43 koht 108
Linnades elab juba praegu 70% Eesti elanikkonnast, ÜRO prognooside järgi saavutab muu maailm sama linnastumise taseme aastaks 2050. Kasvujärgses elus – elus, milles väärtustame kohalolu ja elurikkust rohkem kui efektiivsust ja kasumit – muutub linnades toidu kasvatamine mitte üksnes toimetulekumehhanismiks või poetoidu alternatiiviks, vaid kultuuripraktikaks, millega kaasneb epistemoloogiline ja esteetiline nihe – uutmoodi teadmine ja olemine. Linnaaiandus on selle uutmoodi teadmise ja olemise praktiseerimi
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Pühapäeval suri saarlasest muusik Laur Teär, kes tänu oma lauludele saavutas üle-eestilise tuntuse. Vaata lähemalt ›
7,685
3 põhjust, mis võivad viia lahkuminekuni foto : Canva Psühholoog Mark Travers toob välja kolm peamist põhjust, mis võivad paari lahku ajada. Kas sul on tekkinud tunne, et sinu ja su kaaslase vahele on korraga kogunenud liiga palju probleeme? Ajakirjas Psychology Today selgitab psühholoog Mark Travers, millised on kolm kõige levinumat põhjust, miks paarid lahk Vaata lähemalt ›
2,266 värske
Nii nagu on eestlaste jõulude lahutamatuks osaks filmid „Visa hing“ ja „Üksinda kodus“, süüakse pühade ajal kodudes lisaks verivorstidele tonnide kaupa mandariine. Vaata lähemalt ›
1,907
Viljandis on mitmel aastavahetusel pidutsetud valgus-, heli- ja videolahenduste saatel, kuid tänavu lastakse ettevõtete ja Arnika ilutulestikukeskuse ühisjõul taas rakette. Vaata lähemalt ›
1,865 värske
Kriisiolukorras, kus Eesti suurimas kaubanduskeskuses plahvatab jõulude eel pomm, tõestas meile Eesti rahvusringhääling ja „Aktuaalne kaamera“, et meil on kõik hästi. Ainult peldikutest on puudus. Vaata lähemalt ›
1,372 värske
Inger avameelselt_ ma ei taha end defineerida, aga tunnen, et minus on mõlemat sugu Vaata lähemalt ›
1,138
Käinas Elamuskeskus Tuuletorni ja Käina Coopi vahelisel alal avatakse 23. detsembril kell 16 uus uisuväljak. Esimesel kuul on uisuväljaku kasutamine ja uiskude laenutus kõikidele tasuta. Vaata lähemalt ›
985
Venemaal on korraga päevakorral koguni kolme kõrge militaartegelase – kahe kindrali ja ühe nn eraarmee juhi – surm ja/või jäljetu kadumine. Vaata lähemalt ›
835
Moskva: põhimõtteliselt on tähtis, et Ameerika pool nõustuks, et konflikti üks esmapõhjuseid on NATO laienemine Vaata lähemalt ›
795
Lidli kaupluse töötaja kurtis, et tööandja on otsustanud jätta töötajad ilma pudeliveeta ning osast töövormist. Kaubanduskett selgitas, et selline samm on tingitud soovist kasutada ressursse ratsionaalsemalt. Vaata lähemalt ›
770
„See on läbi.“ Nii kirjeldab vasakpoolne ja roheliste vaadetega ajaleht Süddeutsche Zeitung Stuttgarti piirkonna olukorda, mida iseloomustavad massilised koondamised ja majanduslik kokkuvarisemine. Kuid see pole juhus; see on deindustrialiseerimisele ja vaesumisele suunatud poliitika kalkuleeritud tulemus. Stuttgart, Saksamaa autotööstuse süda, on kokkuvarisemise äärel. Mercedese ja Boschi juures kaovad tuhanded töökohad; ainuüksi selles piirkonnas sõltub autotööstusest 240 ... Vaata lähemalt ›
751
Energiataristu ei saa olema kunagi odav ega nähtamatu. Planeerimisotsused peavad teenima lõppeesmärki, et energia on odavam, puhtam ja töökindlam, kirjutab Priit Heinla. Vaata lähemalt ›
635
Ukrainas sõdinud Vene natsidest jalgpallifännide brigaadi ülem lasti Sevastopolis maha Vaata lähemalt ›
574
Ameerika Ühendriikide luuredirektori Tulsi Gabbardi sõnul pole Venemaal jõudu terve Ukraina vallutamiseks ja veel vähem on sellel võimekust mõnele Euroopa riigile kallale tungida. Sõda soovivad ainult Euroopa Liit, NATO ja süvariik. Vaata lähemalt ›
565
Venemaa tegi ettepaneku kohtuda Vasknarva muuli asjus Eesti piiriesindajaga jaanuari lõpus Vaata lähemalt ›
558
Valgalane Vello Paidre võitis loosiga sadade eurode väärtuses lihatooteid, aga otsustas need endale jätmise asemel Valga toidupangale annetada. Vaata lähemalt ›
547
„Solvav, salvav, alandav, mõnitav,“ iseloomustab ERRi üks juhtivtöötajatest igapäevast ja igast ideoloogilisest nurgast tulevat sõimu. Aasta alguses ERRi tabanud „Marta kaheksas“-skandaali kirjeldatakse kui kõige kurnavamat, aga Rein Veidemanni nõukogu esimehe kohalt viinud möllu kui kõige laastavamat. Vaata lähemalt ›
520
Moskvas lasti õhku Venemaa kindralstaabi operatiivettevalmistuse valitsuse ülem Vaata lähemalt ›
482
[gallery ids="462707,462708,462709,462710,462711,462712,462713"] Laupäeval pidasid Haapsalu Herilased Wiedemanni spordihoones jõulueelset perepäeva, mis tõi kokku ligi 150 last ja lapsevanemat Haapsalust ning lähiümbrusest. Päev pakkus peredele võimalust veeta üheskoos aktiivselt aega, nautida liikumismänge ning saada osa mõnusast jõulumeeleolust. Perepäeva programm oli suunatud igas vanuses osalejatele. Lapsed said proovida päkapiku täpsusviskeid madalasse korvi, osaleda korvpallibowling’us ning koguda p Vaata lähemalt ›
467
Sirp
Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Näitekirjanik Andra Teede tahtis teada, kuidas elavad temast erinevad inimesed. Aastaid tagasi intervjueeris ta liikumispuudega inimesi ning kirjutas nende kohtumiste põhjal kaheksast monoloogist koosneva näidendi. Näidend ootas oma õiget aega ja leidis nüüd parima koha VAT-teatri mängukavas. Kus siis veel peaks kõnelema elulisi lugusid raskustega toime tulekust kui mitte teatris, kus kunstiline juhtki on liikumispuudega ning kus räägitakse palju noortest ja hakkamasaamisest. Suurepärane täiendus VAT-teatri Vaata lähemalt ›
51
Eestis on terve hulk erinevaid kirikuid. Igaüks neist on siia jõudnud erinevaid ajaloolisi teid pidi. Roomakatoliku kirik on meile lääne poolt jõudnud vähemalt kaks korda – XII sajandil või varem ning uuesti XIX sajandi esimesel poolel, kui meie maa kuulus Vene keisririigi koosseisu. Luterlus saabus Eestisse üsna pea pärast reformatsiooni algust Saksamaal ning kinnistus edaspidi, kui olime Rootsi kuningriigi alamad. Ida-ortodoksne kristlus jõudis meie maale Venemaalt. Sealne kirik rajas siia... Vaata lähemalt ›
42
Tõenäoliselt on igaühel meist kogemus hetkest, mil muusika on meid „tabanud“ ootamatult täpselt, vallandades mõne üllatusliku, olgu siis meeldiva või ebamugava emotsiooni või meenutades mõnd ammu ununenud sündmust või kogemust. See on vaid üks muusika fenomene, mis leiab rakendust tänapäeva ühes mitmekesisemas teraapiavormis – muusikateraapias. Muusikateraapia on iseseisev tõenduspõhine teraapiavorm, milles nii muusika kuulamisel kui ka musitseerimisel põhinevaid meetodeid ja tehnikaid rakendatakse eesmärgi Vaata lähemalt ›
42
Eesti raamatu juubeliaasta ei ole kaugeltki läbi ning kuni emakeelepäevani saab Tallinna ülikooli akadeemilises raamatukogus uudistada näitust „Tõlkes sündinud: Eesti kultuuri ajalugu tõlkekirjanduse peeglis (1525–2025)“. Mahukas näitus täidab kogu maja, ometi on see vaid väike killuke veel mahukamast uurimistööst. Silma jääb uudseid rõhuasetusi ja vaatenurki: valitud teoste kaudu tutvustatakse nende aega, kõrvale ei ole jäetud ajaviitekirjandust ega tsensuuri teemat, esile on tõstetud naiste roll ja ajakir Vaata lähemalt ›
41
Maailmas on rohkem kui 117 miljonit inimest (ÜRO statistika 2025. aasta aprilli seisuga), kes on olnud sunnitud sõjaliste konfliktide, vägivalla, inimõiguste rikkumiste, tagakiusamise või muude põhjuste tõttu jätma oma kodu ning otsima peavarju ja turvatunnet mujalt. See on üks iga 88 inimese kohta kogu maailma rahvastikust, iga kahe sekundi tagant lisandub keegi. Neist ligi 42,5 miljonit on otsesed sõjapõgenikud ning 4,4 miljonil inimesel ei ole mitte mingisugust kodakondsust ega riiklikku... Vaata lähemalt ›
35
Tänavu kaheksandat korda korraldatud Kosovo teatri esitlusfestivali kunstiline juht oli Jeton Neziraj. Istusime temaga enne festivali viimast etendust Skopje vanas basaaris tegutseva albaania laste- ja noorsooteatri ees ning rääkisime seekordsest programmist ja sellest, kuhu festival võiks edasi liikuda. Eelmisel aastal korraldati festival esmakordselt korraga Kosovos ja Albaanias ning kuna vastuvõtt oli soe, otsustati tänavu teha pool sellest Kosovos ja pool Põhja-Makedoonias. „Kosovos otsisime lavastusi,. Vaata lähemalt ›
27
Soosteri koolkond … see on siis Tartu koolkond? Moskva koolkond? Ei – hoopis Viljandi koolkond! Ja tuhka sellest, et Ülo Sooster pole kunagi Viljandis elanud ega tõusnud ka sel sügisel surnust, et Viljandis tegusid tegema hakata. Ivar Põllu eestvedamisel on Viljandis nüüd 12 noort inimest, kellele Sooster pole üksnes kuju kunstiajaloos, vaid inspiratsiooniallikas ja mõjutaja, võib-olla isegi (mõtteline) dialoogipartner. Kuigi need tosin tudengit ei plaani end tõenäoliselt väljendama asuda samades... Vaata lähemalt ›
26
Festivali „Üle heli“ kontserdi „Stratifikatsioonid“ ja rännaku „Heliportatsioon“ käigus sain osa peaaegu kõikidest maailma asjadest … ja siis veel natukesest. Siiski, kuigi tegemist oli väga laiahaardelise üritusega, jäädi võrdlemisi akadeemiliseks. Palju õnne, festival „Üle heli“! Said tänavu kümneaastaseks! Talviselt kõledal laupäevaõhtul on festivali teise osa tarvis Mustpeade maja ehitud kulda ja karda. Publikut ootab kuuetunnine programm, kus on esiettekandeid, improvisatsiooni, installatsioon ja ebakõ Vaata lähemalt ›
21
HANNAH: Kas sa arvad, et maailmal on vaatamata kõigele pääsemislootust? VALENTINE: Ei, ta on hukkumisele määratud. Aga kui maailm sai alguse samasugusest punktist, siis võib arvata, kuidas järgmine maailm tekib. Tom Stoppardi (3. VII 1937 – 29. XI 2025) näidendi „Arkaadia“ lavastas Jaanus Rohumaa Tallinna Linnateatris 1997. aastal. Möödunud on peaaegu kolmkümmend aastat, kaugeltki mitte iga lavastus ei püsi nii elavalt meeles ja hinges. Seepärast tegi Elmo Nüganeni „Arkaadia“ Endla... Vaata lähemalt ›
20
Populaarsemad allikad
Postimees
|
24% 2 |
Õhtuleht
|
11% 1 |
ERR
|
10% 4 |
Delfi Sport
|
9% 4 |
Saarte Hääl
|
6% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.12.2025 17:47
Viimane uuendus: 17:42.
Uudiste reiting uuendatud: 17:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
