Tallinna Linnateatri äsja valminud uus maja ei kerkinud tühjale kohale. Auk oli ammu olemas – veel rublade eest kaevatud vundamendiauk, mis täitis vanalinnas terve kvartali sisehoovi. Uute aegade tulles täideti see esialgu unistustega. Siis suveteatriga, kus musketärid rahvast hullutasid. Sügise saabudes tehti valmis tulevase lava kelder ehk Põrgulava ja publikut aina vooris. Kõige kiuste loodeti ühel päeval august kerkivat uut teatrimaja. Seda maja ei tulnud kunagi. Ei tulnud ka järgmist,... Vaata lähemalt ›
36
On juba viledaks kulunud tõde, et elame ühes teistmoodi kultuurimaailmas: sellises, kus dialooge eriti ei peeta ning selle asemel ummistavad eetri turundussõnumid. Mõningad jooned on siin paralleelsed maailma üleüldise tonaalsusega, mis näeb ette hüsteerilise positiivsuse diktaati, mõned valikud oleme ka ise teinud (seda ka mina). Viimaste sekka tuleb lugeda Eesti teatri otsus omavahel mitte eriti suhelda, kaevuda kaevikutesse ja sealt umbusuga vaadata ümberringi, kus hiilivad kahtlased ja teistsugused kuns Vaata lähemalt ›
24
Duo Ruudu ja Eesti Rahvusmeeskoori kontserdile oli kogunenud täismaja: paistab, et kodumaal oldi ootel, et taas näha viimasel ajal edukalt mööda maailma ringi tuuritanud Duo Ruutu, seda enam et loota oli suurepärast sümbioosi rahvusmeeskooriga. Kõlasid palad eeskätt Duo Ruudu tänavu ilmunud teiselt täispikalt albumilt „Ilmateade“ ning rahvusmeeskoori esituses albumiga ülihästi sobiv nüüdisheliloojate looming. Põnevil ja sumisev täissaal jäi vaikseks hetk enne rahvusmeeskoori lavale astumist. Koori järel tul Vaata lähemalt ›
8
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Tänavusel Aasia sõnatu teatri festivalil „1000 kurge“ sai näha väga erisuguse kunstilise käekirja ja formaadiga töid, millest osas oli panustatud tehnoloogia ja liikumise suhtele, teistes aga süvenetud puhtasse, meditatiivsesse kohalollu. Viis hiigelsuurt kalligraafilist lehte. Projektsioonid mõjuvad kohati graafiliste kujunditena, mõnikord juba täiesti iseseisvalt skaneeritud valgusefektidena. Tummiselt bassine ja raginaid, kriiksatusi, sahinaid ja luupe täis elektrooniline helikeel, mida duo Schnitt esita Vaata lähemalt ›
6
On lootust, et õige pea saab Tallinna linnavalitsus komplekteeritud ning asub tööle. Vastused, milles see töö ka seisneb, on kirja pandud koalitsioonilepingusse, mille kokkupanekus ei osalenud sugugi kõik, kes seda täitma peavad hakkama. Alustades tulevasest linnapeast Peeter Raudsepast, kes aga on jõudnud juba meedias selgitada, et leping ei olegi mingi lõplik dokument, vaid alles „ootab sisustamist linnavalitsuse poolt“. Kui nii, tekib küsimus, et millega ometi sisustati kõik need pikad ja... Vaata lähemalt ›
5
Miranda July ja Yael van der Woudeni möödunud aastal ilmunud romaanid hoiavad lugejat lõa otsas. Erootilist pinget hoides õnnestub autoritel kõnelda hirmudest, kaotustest, pettumustest, ajaloolistest ja isiklikest tragöödiatest nii, et lugeja ei saa tekstilt pilkugi tõsta. Lisaks täidavad need raamatud kvääride armulugusid kujutades tõsise lünga meie kirjandusväljal. Raevust sündinud julgus Miranda July 2024. aasta romaani „All Fours“ jõudsin läbi lugeda selle aasta aprillis. Eesti keeles on seda oodata pea Vaata lähemalt ›
5
Pimedaid novembriõhtuid võib valgustada mitut moodi. Kõige lihtsam on seda teha väliselt – riputada kõikjale vilkuvaid-sädelevaid-võbelevaid tulukesi või süüdata hunnitus koguses küünlaid –, aga veel mõjuvam on seda teha sisemiselt. Mulle on korduvalt pakkunud sellist sisemist rõõmu ja valgust nüüd juba kaheksandat aastat peetud festival „Tallinn feat. Reval“. Imetlen festivali organiseerijaid Reet Sukka ja Taavi-Mats Utti, kes ise esinemise kõrvalt leiavad igaks festivaliks sedavõrd põnevaid esinejaid ja h Vaata lähemalt ›
4
Eesti-Saksamaa või täpsemalt Tallinna-Dresdeni kunstidialoog „Spiegel im Spiegel“ on jõudnud pärast võõrsil alustamist lõppeks meile. Kumu suurt saali täidavad Richter ja Hagen-Schwarz, Pärt ja Cranach, Dix ja Toomik, Kügelgen ja Kügelgen. Duetina komponeeritud rändnäitus ja kultuuridiplomaatia-projekt polemiseerib tahes-tahtmata selle üle, millised ülepea võimuajaloolised suhted nende kahe geopoliitilise elemendi vahel on, sest kahjuks pole võimalik nii, et pildid on niisama kõrvuti ja pilk puhkab peal. Ku Vaata lähemalt ›
2
Selleks et vastata küsimusele „Kus on uus muusika?“, tuleks esmalt pärida, mis asi on uus muusika või mis teeb muusika uueks. Kuna sellele on aga ühest vastust peaaegu võimatu anda, võiks siinkohal ka lõpetada, öeldes, et uus muusika on küll olemas, ent ei tea päris täpselt, kus. Kõikjal ja eikuskil – võib-olla Huddersfieldis. Mõiste „uus muusika“ (sks Neue Musik) sisustas ja võttis kasutusele saksa muusikakriitik Paul Bekker juba 1919. aastal,... Vaata lähemalt ›
1
Arhitektuuriajaloolane Karin Hallas-Murula on valmis saanud põhjaliku raamatu „Eugen Habermann ja Herbert Johanson. Eesti modernismi klassikud“. Kujutluse kaunist ja heast XX sajandi alguse Eesti arhitektuurist on suuresti loonud just Habermanni ja Johansoni looming. Mida on klassikutel öelda tänapäevale, räägib lähemalt raamatu autor. Praegu saad uhkusega esitleda Herbert Johansoni ja Eugen Habermanni koguteost, kuid igal suuremal uurimusel on eellugu. Millal sa arhitektuuriajaloolasena nendele oma tähele Vaata lähemalt ›
1
„Riigi ja arhitektuuri seostaja“, Karen Jagodin vestleb Karin Hallas-Murulaga Peet Kask, Tõnis Saarts, „Retseptid riigieelarve ravimiseks“ Filipp Kruusvall vestles Ukraina režissööri Sergei Loznitsaga Peep Ehasalu, „Finlandia auhinna keskklassist irdunud kandidaadid“ Aija Sakova, „Teadlase mitmekesised töö- ja elurajad“ Toivo Maimets, „Millal sünnib teadlane?“ Kurmo Konsa, „Looduslik ja tehislik: keemia, kultuur ja uue looduse loomine“ Eero Epner, „Kujutlusvõimeta näitleja võimatusest“ Mirje Mändla , „Särav Vaata lähemalt ›
0
Tänasel Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti uued liikmed järgmistesse valdkondadesse: Heikki Junninen (füüsika), Joel Starkopf (kliiniline meditsiin), Rainis Haller (matemaatika), Maarja Öpik (mullateadus), Ivari Ilja (muusika interpretatsioon), Veronika Kalmus (sotsioloogia) ja Meelis Kull (tehisaru). Tootmistehnika ja innovatsiooniuuringute valdkondade akadeemikute valimine luhtus, sest ükski kandidaat ei saanud vajalikku hulka hääli. „Eesti võib olla rõõmus selle üle, et teaduste akadeemia t Vaata lähemalt ›
0
2. detsembril 2025 valis komisjon koosseisus Kristjan Haljak, Maarja Kangro, Kruusa Kalju, Hasso Krull, Lilli Luuk, Johanna Ross ja Kätlin Vainola kirjanikupalga saajad aastateks 2026–2028. Kandidaate oli kokku 65. Valituks osutusid: Aliis Aalmann, Heli Allik, Sveta Grigorjeva, Mirjam Parve ja Elo Viiding. Kirjanikupalga suurus on 1,1 kultuuritöötaja miinimumpalka, rahastab Kultuuriministeerium ning toetab Eesti Kirjanike Liit. Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium võtab 12. jaanuarini vastu ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuri- ja spordipreemiate määramiseks. Laureaadid tehakse teatavaks veebruaris. Välja antakse kolm elutöö kultuuripreemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis aastapreemiat 2025. aastal avalikkuseni jõudnud silmapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemiate määramiseks võivad esitada loomeliidud, varasemad laureaadid, omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kes põhikirja järgi tegelevad k Vaata lähemalt ›
0
Alates neljapäevast, 4. detsembrist, näeb Kumu kunstimuuseumi projektiruumis näitust „Carl Sigismund Walther. Kunstniku elutoas“, mis kaasneb kunstniku esimese mahuka monograafia avaldamisega. Walther oli 19. sajandil Eestimaal kunstniku rolli ja staatuse üks uuendajaid ning Tallinna kunstielu edendaja. Raamatu autorid ja näituse kuraatorid on Triin Kröönström ja Kadi Polli. Dresdenist pärit Carl Sigismund Walther (1783–1866) saabus Eestimaale aastal 1809. Temast kujunes balti biidermeieri ajastu tähtsaim m Vaata lähemalt ›
0
„Alge” Liisi Örd ja Martin Urb 05. 12. 2025 – 10. 01. 2026 Neljapäeval, 4. detsembril kell 17 avatakse Rüki galeriis Liisi Ördi ja Martin Urbi näitus „Alge”. Ühisnäitus on kunstnike dialoog, kus valgus ei ole pelgalt kujutatav nähtus, vaid ruumi ja tajumise alge. Mõlema kunstniku looming lähtub vaikusest, vaatlusest ning ruumi kogemisest, milles põimuvad sisemine ja väline maastik, ruumiline ja emotsionaalne tajukogemus. Liisi Ördi teostes avaneb loodus kui sisemine... Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 5.12 kell 18 avatakse A-Galeriis ehtekunsti aastanäitus pealkirjaga „Üks ta kõik“, kus osaleb 64 kunstnikku. Avamisel töötab näitusega suhestuv performatiivne baar, kus jooke pakub ehtekunstnik Liisbeth Kirss beibebaarist Krõhva. Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhet Vaata lähemalt ›
0
Anna Mari Liivrand võitis Eesti suurima kunstistipendiumi, mille asutasid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Kaamos Group. Kaamose stipendiumi väärtus on 25 000 eurot ja see on mõeldud tunnustama ja toetama naiskunstnikke. Žürii liige Peeter Talvistu kommenteeris valikut: “Anna Mari Liivrand on näidanud, et tal on väljakujunenud ja selgesti artikuleeritud kunstnikukäekiri, mis areneb omaenese sisemist loogikat järgides üha suurema detailsuse ja mitmekesisuse suunas. Terve komisjon tajus, et karjääri mõttes o Vaata lähemalt ›
0
Meelemürke võib olla looduslikke ja sünteetilisi, neid levitatakse pulbri, vedeliku, kommi, taimeosade, tableti, e-sigareti, margi, kristalse ja vaigutaolise aine kujul.1 Nendest narkootikumidest ei tea ma küll midagi, kuid tean üht-teist ühest lubatud mõnuainest, mille auks on isegi festivalid, raadio- ja telesaated, spetsiaalsed poed, nende tootmisega on seotud väga palju inimesi, kes kõik töötavad kartmatult päevavalgel, mitte põranda all. Loomulikult pole see alati nii olnud, sest mõnele võimule ei meel Vaata lähemalt ›
24
Meie hulgast on lahkunud disainer ja kujunduskunstnik Mart Peri. Peri sündis 8. jaanuaril 1947 Tallinnas. 1965. aastal lõpetas ta Tallinna 46. keskkooli ning aastatel 1971–1976 õppis Eesti Riiklikus Kunstiinstituudi arhitektuuriteaduskonnas tööstuskunsti erialal. Aastatel 1965–1966 töötas ta Eesti NSV Riikliku Ehituskomitee teadusliku restaureerimise töökojas tehnikuna, täiendades end samal ajal kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel ja kultuuriülikooli kirjakunstikoolis. Pärast instituudi lõpetamist tööt Vaata lähemalt ›
0
Briti arhitekt ja kriitik Sam Jacob oli minu professor Viini rakenduskunsti ülikoolis, kui olin seal vahetusaasta üliõpilane. Kuulnud, et ta tuleb arhitektide liidu aastapreemia väljaandmiseks eesti arhitektuuri kaema ja hindama, avanes mul võimalus temaga ringkäik kaasa teha. Keset septembrit sombusel päeval viis tee meid kolme maja juurde: veel n-ö kilest lahti pakkimata Salto Arhitektide kavandatud Tallinna Linnateatri juurdeehitis ja Saku riigigümnaasium ning HG Arhitektuuri kortermaja kunstiakadeemia k Vaata lähemalt ›
0
2014. aasta kevadel oli ema haiglas voolikute all. Läksin teda vaatama ja et millestki rääkida, rääkisin oma lähema tuleviku plaanidest. Emal endal ei olnud enam ei lähema ega kaugema tuleviku plaane. Ütlesin: „Ma lähen reisile, ema. Jeruusalemma ja Petlemma.“ Ma ei olnud kindel, kas emale selles „seisundis“, kus ta minu arvates oli, need sõnad midagi ütlevad. Aga tema vastas kohe, natuke pahaselt, nagu ma oleksin teda oma jutuga hirmutada tahtnud:... Vaata lähemalt ›
0
Järgnevat ajendas kirja panema Sirbis 10. X 2025 ilmunud intervjuu Andrei Hvostoviga.1 Hvostov selgitab selles oma mõtteid Iisraeli-Palestiina olukorrast ja avalikkuse reaktsioonidest sellele. Natuke aega tagasi vaieldi veel faktide üle: kultuuritegelased, kes oktoobris 2023 seisid vastu relvarahule Gazas, ütlesid oma avalikus pöördumises muu hulgas, et „Iisraeli armee eesmärk ei ole kunagi rünnata rahulikke tsiviilelanikke“.2 Vaadates Gaza „sõjategevuse“ edenemist ei julge praegu vist paljud enam niimoodi Vaata lähemalt ›
0
Sõitsin hiljuti rongiga, akna taga oli teab mitmendat tundi juba pime olnud, mõtlesin, mida pikal rongisõidul teha. Kui enamasti on rongis raamatut lugeda paras katsumus, sest rong on kitsas ja ülerahvastatud, teine eestlane on puusaga küljes kinni nagu kilu, siis seekordne uus teos Andrus Kivirähalt läks rongis lugedes nagu niuhti, tekst voolas, ilma et oleks pannud tähele umbset Elroni rongi … teate küll neid ronge … Kui midagi on kehvasti,... Vaata lähemalt ›
0
Tehnoloogia areng on kujundanud meie maailma viisil, mis on ühtaegu imetlusväärne ja teeb muret. Kuigi kõrgtehnoloogilised lahendused lubavad mugavust ja efektiivsust, kaasneb nendega sageli suur keskkonnajalajälg, sõltuvus taastumatutest ressurssidest ning haavatavus globaalse ebastabiilsuse korral. Keskkonnakriisi tuumpõhjuse, see on taastumatute loodusvarade üha suureneva kasutamise ja ületarbimise taustal kerkib esile vajadus alternatiivsete tehnoloogiliste lähenemiste järele – selliste, mis lähtuvad pa Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum avab oma XX hooaja 2026. aastal Köler Prize’i auhinnanäitusega. Viis kunstnikku (Anna Mari Liivrand, Darja Popolitova, Hanna Samoson, Keiu Maasik ja Taavi Suisalu) loovad igaüks näituse tarvis ühe teose ning rahvusvaheline žürii valib välja preemia laureaadi. On tähelepanuväärne, et seekord on peapreemia (15 000 eurot) sponsoriks vastuoluline videomängude stuudio ZA/UM, mille koosseis on aja jooksul vahetunud nagu Theseuse laeva lauad. EKKMi juhi Kadi Kesküla sõnul on... Vaata lähemalt ›
0
Estonia kontserdisaali lavale astus 22. novembril tänavu oma 65. tegutsemisaastat tähistanud Württembergi Kammerorkester (WKO) Saksamaalt. Orkestri on 1960. aastal asutanud dirigent Jörg Färber, kelle elutööks kujunes orkestri ülesehitamine ja rahvusvahelistele lavadele viimine. Meil ehk tänu Paavo Järvile rohkem tuntud Deutsche Kammerphilharmonie Bremeni ning Stuttgarti ja Müncheni kammerorkestri kõrval kuulub WKO Saksamaa kammerorkestrite paremikku: koosseis teeb koostööd rahvusvaheliselt nimekate solist Vaata lähemalt ›
0
Õhtute ahvatlus, ühes rütmis tuksuvad südamed, meelikõditavalt pulbitsev kabareemiljöö, Viini balli piiritu glamuur, sügav-siira armastuse taltsutamatu jõud ja sekka kergemeelse flirdi kaalutus, siidi sillerdus, suurtsugu samet, lademes sinendavat värvigammat ning tundetoone süütust sinisilmsusest arrogantse siniverelisuseni, elegants, sära ja arutus ülekülluses ilu – kõik see annab vihjamisi aimu vastsest, Vanemuise ajaloo viiendast „Silvast“, mis on otsast otsani kui muinasjutt, helguse oaas. Ei mäletagi. Vaata lähemalt ›
0
Tööstusmaastik. Enamasti ollakse EKA suvepraktikal kas kadakasel Muhumaal või Narvas, Kreenholmis. Esimesel puhul on koolil seal kinnisvara, kus saab tudengeid praktika ajal majutada, teisel aga toimib edukas koostöö kunstiresidentuuriga Nart. Sel aastal tegi põlevkivitootja Viru Keemia Grupp aga kunstiakadeemiale pakkumise: VKG saab sada aastat vanaks ja kutsub selle tähistamiseks tudengid suvepraktikale, valminud teostest tehakse näitus ning ostetakse ettevõtte (üpriski väärikasse) kunstikogusse sada teo Vaata lähemalt ›
29
Eile, 27. novembri õhtul kuulutati Soomes välja tänavused Finlandia auhinna võitjad. Ilukirjanduse Finlandia auhinna võitis Monika Fagerholm romaaniga „Döda trakten / Kvinnor i revolt“ ehk „Eristystila / Kapinoivia naisia“ (Förlaget, Teos). Romaani on rootsi keelest soome keelde tõlkinud Hannimari Heino. Eesti keeles kõlab teose pealkiri „Isolaator / Mässulised naised“. Kuuest ilukirjanduse kategoorias nomineeritud teosest kolm on välja andnud kirjastus Teos: peale võiduromaani on seal kirjastatud ka laste- Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
ERR
|
19% 8 |
Postimees
|
16% 3 |
Uued uudised
|
14% 8 |
Õhtuleht
|
10% 3 |
Objektiiv
|
7% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.12.2025 00:30
Viimane uuendus: 00:22.
Uudiste reiting uuendatud: 00:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)