Meie lähiajalugu on mõistetavalt olnud hirmus keeruline, täis kannapöördeid ja verd tarretama panevaid kogemusi. Aga ka ilusaid aegu. Mõnda neist tahame mäletada suureks. Näiteks esimest kahtkümmet iseseisvusaastat. Nende jooksul kindlustati eestikeelne haridus kõikidel haridusastmetel ja tollal olemas olevates valdkondades. Nende jooksul kasvas Eesti teadus üksikutest sädelevatest eestvedajatest kogu maailmas aktsepteeritavaks; selliseks süsteemiks, kus tasus luua […] Vaata lähemalt ›
0
Möödunud aastal tunnistati Soome parimaks romaaniks ja Finlandia auhinna laureaadiks Sirpa Kähköse „36 urni. Eksimiste ajalugu“. See on väga intensiivne tekst, sinavormis pöördumine lahkunud ema poole. Nüüd on romaani avaldanud Piret Saluri tõlkes kirjastus Koolibri. See napp romaan leidis palju tähelepanu Soomes ja leiab seda loodetavasti ka Eestis, kus Sirpa Kähköst tuntakse ajast, mil ta […] Vaata lähemalt ›
11
Kui püüda lühidalt kokku võtta, millest Päiv Dengo debüütluulekogu „Kilpkonn üheks päevaks“ räägib, jään kiiresti hätta. Märksõnade kaudu lähenedes võib jäädagi neid loetlema: hing, keha, argipäev, üksindus, igatsus, armastus, mälu, loodus, pärimus, mütoloogia. Märksõnu ühendada püüdes ning läbivat meeleolu ja maailmavaadet otsides võib aga igal sammul leida vastuoksusi: ühelt poolt on Dengo luulehääl kindlasti sünge, […] Vaata lähemalt ›
20
Psühholoog Tõnu Ots on rääkinud, et keskeas pöörab inimene tulevikule selja ja hakkab liikuma selg ees, nägu mineviku poole. Seesugust pöördepunkti saigi novembrikuus Kanuti gildi saalis kogeda, kui teatritegija Mart Kangro tähistas oma 50. sünnipäeva lavastusega „Keskealine tantsuajalugu“. Tutvustav tekst ütleb, et tegemist on eriprojektiga, kus Kangro mõtestab Eesti nüüdistantsu ajalugu iseenda kaudu. Küsin: kelle […] Vaata lähemalt ›
0
Festival „Jõulujazz“ 25. XI – 15. XII Tallinnas. „See aasta tuli „Jõulujazz“ teisiti. Tiu-tiu! Ja teisiti, see aasta teisiti,“ parafraseerisin mõttes Henrik Visnapuu luuleridu pärast „Jõulujazzi“ avaõhtut Estonia kontserdisaalis. Imestasin, et kogu oma pika karjääri jooksul kätt džässi arengu pulsil hoidnud Dave Holland oli alles nüüd esimest korda Eestisse jõudnud. Džässikontserdi jaoks harjumatu oli ka […] Vaata lähemalt ›
0
Talvine pööriaeg Talvel oleme teistsugused, nii on see siin alati olnud. Mõtleme teistmoodi, igatseme teistmoodi, üle õuegi viib teistsugune samm, teelehtedest rajad asendunud lumiste üraskikäikudega kõrgete vallide vahel. Nagu talvine tardunud mets – kõik on vaiksem, liikumatum, rahulikum. Aga metsa südames väreleb midagi, üksiku lõkkena veikleb seal unenägu valgusest, habras igatsus, mis on sättinud end […] Vaata lähemalt ›
0
Esiküljel antropoloog Aet Annist. Foto Piia Ruber Tarmo Soomere, „Eesti hariduse tähendusrikas lähiajalugu“ Intervjuu Leedu arhitekti Gilma Teodora Gylytėga Luulesalv. Berit Petolai Päiv Dengo „Kilpkonn üheks päevaks“ Sirpa Kähköse „36 urni. Eksimiste ajalugu“ Mart Kangro „Põhineb tõestisündinud lool. Päriselt-päriselt“ festival „Jõulujazz“ lühilavastuste õhtu „SAAL3 vol. 3“ Taavi Suisalu näitus „Arktika saatkond“ Endla teatri „Üle noatera“ […] Vaata lähemalt ›
0
Endla teatri „Üle noatera“, autor Thornton Wilder, tõlkija Kalle Hein, lavastaja Tiit Palu, kunstnik ja kostüümikunstnik Iir Hermeliin, valguskunstnik Margus Vaigur, muusikaline kujundaja Feliks Kütt, koreograaf Laine Mägi. Mängivad Carita Vaikjärv, Piret Laurimaa, Andrus Vaarik, Fatme Helge Leevald, Priit Loog, Kati Ong, Astra Irene Susi, Tambet Seling, Sten Karpov jt. Esietendus 19. X Endla teatri […] Vaata lähemalt ›
0
„Hierarhiline, ebavõrdsust aktsepteeriv ühiskond ei peegelda inimest kui liiki“, Valle-Sten Maiste vestleb Aet Annistiga Aet Annist, „Kasvumajanduse muutumatu kosmoloogia“ Juhan Raud, „Kunstiaasta 2024“ Grete Tiigiste, „Uue aja arhitektid ja nende ülesanded eluasemekriisis“ Jaak-Adam Looveer, „Kas linnad valguvad üle piiri või kasvavad?“ Tristan Priimägi, „Euroopa filmiauhinnad 2024“ 100 aastat Eesti esimesest mängufilmist „Mineviku varjud“ Brigitta Davidjants põlvkondade muusikalisest mälust ja nos Vaata lähemalt ›
0
(Au)hinnatud. Eesti Tekstiilikunstnike Liit 30 Juubelinäitus Pärnu Linnagalerii Raekojas 18.12.24–18.01.25 Näitus „(Au)hinnatud“ keskendub Eesti Tekstiilikunstnike Liidu (ETeKL) kolm kümnendit väldanud tegevuse tutvustamisele. Professionaalseid tekstiilikunstnikke koondav loominguline ühendus asutati 15. veebruaril 1993. aastal ning on aktiivselt ühendanud eri põlvkondade tekstiilikunstnikke Eestis. Hetkel kuulub Eesti Tekstiilikunstnike Liitu 103 liiget. Näituse eesmärgiks on rääkida ETeKL-i olulisusest. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 20. detsembril kell 18.00 avatakse Tartu Kunstimajas uuelaadne Tartu kunsti aastanäitus, mille kujundajaks on Martti Ruus. Tartu kunsti aastanäitusel 2024 esitavad 100 kunstnikku oma nägemuse multisürrealismist. Sellega pannakse pidulik punkt sürrealismi 100 aasta juubeli tähistamisele ja hakatakse ette valmistama multisürrealismi 100 aasta sünnipäeva. Metamorfoos toimub kell 18.18, kui Euroopa kultuurpealinn Tartu ning näituse idee […] Vaata lähemalt ›
0
Ma olen oma elus pidanud arvatavasti vähemalt umbes kolmkümmend kõnet ja see ei ole kunagi valmistanud mulle erilist peavalu – see isegi meeldib mulle. Aga nüüd järsku oli selleks statuudijärgseks kriitikateemaliseks sõnavõtuks valmistuda kohutavalt raske. Asi ei ole nii väga selles, et ma ei täida tegelikult mitte ühtki arvustajale seatud ootust ja olen kirjanduskriitika tõsisel põllul […] Vaata lähemalt ›
11
Kahepalgelised ameeriklased tegid jälle sohki. Kui Venemaa alustas 2022. aastal Ukrainas suurpealetungi, avaldas USA mitu kuud iga päev luureteavet Venemaa kavatsuste, vägede suuruse, paiknemise ja liigutamise kohta, nii et kogu maailm sai sündmuste arengut jälgida nagu tõsielusarja. Nüüd aga olid lääne luurajad Venemaa suhtes ebaausalt vait kui sukad ja tegid näo, et ei tea Süüria […] Vaata lähemalt ›
0
Käisin Helsingi raamatulaadal ja ostsin sealt sotsioloog Riie Heikkilä raamatu „Miksi lakkasimme lukemasta?“. Selle teemaks on lugemise allakäigutee, nii Soomes kui ka laiemalt Euroopas. Raamat näitab, et allakäik on vähemalt Euroopas universaalne nähtus ja algas näiteks Soomes hiljem kui mujal, aga siiski juba 1980. aastatel. Lugejate kuldpõlvkonnad on seal sündinud 1940. ja 1950. aastatel ning kõik […] Vaata lähemalt ›
3
„Eesti poliitikakogukond on teinud kurikuulsalt halba tööd meie teadlaste aitamisel kliimamuutuste sõnumi edastamisel meie kodanikele.“ „Sõnum Eesti poliitikutelt on olnud kauge selgest, puhtast ja ühehäälsest häälest, mis ütleks, et me ise peame end eemaldama saastavatest tehnoloogiatest. Riik kannatab nüüd majanduslikult ja see on ka meie poliitikakogukonna süü.“ Need laused on muidugi parafraas Eesti olümpiakomitee presidendi […] Vaata lähemalt ›
0
Alustan sealt, kus lõpetasin 2023. aasta märtsis: „Venekeelne kirjandus Eestis – see on väike ring inimesi ja väike valik tekste. Tundub aga, et isegi kultuurimaastiku väiksedki alad vajavad aeg-ajalt tõsist ümberkorraldamist. Kas ei ole aeg see ette võtta?“.1 Aeg jõudiski kätte ja reform tehti ära: minu Tallinna ülikooli kolleeg professor Piret Viires, kes on tänavu Eesti Kultuurkapitali […] Vaata lähemalt ›
99
Demokraatia kriis on viimasel ajal olnud väga popp teema. Eriti hoogsalt hakati selle üle arutama pärast 2016. aasta Brexitit ja Donald Trumpi esimest valimisvõitu, kuid juba aasta varem tõusis Poolas riiki tüürima rahvuskonservatiivne PiS ehk Õigus ja Õiglus. Nimetatud arengusuund on demokraatiakriisi kuulutavate narratiivide vundamendiks. Kümme aastat kestnud kaitselahingud liberaalse demokraatia ümber on 2024. aastaks […] Vaata lähemalt ›
60
Võib väita, et Donald Trumpi tõi võimu juurde tagasi Ameerika valijate hirm, mille võimendamisele rajas Trump kogu oma valimiskampaania. Ta kinnitas, et kui tema ei võida valimisi, tähendab see hävingut Ameerikale ja algab kolmas maailmasõda. Ta ei säästnud värve ka sisemaistest ohtudest kõneldes ja rääkis, kuidas Ameerika ujutavad üle migrantide mõrvalikud jõugud, kes „kõnnivad teie […] Vaata lähemalt ›
0
Žürii: ehtekunstnik ja disainer Kärt Summatavet, arhitektid Joel Kopli, Martin Melioranski ja Kai Süda, arhitektuuriajaloolane Carl-Dag Lige, maastikuarhitekt Grete Veskiväli-Dubov ning sisearhitekt Maarja Valk-Falk. • Ankru tn 8 tehasehoone rekonstrueerimine stuudiokorteritega elumajaks. Arhitektid Karli Luik, Johan Tali, Harry Klaar (Molumba). Sisearhitektid Aet Grigorjev, Kadi Laur (Pink). Kino Maastikuarhitektide maastikuarhitektid. • Keila lauluväljaku rajatised ja pargimaastik. […] Vaata lähemalt ›
0
Igal semestril korraldab Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond seeria avatud loenguid. Loengupidajad on rahvusvaheliselt tunnustatud ruumiloome praktikud ja teoreetikud. Sügissemestri loengusari kannab pealkirja „S*tsiaalne – väärtused ehitatud ruumis“. Seal keskendutakse ehitus- ja planeerimiskultuuri teisenevatele edumõõdikutele. Eelkõige on loengute eesmärk anda sotsiaalsuse mõistele sisu ja rehabiliteerida see Eesti ruumiloomes. Novembri viimasel nädalal astus üles Bratislava linnainstituudi (Me Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Sirp
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 00:46
Viimane uuendus: 00:44.
Uudiste reiting uuendatud: 00:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)