad Henry Kasch ja Kaius Põder. Skulptuuri- ja installatsioonitaustaga elektronmuusik Lauri Lest on viimastel aastatel palju tegelenud vibratsioonikõlaritega olmeesemete füüsilise ergastamisega, nüüd aga liigub muusikainstrumentide […] Vaata lähemalt ›
21
Lahkunud on Kunstnike Liidu auliige, skulptor, graafik, maalija, installatsioonide, monumentide ja autoriehete looja ning vee häälte ja linnahelide mõtestaja Aili Vahtrapuu. Kaasaegsetele meenub tema vaba intellektuaalne lennukus, poeetiline kodusolek keelemaastikel, tõeline frankofiilia ning alatine reisikihk. Lisaks veel ka mitmekordne pöördumine euroopaliku kultuuri ühte keskpunkti Pariisi, kus Aili Vahtrapuul oli sõpru ja kaasamõtlejaid. Valguse linnaga seonduvad […] Vaata lähemalt ›
0
Läti teatri esitlusfestival „Skate“ 7. – 10. XI Riias. Läti teatri ülevaatefestivali „Skate“ kavast juhuslikult ja sihilikult valitud neli lavastust võib kokku võtta katsena olla midagi enamat kui lihtsalt ühe õhtu meelelahutus. Alvis Hermanis ja tema Riia Uus teater on praegu Lätis nii kuum, et müügis oli vaid üksainus pilet „Oblomovi“ märtsi lõpu etendusele (lavastus […] Vaata lähemalt ›
2
Aime. Nõnda tema poole pöörduti, see kõneles usaldusest. Kollegiaalsusest, vahetusest. Aime sirutas naeratades käe – kujundlikult ja tegelikult. Ja lavastajad, näitlejad, teatri tehnilised töötajad, õpilased, teekaaslased teatris ja elus tundsid selgesti ära, et ta mõtles päriselt kaasa, tundis siiralt su mõtete ja käekäigu vastu huvi, teadis head teatrit sündivat vaid meeskonnatööna ja hindas kõrgelt igaühe […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 23:23
Viimane uuendus: 23:18.
Uudiste reiting uuendatud: 23:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)