A-Galerii akendel on avatud Bianca Triinu Tootsi (EST) ja Lynn Batchelderi (US) näitused. Bianca Triinu Toots “Helist leitud”Bianca Triinu Tootsi kõrvaehted ja kaelakeed toovad esile kuulamise kogemuse. Heliuuringutest inspireeritud ehted on valmistatud filigraantehnikas puhtast hõbedast. Bianca Triinu Toots: “Helilained kui väljaütlemata mõtted. Nad leiavad meid üles köögist, terrassilt, mere äärest, kõrvaltoast. Sammud vanal puitpõrandal. Nad ilmuvad tegevustes ja vaikusehetkedes. Helid istuvad meie kõrv Vaata lähemalt ›
0 värske
„Igal inimesel siin planeedil on õigus väärikale elule, aga kliimamuutused piiravad neid põhiõigusi,“ ütles Keenia keskkonnaaktivist, 2019. aastal Aafrika keskkonnainimeseks valitud Elizabeth Wathuti aprillis Tallinnas toimunud rahvusvahelisel keskkonnaõigluse konverentsil.1 Wathuti kodukohas on kliimamuutused kaasa toonud ekstreemsed ilmastikuolud: pikenenud põuaperioodid, äkkvihmadest tingitud üleujutused ja tugevamad tuuleiilid. Põud ei lase saagil kasvada, vihmavalingud uputavad klassiruumid2 ja tormid. Vaata lähemalt ›
0
Aastaid pole koolitatud maastikuarhitekte piisavalt ja hoonekesksuse tõttu ruumiloomes on olnud maastikuarhitektuuri valdkond pikka aega marginaliseeritud. Nii ongi väliruum, eriti arhitektuurivõistlustega loodav, jäänud suures osas arhitektide pärusmaaks. Võistluste tulemustes lokkab aga loominguline konservatiivsus ning puudub värske maastikuarhitektuurimõte. Jõhvi keskväljaku hiljutise arhitektuurivõistlusega lõppes Eesti ruumiloomes oluline peatükk, sest tegu oli kümme aastat väldanud programmi „EV 100. Vaata lähemalt ›
42
Olev Soansi sajandale sünniaastapäevale pühendatud näitustele kokku koondatud kultuuriloolisi kaarte silmitsedes satub vaataja vastamisi minevikuga. Kui Juhan Liiv nägi eile Eestimaad, siis olid tema read õige kriitilised ja ega palju teistmoodi olnud lugu, kui selle luuletuse võttis Nõukogude aja lõpus üles ja arendas edasi vokaal-instrumentaalansambel Ruja. Olev Soansi vaade Eestile ja selle minevikule on teisest puust, reipa laulurea „Kas tunned maad“ vaimus. Kiht kihi haaval kujutab Soans ikka üht ja... Vaata lähemalt ›
0
Kirjutan neid ridu menstruatsiooni ajal: istun tooli peal, tipin sõrmedega klaviatuuril ning samal ajal voolab jalge vahelt sidemesse vaikselt verd. See on tõesti üks veider lause, millega üht arvustust alustada, eks? Miks peaks lugeja üldse teadma niisuguseid asju? Kas see muudab kuidagi selle kirjutise kulgu? Pealegi, viisakas seltskonnas ju niisugustest asjadest ei räägita ning Sirp on ometigi üks viisakate inimeste koht. Viisakate inimeste ajaleht. Noh, üldiselt. Eks siin ole igasugused... Vaata lähemalt ›
18
Anna Verschiku koostatud ja tõlgitud Ukraina sõjaluule kogumik „Kas rabelen välja sellest tusast?“ koondab 15 autori loomingut, lisaks Verschiku enda sõjaluuletused ja järelsõna. Viimases avab Verschik oma teekonna ukraina keele ja kultuurini: juba rohkem kui kümme aastat algavad ta päevad Ukraina uudistega, 2019. aastast on lisandunud ka ukrainakeelse (sõja)luule tõlkimine. Anna Verschik on keeleteadlane ja töötab Tallinna ülikoolis üldkeeleteaduse professorina. Raamatu esitlusel 10. aprillil Rahva Raamat Vaata lähemalt ›
0
В гибельном фолианте Нету соблазна для Женщины. – Ars Amandi Женщине – вся земля. [—] Ах, далеко до неба! Губы – близки во мгле… – Бог, не суди! – Ты не был Женщиной на земле!1 Marina Tsvetajeva Kas feministlik luule on omaette kirjandusžanr või lihtsalt üks praeguste diskussioonide pingepunktidest, mis puudutab paratamatult ka luulet? Tänapäeval seostatakse naiste naisena kogetust kirjutatud luuletusi paratamatult feministliku agendaga. Naisluule ei ole muidugi eilne leiutis.... Vaata lähemalt ›
3
Sel nädalal avaldati „Tallinna taskukohase eluasemepoliitika arendamise võimaluste analüüs“*. See on omavalitsuse esimene samm eluasemeturu reguleerimise suunas, et ka keskmist palka saavad linlased saaksid pealinnas eluaseme üürida või lausa soetada. Kuigi analüüs on Tallinna-põhine, on sama mure ka Tartus. Kinnisvara on läinud nii kalliks, et ainus võimalus kodu osta või üürida saabub siis, kui ollakse nõus linnast välja uusarenduspiirkonda kolima. Ka siis, kui pere kasvab ja vaja on ruumikamat korterit. Vaata lähemalt ›
0
Tartu kui Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna programm pälvis nii kiitust kui ka karmimat kriitikat, ent üsna ühehäälselt hästi võeti vastu mullu juunis esimest korda toimunud lühifilmifestival „Valga Hot Shorts“ ehk VHS. Festival on tänavu tagasi ning toob 18. kuni 20. juulini piirilinna Eesti ja ülejäänud maailma lühifilmide paremiku. Lühifilmifestivali korraldajad Gert Põrk ja Johannes Lõhmus räägivad ääremaa kultuurikaardile toomisest. Kuidas langes otsus teha festival Valgas? Gert Põrk: Sattusime si Vaata lähemalt ›
2
Jaan Valsiner on vahest enim publitseerinud eesti teadlane, kelle roll psühholoogiateadusele uue elu andmisel, Tartu semiootikakoolkonna ideede laia maailma viimisel ja üldiselt kogu akadeemilise monstrummasina kiuste uudsete ideedega väljatulemisel on olnud asendamatu. Tema kultuuriline haare on lai ja suhestumine eri distsipliinidega tänuväärne. Nagu ütleb tõlketeose kaanetutvustus: „Ta on toonud psühholoogiateadusesse põhjaliku teoreetilise uuenduse, lõimides seda semiootika, antropoloogia- ja ajaloou Vaata lähemalt ›
0
1961. aasta 1. detsembril alustas Kloostrimetsas ametlikult tööd Tallinna botaanikaaed (TBA). Kuid selle kollektsiooni tarbeks koguti juba 1951. aastast teiste asutuste egiidi all Eestist ning Nõukogude Liidu botaanikaaedadest, uurimisasutustest ja puukoolidest dekoratiivtaimi ja käidi ka ekspeditsioonidel. 1959. aastal alustati taimede üleviimist Tallinna idaossa Kloostrimetsa plaanitava botaanikaaia territooriumile. Taimede introduktsioon jätkus botaanikaaias, loodi dendrofloora rikastamise programm ja le Vaata lähemalt ›
0
Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kirjastus andis hiljuti välja Alessandro Baricco süvamuusika ja modernsuse üle mõtiskleva raamatu „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad“ (esmatrükk 1992). Muusika filosoofilis-esteetilistest käsitlustest meenuvad viimastest aastatest Theodor W. Adorno „Uue muusika filosoofiast“ Jaan Rossi tõlkes (2020) ja eelmisel aastal Loomingu Raamatukogu välja antud Friedrich Nietzsche kirjutised Jaan Unduski tõlkes. Nietzsche, Adorno ja Baricco töid ei saa kaalukuselt võrrelda, aga ajalise Vaata lähemalt ›
0
Aprillis käis rühm Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühenduse liikmeid õppereisil Helsingis, kus kohatud tantsu- ja teatritegijatest, nähtud lavastustest ja kultuurikeskustest räägivad ühenduse liikmed Riina Oruaas, Madli Pesti, Enn Siimer ja Heili Einasto. Õppereisi avaettevõtmisena osaleti Kaablitehases (Kaapelitehdas) asuvas teatrimuuseumis korraldatud Soome teatriuurijate ühenduse kevadseminaril „Külalislahkus ja vaenulikkus“ („Hospitality/Hostility“), kus Eesti esindajatena tegid ettekande Anneli Sar Vaata lähemalt ›
0
Filmiajalugu armastab liigitusi laineteks, koolkondadeks, rühmitusteks. Filmis pani sellele aluse Prantsuse uus laine (La Nouvelle Vague) 1950ndate lõpul ja 1960ndate alguses, kui filmiajakirjast Cahiers du Cinema tuli hulk energiat täis režissööre (Jean-Luc Godard, Agnes Varda, François Truffaut jt), kes kujundasid prantsuse filmi väljenduskeelt ja mainet mitme aastakümne jooksul. Laine kontseptsioon ei tekkinud muidugi tühjale kohale, alus tuli kunstikriitikutelt juba XIX sajandi lõpus, kui nad püüdsid or Vaata lähemalt ›
0
Tänavusi Tallinna vanalinna päevi ehtis tihe ja mitmekülgne muusikaprogramm. Kui varem seostusid mulle vanalinna päevade muusikaüritused põhiliselt võimendatud suuremate kontsertidega Raekoja platsil, siis nüüd leidub kavas ka kammerlikku muusikat ja värskendavalt erinevaid esituspaiku. Kavadest kumab läbiva joonena taotlus kombineerida traditsioonilisemat pärimusmuusikat ja varajast muusikat eesti heliloojate loominguga. See sobis vanalinna päevade õhustikuga väga hästi ja meelitas nii siinse elaniku kui k Vaata lähemalt ›
0
Rävala 8 hoones on EKA lõputööde näitus „Tase 2025“, mille sulgemise järel hoone lammutatakse. Läksin ka näitust vaatama, kuid ei jõudnud fuajeest kaugemale. Mul hakkas lammutamisele määratud hoonest kahju, nii kahju, et see oli lausa füüsiliselt valus. Olen koolitatud arhitektiks ja harjunud mateeria muutumisega. Nahk peaks ju piisavalt paks olema! Ma ju tean, et elukeskkond on vajaduspõhine ja et linnades toimib taastootmise tsükkel. Linnakeskkond on palimpsest, mis kirjutatakse iga 130... Vaata lähemalt ›
0
Mitmes Eesti paigas on hing sisse puhutud väärarusaamale, nagu oleksid sealsed elanikud (kohalikud) kaugetest maadest tule ja mõõgaga saabunud koloniaalimperialistide süütud ja õnnetud ohvrid, kuid kelle tegelik staatus on ja peabki olema võrdne põlisrahvaste omaga ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsiooni tähenduses. Tähendab, neile tundub, et nad on kogukonnana elanud mingis piirkonnas ammu enne kui teised, mistõttu neil on ka ainuõigus määrata maakasutuse ja elukorralduse viise sellel alal, tänapäeval sii Vaata lähemalt ›
0
Kreegi päevade kontsert 8. VI Haapsalu toomkirikus. Margo Kõlar (torupill), Ene Salumäe (orel), Liis Kibuspuu (flöödid, löökpillid, nyckelharpa), Ingrid Hanst (nyckelharpa, löökpillid), Liisi Koikson (hääl), Raun Juurikas (klahvpillid) ning keelpillikvartett M4GNET koosseisus Robert Traksmann (viiul), Katariina Maria Kits-Reimal (viiul), Mart Kuusma (vioola) ja Siluan Hirvoja (tšello). Kavas Margo Kõlari, Pärt Uusbergi, Liisi Koiksoni ja Raun Juurika ning Matis Leima Vormsi rahvapäraste koraalivariantide ja Vaata lähemalt ›
0
29. mail Niguliste muuseumis kunstiajaloolase ja muinsuskaitsja Villem Raami 115. sünniaastapäeva tähistamise puhul peetud ettekanne. Ühel hetkel Siberis olles kirjutab Villem Raam oma teismelisele tütrele – keda ta polnud veel kunagi näinud, sest kui Raam ühel juunikuu hommikul oma abikaasa sünnitusmajja viis ja tagasi koju läks, helises varsti tema telefon, keegi ei rääkinud midagi, varsti juba koputus ja siis juba kõik muu –, et tütar oleks hoolikam oma kirjatehnikaga. „Muuseas... Vaata lähemalt ›
0
Ameerika maalikunstnik Philip Guston olevat kord viinud Itaalias oma noored kolleegid Piero della Francesca freskosid vaatama. Noored maalikunstnikud, kes olid harjunud uuema kunstiga, ei olnud freskodest kuigivõrd vaimustunud. Näiteks olevat üks kurtnud, et kõikidel tegelastel on nii tuimad ilmed, kuigi ühel freskol torgatakse kellelegi oda kõrri. Selle isiku nägu peaks olema tardunud grimassiks, mitte ennastunustavalt kaugusse vaatav. Gustoni see aga ei heidutanud. Ta juhtis tähelepanu tõsiasjale, et real Vaata lähemalt ›
0
Tühermaa on vaheala – koht, kus linn pole nagu linn ja maastik pole nagu maastik. Ühiskonnas käsitletakse tühermaid eelarvamusega, üldjuhul probleemina, kuid kas siinkohal ei ole probleem valesti püstitatud ja tühermaid tuleks hoopiski vaadelda kui lahendusi? Ja lahendust millele? Selle üle me järgnevas vestlusringis EKA urbanistika õppejõududega arutlemegi. Millest me räägime, kui räägime tühermaadest? Sõnaveeb ütleb, et tühermaa on väheväärtuslik ja kasutamata, tühi lage maa. Ometi toimub tühermaadel nii. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 6 |
ERR
|
15% 1 |
Kroonika
|
13% 8 |
Õhtuleht
|
13% 2 |
Delfi Sport
|
6% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.06.2025 15:40
Viimane uuendus: 15:34.
Uudiste reiting uuendatud: 15:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)