Meeskonna väsimus ei avaldu alati üksnes numbrites, vaid tihti annab sellest märku hoopis kahanenud algatusvõime, väiksem koostöövalmidus või tunne, et inimesed on justkui “kohal”, kuid nagu poleks ka. Just sellistes olukordades ei pruugi järgmine nelja seina vahel toimuv PowerPointiga koolitus anda soovitud tulemust, sest tegelikult vajatakse hoopis keskkonnavahetust, mis rutiinist välja raputab ning vajaliku motivatsiooni ja energia taastab. Vaata lähemalt ›
29
Värskelt vastu võetud paindliku tööaja seadusemuudatus, süvenev tööjõupuudus ja demograafilised piirangud – need olid küsimused, millele saates „Töö ja palk“ otsisid vastuseid majandusminister Erkki Keldo ja tööandjate keskliidu tööturu töörühma juht Ain Käpp. Vaata lähemalt ›
1
Tehisintellekt on saanud igapäevatöö loomulikuks osaks, ent kuivõrd on Eesti ettevõtted valmis sellega kaasnevateks riskideks? Vaata lähemalt ›
9
Tööandjate ja ametiühingude esindajad ei jõudnud tänastel läbirääkimistel kokkuleppele 2026. aasta alampalga küsimuses. Läbirääkimised jätkuvad riikliku lepitaja juures. Vaata lähemalt ›
0
Palgaläbipaistvuse direktiiv toob juba 2026. aastaks tööandjatele kohustuse avaldada enne töövestlust algtöötasu või selle vahemik. Soraineni tööõiguse eksperdid märgivad, et naaberriikide kogemus näitab: lahendus võib toimida, kuid selle rakendamisel on hulgliselt nüansse, mis vajavad Eestis täpset läbimõtlemist. Vaata lähemalt ›
2
Psühholoog Rebecca Põldma ütleb, et sügistalvine meeleolulangus pole pelgalt „väsimus“, vaid sageli aladiagnoositud hooajaline depressioon, mis mõjutab otseselt töövõimet. Tööandjad saavad selle varajases märkamises olla kriitilise tähtsusega. Vaata lähemalt ›
0
Ebakindel tööaeg tähendab ebakindlat palka ja nihutab ettevõtlusriski töötaja õlgadele. Eesti pole nii rikas, et maksta kinni töötavate inimeste vaesust, hoiatab Eesti Ametiühingute Keskliidu juht Kaia Vask. Vaata lähemalt ›
2
Tööelu jooksul keskmist palka teeninud inimene hakkab pensionile siirdudes saama üksnes esimesele sambale toetudes vähem kui poole 2050. aasta prognoositavast keskmisest palgast. Teise samba olemasolu suurendab tulevast pensioni ligikaudu kolmandiku võrra, näitavad Arenguseire Keskuse arvutused. Vaata lähemalt ›
0
Tehisintellekti ümber kujundatud maailmas ei määra edu enam suurus ega võim, vaid taiplikkus ja kiirus, milles peitub väikeste riikide, nagu Eesti, eelis, kirjutas Äripäev. Vaata lähemalt ›
2
Eesti tunnustatuim tööõiguse spetsialist Heli Raidve juhib tähelepanu, et töölepingu seaduse värskelt vastu võetud muudatuses on tekkinud tõsine sisuline ja tehniline vastuolu. Tema sõnul ei ole kindel, kas president saab seadust praegusel kujul välja kuulutada. Vaata lähemalt ›
14
Riigikogu võttis 19. novembril vastu eelnõu, millega muudetakse töölepinguseadust, et luua tööandjatele ja töötajatele võimalus sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid. Vaata lähemalt ›
3
Inimese üldine psühholoogiline võimekus saavutab tipu alles 55.–60. eluaastates. Hulk võtmeomadusi, sh emotsionaalne stabiilsus ja kohusetundlikkus, paraneb isegi 70.–80. eluaastani, näitas Lääne-Austraalia Ülikooli teadlaste ulatuslik analüüs. Vaata lähemalt ›
6
Küsitlus näitab, et värbajate eelistused jagunevad üllatavalt võrdselt disainitud CV-de ja standardmallide vahel. Olulisemaks kui vorm osutub aga see, kui kiiresti CV suudab edasi anda kõige tähtsama info, kirjeldab Palgajuttude eestvedaja Birgit Ruunik. Vaata lähemalt ›
2
Töövarjupäev, mis on kujunenud Eesti noorte seas üheks oodatuimaks karjäärisündmuseks, kogub iga aastaga aina rohkem populaarsust. Tänavu avaneb töömaailma telgitagune juba rohkem kui 3000 noorele, mis teeb sellest ühe Eesti suurima noorte ja tööandjate koostööalgatuse. Vaata lähemalt ›
0
Eesti IT-sektor seisab silmitsi paradoksiga: vabu töökohti ja nõudlust on küllaga, kuid sobivate oskustega spetsialiste napib. SA Kutsekoja prognoosid näitavad, et aastaks 2027 vajab Eesti IT-sektor juurde 33 000 inimest. Samas pole küsimus ainult kvantiteedis – tööandjad ootavad tänapäeval enamat kui lihtsalt tehnilisi oskusi. Vaata lähemalt ›
1
Oktoobri lõpus toimus peresõbraliku tööandja märgise programmi läbinud organisatsioonidele inspiratsiooniseminar „Kullasadu“, kus jagasid kogemusi neli peresõbraliku tööandja märgise programmi kuldtaseme saanud tööandjat – DPD Eesti AS, Tele2 Eesti AS, Keskkonnagentuur ja Raintree Systems OÜ. Vaata lähemalt ›
20
Riigikogu võttis vastu töölepingu seaduse muudatused, mis võimaldavad töötajal ja tööandjal sõlmida soovi korral paindliku tööaja kokkuleppeid ehk töötada fikseeritud koormuse asemel tööajavahemikuga. Lisaks täpsustatakse töötajate töö- ja puhkeaja reegleid ning noorte tööaja tingimusi. Vaata lähemalt ›
84
CV.ee uuring: töötajate kindlustunne on madalpunktis, mida põhjustab hinnatase Eestis ning ettevõtete ebastabiilsus. Vaata lähemalt ›
0
Omanikutunne ei sünni palganumbrist ega käskude täitmisest, vaid usaldusest, autonoomiast ja tähendusest. Väiksed muutused juhi suhtlusviisis võivad koolitaja Kaido Pajumaa sõnul tekitada meeskonnas hoopis teise energia ja vastutuse. Vaata lähemalt ›
3
Tööinspektsiooni jurist Vladimir Logatšev hoiatab, et ebamäärane nõue võib venitada menetlust või jätta osa taotlusi üldse läbivaatamiselt kõrvale. Selge ja konkreetne sõnastus on võtmetähtsusega. Vaata lähemalt ›
1
Värske statistika näitab, et kaugtöö kahekordistab kandidaatide hulga, kuigi selle osakaal tööpakkumistes pole aastaga kasvanud. Paindlikkus tõstab kandideerijate arvu kõigis valdkondades, eriti hariduses ja kontoritöödel. Vaata lähemalt ›
21
Populaarsemad allikad
Geenius
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.03.2026 18:12
Viimane uuendus: 18:08.
Uudiste reiting uuendatud: 18:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)