294 koht 6
Tallinna väärtpaberibörs taasavati 31. mail 1996. aastal, mil meedia tähelepanu valgusvihus sooritas esimese ajaloolise tehingu president Lennart Meri. Mäletamist mööda ostis ta sümboolse koguse hüvitusfondi obligatsioone. Sellega oli Tallinna väärtpaberibörs ametlikult avatud ja indeks TALSE alustas ülespoole rühkimist. Kuigi Eesti kapitaliturg on toonase ajaga võrreldes läbi teinud ülisuure arengu ja meil on tõesti mõne fondiliigiga väga hästi – nii klassikaliste eri suunitluse ja riskiastmega investeerim
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
President Alar Karis, kes aasta tagasi lubas Venemaa põlvili suruda, laias seekordses võidupüha kõnes, et kui paneme kõvasti pappi alla, siis sandistame vaenlase juba eos, kuigi eelmine lubadus veel täitmata. Alar Karis eile Pärnus: „Peagi paneb Eesti rahvas viis protsenti oma rikkusest iga-aastaselt riigikaitsesse. Sellega anname kaitseväele relvastuse ja varustuse, mis ei lase meist kunagi ... Vaata lähemalt ›
4,617
Kaitseliidu ülem Ilmar Tamm tegi võidupühal Pärnus masendava avalduse, ta andis otseselt mõista, et mehed ei saa kodumaa kaitsmisega hakkama ning rõhutas, et me peame värbama rohkem naisi nii Kaitseliitu kui ajateenistusse. Kus on Eesti mehemeel? Isegi kui mehed ei saa hakkama, ei ole mõistlik seda nii pidulikul hetkel ja avalikult välja öelda. Ka vaenlasel ... Vaata lähemalt ›
2,424
„Kümme kuud, ja juht ei ole kinni peetud. Kümme kuud, ja ta sõidab vabalt ringi, naudib elu, käib klubides,“ kirjutab mullu suvel avariis lapse kaotanud isa sotsiaalmeedias. Prokuratuur kinnitab, kuidas on koos politseiga panustanud, et kriminaaluurimine võimalikult kiiresti, ent põhjalikult läbi viia. Vaata lähemalt ›
2,110
Kuigi Eesti riigi elu täiesti tuksi keeranud Reformierakonna toetust üritatakse veel näidata enam-vähem piirides, mis kohe hakkab piinlikkust tekitama, siis kahjurite liikmete arv on kivina langenud ning Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on vaja veel vaid mõned lisaliikmed, et neist mööduda. Äriregistri andmetel on Reformieralonnal praegu 9362 liiget, liikmete arvu kasvatanud EKRE-l 9307. Muide, teine valitsuspartei Eesti ... Vaata lähemalt ›
1,770
SÕJARAPORT | Rainer Saks_ Medvedev ähvardas USA-d Iraani pärast tuumarelvaga ja sai kohe vastu näppe Vaata lähemalt ›
1,528
Lugesin huviga lennukieksperdi juttu sellest, et Eestile on vaja kohe uut suurt lennufirmat, muidu ääremaa häbistavast seisusest enam välja ei rabele. Püha lihtsameelsus. Põhjus ja tagajärg on sassis nagu Kört-Pärtli pampersid. Me ei ole ääremaa ja miljoni vaese maa mitte sellepärast, et siia ei sõida lennukuid, lennukid ei tule, sest me oleme äremaastunud kolgas. Kolgas ... Vaata lähemalt ›
1,037
Laulja ja muusikapedagoogi Jaak Joala 75. sünniaastapäeva eel kutsus Vikerraadio valima lemmikut Joala esitatud laulude seast. Kuulajahääletuse võitis ülekaalukalt «Unustuse jõel». Vaata lähemalt ›
950
Eesti rühmkavakoondis tegi Sofias peetud iluvõimlemise juunioride maailmameistrivõistlustel ajalugu, kui võitis rõngakavas pronksi. Varem pole Eesti iluvõimlemise MM-ilt medalit võitnud. Vaata lähemalt ›
903
Saarlase Tea Pajula metsakaamera tabas hiljuti südantsoojendava hetke – kaadrisse jäi kitseema koos oma tillukese tallega. Vaata lähemalt ›
902 värske
Majanduskoostöö ja arengu organisatsioon (OECD) hinnangul kipuvad Ida-Euroopas kipuvad pensionärid sattuma suurematesse rahalistesse raskustesse, samas kui Põhjamaades ja Lääne-Euroopa riikides on vaesuse määr üldiselt madalam. Eestis on vaesemaid pensionäre koguni üle 37 protsendi. Vaesusmäär viitab elanikkonna osakaalule, kelle sissetulek jääb alla vaesuspiiri. OECD andmetel on see piir defineeritud kui 50 protsenti kogu elanikkonna leibkonna mediaansissetulekust. ... Vaata lähemalt ›
738
Austraalia talendikas sprinter Gout Gout (17) asub sel võistlustulle Tšehhis toimuva võistlusel. Tegemist on Gouti esimese rahvusvahelise mõõduvõtuga tippkonkurentsis. Vaata lähemalt ›
733 värske
„Eestis ei ole palju rõõmsaid ja ühtekuuluvustunnet kinnistavaid pühi. Seda väärtuslikum on võidupüha,“ lausus Lääne-Vinni vallavolikogu esimees, Riigikogu liige Evelin Poolamets (EKRE) oma kõnes, tsiteerides Eesti Vabariigi valitsus 1934. aastal, „võidupüha on eestlaste kõigi aegade võitude ja võistluste mälestuspäev, meenutamaks Lembitu päevil alanud lakkamatut võitlust eesti rahva olemasolu ja poliitilise vabaduse eest“. Evelin Poolamets: „Oleme ... Vaata lähemalt ›
712
USA-s New Yorgis on rekordilise kuumalaine tõttu välja kuulutatud eriolukord. Väljaande New York Post teatel peaks täna teisipäeval 24. juunil temperatuur ulatuma ligi... Vaata lähemalt ›
699
Politsei- ja piirivalveameti operatiivjuht Virko Luide sõnab Õhtulehele, et politsei sai pühade ajal kaks teadet selle kohta, et Eesti lipp on masti tõmmatud tagurpidi. Vaata lähemalt ›
673 värske
Euroopa Parlamendi saadik Kathleen Funchion nõuab Kaja Kallaselt vabandamist, sest ELi välispoliitika juht väljendas tema arvates Iirimaa neutraalsuse küsimuses ignorantset seisukohta. See kõik algatas tulise sõnasõja sotsiaalmeedias: kas rohkem on kannatanud eestlased või iirlased? Vaata lähemalt ›
653
Ameerika Ühendriikide võimukeskus, ehk president Donald Trumpi Valge Maja meeskond, üllitas käesoleva aasta märtsis Covidi algpõhjuseid selgitavad ilmavõrgu lehekülje. Vaata lähemalt ›
563
Sirp
Jaanipäeval saab läbi Eesti Kunstnike Liidu (EKL) presidenditooli üleandmisperiood. Lõplikult lahkub ametist Elin Kard, kes oli juhatuses kokku tosin aastat: esmalt kuus aastat Vano Allsalu kõrval asepresidendina ja seejärel ise Eesti suurima loomeliidu juhina. Sellesse aega on langenud nii kunstivälja üha kasvav professionaliseerumine kui ka põhjapanevad diskussioonid vabakutseliste ja nende tehtava töö teemadel. Meie vestlus leidis aset vahetult enne aprillis toimunud valimisi, mille tulemusena jätkavad n Vaata lähemalt ›
98
Mais tähistas 90. sünnipäeva Eero Loone. Kui ma eelmise sajandi üheksakümnendate aastate esimeses pooles filosoofiasse jõudsin, oli Loone parasjagu osakonnajuhataja marksu majas, mille krigiseva põrandaga kitsas koridoris võis kohata Ülo Matjust, Leonid Stolovitšit, Rein Vihalemma, Tõnu Luike jt erisuguseid filosoofilisi figuure. Erisugused olime meiegi, kes me Loone ajaloo- ja poliitikafilosoofia loenguid kuulasime. Oli filosoofe, ajaloolasi, oli semiootikuid ning mina tulin üleüldse kehakultuurist. Mäleta Vaata lähemalt ›
66
Tuleb alustada sellest, et mõned aastad tagasi ilmus Mihkel Mutt järsku Tartusse: sõitis koloniaalriietuses jalgrattaga ringi, peatus vahel kuskil kõrtsi juures ja kiikas huvi pärast sisse, esines raamatukogus pensionäridele (soovitas neile võrdlemisi ebaharilikke ja ohtlikke võõrkeelseid teoseid) ning tema wikmanlikku kuju võis lõpuks kohata isegi kuskil linnapea vastuvõtul keset kohalikke karvaseid ja sulelisi. Võib arvata, et mitmedki nüüdse Tartu olukorrad ja tegelased olid Mutile alguses tundmatud. Mäl Vaata lähemalt ›
62
Kus on Tartus org? Ei öelda ju „läksin orgu“, öeldakse „läksin jõe äärde“, „läksin mäest alla“. Toomeorg, Kassitoome on, aga Kassitoomel pole metafüüsilist potentsiaali. On „all“ ja on „ülal“, aga orgu ei ole, org peab olema kuskil mujal. „Org vahtis lahtistest seintest sisse. Tumedus ja kõik see, mis oli juba olnud, tuli tagasi.“ Nii ütleb kas füüsik või psühhiaater romaanis „Endspiel. Laskumine orgu“ (ei tsiteeri, nii on meelde jäänud). Ja... Vaata lähemalt ›
54
Pärast jaanipäeva maksab Autorihüvitusfond (AHF) autoritele välja laenutustasud 2024. aastal rahvaraamatukogudes tehtud laenutuste eest. Laenutustasu on autoritele seadusega ette nähtud hüvitis: kui raamatukogul on õigus autori teost tema nõusolekuta lugejatele koju laenutada, siis on autoril omakorda õigus saada selle eest tasu. Sisuliselt on see hüvitis laenutuste tõttu müümata jäävate raamatute eest. Statistikat. Arvesse lähevad rahvaraamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused. AHFi juhi Ai Vaata lähemalt ›
44
Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kohe tahaks ju täpsustada, et milline teadlane, kas sotsiaal- või humanitaarteadlane või hoopis loodusteadlane? Ja kas minul on õigust sellisele küsimusele ülepea vastata … Olles nüüdseks juba üle 20 aasta töötanud nii ülikoolides kui teadusasutustes, nii teadlase kui ka teadusalal nõustaja ja korraldajana ning olles vaadanud teadussüsteemi sisse mitmest vaatenurgast, saan ehk üldistada ja vaadata asjadele veidi teise, n-ö helikopteri pilgug Vaata lähemalt ›
42
Lauri Laanisto – ootamas aega, mil hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad Binaarne temporaalsus David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas armuvalus, et ei püsi enam püsti. Mõni ime, et lihhenoloog sel moel käituvat inimest oma taksonivennaks peab. On... Vaata lähemalt ›
35
Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest. Hakatuseks solvati ära keelehooldajad – eesti keele õpetajad ja keeletoimetajad, kelle ülesanne seni kehtinud k Vaata lähemalt ›
32
Ruum, mille ma oma maise kehaga täitsin, oli tegelikult määratud teistele. Olin võõras, kutsumata võõras. Artikli motona kasutatud sõnad on ritta seadnud kirjanik Karl Ristikivi. Kahe lausega on ta tabanud pagulase olukorra tuuma: kogemuse, mis kätkeb endas raskust kohaneda; tunde, nagu elaksid vales ajas ja kohas; tunde, et oled ja jääd „kutsumata võõraks“. Tsitaat pärineb romaanist „Hingede öö“ (1953), mille peategelane eksleb Surnud Mehe majas. Sinna võib sattuda ka Eesti... Vaata lähemalt ›
32
Keskkonnaarutelud on sageli hermeetilised ja vastanduvad, me ei suuda omavahel kokku leppida ega leia vastanduvast kommunikatsioonist väljapääsuteed. Suur tähendus neis aruteludes ja lõpuks ka võimalik lahendus peitub konflikti aegu kõneldud kohakesksetes narratiivides. Seetõttu nõuab kohapärimuse roll keskkonnaaruteludes senisest kriitilisemat käsitlust. Kohalikud konfliktid keskkonnaküsimustes ei rauge, vaid nende arv kasvab järjekindlalt, näiteks on keskkonnakonfliktide andmete kogumise ja uurimisega teg Vaata lähemalt ›
24
Populaarsemad allikad
Postimees
|
16% 5 |
Uued uudised
|
15% 11 |
Õhtuleht
|
14% 5 |
Delfi
|
13% 9 |
ERR
|
7% 10 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.06.2025 15:08
Viimane uuendus: 15:04.
Uudiste reiting uuendatud: 15:03.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
