445 koht 0
Jaan Valsiner on vahest enim publitseerinud eesti teadlane, kelle roll psühholoogiateadusele uue elu andmisel, Tartu semiootikakoolkonna ideede laia maailma viimisel ja üldiselt kogu akadeemilise monstrummasina kiuste uudsete ideedega väljatulemisel on olnud asendamatu. Tema kultuuriline haare on lai ja suhestumine eri distsipliinidega tänuväärne. Nagu ütleb tõlketeose kaanetutvustus: „Ta on toonud psühholoogiateadusesse põhjaliku teoreetilise uuenduse, lõimides seda semiootika, antropoloogia- ja ajaloou
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Riigikohus: omakäelise testamendi puhul peab arvestama lühikese kehtivusajaga. Mis saab, kui aeg on ületatud? Vaata lähemalt ›
1,986 värske
22. juunil pääses Võrumaal asuvast Sarve talust plehku emane ninakaru nimega Kati. Nüüd on loom õnnelikult kodus tagasi. Vaata lähemalt ›
1,925
Eestis välja naerdud endine peaminister ja praegune ELi välispoliitika kõrge esindaja Kaja Kallas on lühikese ajaga kaotanud tõsiseltvõetavuse ka Euroopas, kolistades ühte ämbrit teise järel. Alles irvitati Euroopa Parlamendi ees tema elulooraamatu üle, nüüd näitas ta üles rumalust Iirimaa ajaloo suhtes ning lõpuks tahab Kanada Euroopa liitu võtta, sest neid ühendab Arktika. ELi välispoliitika kõrge ... Vaata lähemalt ›
1,821
Eesti Rahvusringhäälingus loodud teatrisaade "Laske mind Lavale" võitis Budapestis toimunud rahvusvahelise teleformaatide Pitch & Play Live! võistluse. Vaata lähemalt ›
1,619
Ettevõtja Urmas Sõõrumaa kinnitas ERR-ile, et Reformierakond pakkus talle kolmapäeva õhtul Tallinna linnapea kohta samade koalitsioonipartnerite osalusel kui praegu Tallinnas võimul. Vaata lähemalt ›
1,399 värske
„Kogu see draama on näide sellest, miks Meelis mulle ei meeldi!“ Mallukas avaldas, miks ta tuntud blogijat oma pulma ei tahtnud Vaata lähemalt ›
1,251 värske
Viimases OECD raportis ütlesid OECD analüütikud, et Eesti peab kehtestama varamaksud. Postimees küsis, milliseid varamakse täpsemalt silmas peetakse ning välja toodi järgmised: maamaksuga tuleb inimestelt rohkem raha võtta ja maksuvabastused kaotada; tuleks maksustada eraldi hooneid ja maju vastavalt hoone väärtusele; iga-aastane maks inimeste netovaradelt; pärandimaksude kehtestamine. Ja juba kiidab ettepanekut takka meie oma kodukootud maksuekspert ... Vaata lähemalt ›
1,204
Poliitilistes kihlvedudes on kindel panus, et tulevast Tallinna linnavalitsust hakkab neutraalse figuurina juhtima suurärimees Urmas Sõõrumaa. Ärimees ise annab panusele kindlust juurde. Vaata lähemalt ›
1,172 värske
Euroopa tugev jalgpallinaiskond kaotas 14-aastastele poistele hävitavalt Vaata lähemalt ›
1,068 värske
Slovakkias Šamorinis alanud kuni 23-aastaste Euroopa meistrivõistlustel pääses Eneli Jefimova 50 m rinnuliujumises parima ajaga finaali. Vaata lähemalt ›
1,028
13.juunil ennustasin just sellist sündmuste kulgu. Reformierakond oma primitiivsuses on naeruväärsuseni etteaimatav, üksiti on ette teada nende reetlik ja närune käitumine kõikide koalitsioonipartneritega, ükskõik, kes need ka pole. Tallinna juhtimine Pisi-Ossi vedamisel on olnud üks koomiline saamatuse ja ebaprofessionaalsuse õpikunäide. “Untergang” on totaalne, vaata ükskõik, millist valdkonda või abilinnapead. Üks juhmuse kirkamaid näiteid on rohelise ... Vaata lähemalt ›
975
13.–15. juunini toimusid Elamus Spas Eesti Aufgussi II meistrivõistlused, mille käigus astus lavale 12 saunameistrit, et pakkuda publikule ja kohtunikele meeleolukaid saunaetendusi. Eesti parimaks saunameistriks krooniti žürii ühisel hinnangul 19-aastane Nora Katreen Harik. Nora oli võistluste kõige noorem osaleja ning samal ajal ka kõige lühemat aega Aufgussi harrastanud võistleja. Sellest hoolimata lummas ta rahvusvahelist žüriid ... Vaata lähemalt ›
965
Slovakkias Šamorínis alanud ujumise pika raja U23 EMil oli kohe esimesena kavas Eneli Jefimova trumpala, 50 m rinnuliujumise eelring. Eesti esinumber ei vääratanud. Vaata lähemalt ›
919
Reformierakonda kuuluv Tallinna abilinnapea Pärtel-Peeter Pere saatis erakonna nimel kirja pealinna võimupartneritele, milles avaldas umbusaldust linnapea Jevgeni Osskovski jätkamisele oma ametikohal. Vaata lähemalt ›
782
Tervisetrendid tulevad ja lähevad ning praegu teeb võidukäiku kurkum. Inimesed lisavad seda oma igapäevarutiini, tehes kuldset piima, kurkumilatet või võttes seda toidulisandina. Miks just kurkum ja kas sellel tervisetrendil võib tõesti tõetera sees olla? Vaata lähemalt ›
755 värske
Kui Eesti suurima omavalitsuse juhtimine muutub poliitiliseks mänguväljaks, siis jäävad kaotajaks alati linnaelanikud. Enamuse linnaelanike jaoks ei ole lasteaia kohatasu kaotamine teema, mis neilt ... Vaata lähemalt ›
697
Sirp
Jaanipäeval saab läbi Eesti Kunstnike Liidu (EKL) presidenditooli üleandmisperiood. Lõplikult lahkub ametist Elin Kard, kes oli juhatuses kokku tosin aastat: esmalt kuus aastat Vano Allsalu kõrval asepresidendina ja seejärel ise Eesti suurima loomeliidu juhina. Sellesse aega on langenud nii kunstivälja üha kasvav professionaliseerumine kui ka põhjapanevad diskussioonid vabakutseliste ja nende tehtava töö teemadel. Meie vestlus leidis aset vahetult enne aprillis toimunud valimisi, mille tulemusena jätkavad n Vaata lähemalt ›
98
Mais tähistas 90. sünnipäeva Eero Loone. Kui ma eelmise sajandi üheksakümnendate aastate esimeses pooles filosoofiasse jõudsin, oli Loone parasjagu osakonnajuhataja marksu majas, mille krigiseva põrandaga kitsas koridoris võis kohata Ülo Matjust, Leonid Stolovitšit, Rein Vihalemma, Tõnu Luike jt erisuguseid filosoofilisi figuure. Erisugused olime meiegi, kes me Loone ajaloo- ja poliitikafilosoofia loenguid kuulasime. Oli filosoofe, ajaloolasi, oli semiootikuid ning mina tulin üleüldse kehakultuurist. Mäleta Vaata lähemalt ›
66
Tuleb alustada sellest, et mõned aastad tagasi ilmus Mihkel Mutt järsku Tartusse: sõitis koloniaalriietuses jalgrattaga ringi, peatus vahel kuskil kõrtsi juures ja kiikas huvi pärast sisse, esines raamatukogus pensionäridele (soovitas neile võrdlemisi ebaharilikke ja ohtlikke võõrkeelseid teoseid) ning tema wikmanlikku kuju võis lõpuks kohata isegi kuskil linnapea vastuvõtul keset kohalikke karvaseid ja sulelisi. Võib arvata, et mitmedki nüüdse Tartu olukorrad ja tegelased olid Mutile alguses tundmatud. Mäl Vaata lähemalt ›
62
Kus on Tartus org? Ei öelda ju „läksin orgu“, öeldakse „läksin jõe äärde“, „läksin mäest alla“. Toomeorg, Kassitoome on, aga Kassitoomel pole metafüüsilist potentsiaali. On „all“ ja on „ülal“, aga orgu ei ole, org peab olema kuskil mujal. „Org vahtis lahtistest seintest sisse. Tumedus ja kõik see, mis oli juba olnud, tuli tagasi.“ Nii ütleb kas füüsik või psühhiaater romaanis „Endspiel. Laskumine orgu“ (ei tsiteeri, nii on meelde jäänud). Ja... Vaata lähemalt ›
54
Pärast jaanipäeva maksab Autorihüvitusfond (AHF) autoritele välja laenutustasud 2024. aastal rahvaraamatukogudes tehtud laenutuste eest. Laenutustasu on autoritele seadusega ette nähtud hüvitis: kui raamatukogul on õigus autori teost tema nõusolekuta lugejatele koju laenutada, siis on autoril omakorda õigus saada selle eest tasu. Sisuliselt on see hüvitis laenutuste tõttu müümata jäävate raamatute eest. Statistikat. Arvesse lähevad rahvaraamatukogudes elektrooniliselt registreeritud laenutused. AHFi juhi Ai Vaata lähemalt ›
44
Kuidas vastata küsimusele, mida tähendab tänapäeval olla teadlane? Kohe tahaks ju täpsustada, et milline teadlane, kas sotsiaal- või humanitaarteadlane või hoopis loodusteadlane? Ja kas minul on õigust sellisele küsimusele ülepea vastata … Olles nüüdseks juba üle 20 aasta töötanud nii ülikoolides kui teadusasutustes, nii teadlase kui ka teadusalal nõustaja ja korraldajana ning olles vaadanud teadussüsteemi sisse mitmest vaatenurgast, saan ehk üldistada ja vaadata asjadele veidi teise, n-ö helikopteri pilgug Vaata lähemalt ›
42
Lauri Laanisto – ootamas aega, mil hargnevad mu ees vaid kõrvalised mahajäetud rajad Binaarne temporaalsus David Vseviovi raamatus „Onu Moritza sõnaraamat“ (Varrak 2021) figureerib mitu loodusteadlast. On seal nii lihhenoloog, kes arvab ekslikult, et metsa alla pikali visanud noormees otsib seal nagu ta isegi samblikke, kuigi tegelikult viskleb noormees hoopis nõnda rängas armuvalus, et ei püsi enam püsti. Mõni ime, et lihhenoloog sel moel käituvat inimest oma taksonivennaks peab. On... Vaata lähemalt ›
35
Uue ÕSi tegemine enam kui viis aastat tagasi algas pauguga. Seni tehtu kuulutati vanamoeliseks, suunav ja soovitav kirjakeelekorraldus ebateaduslikuks. Osa keeleteadlasi ütles end lähtuvat kasutuspõhisest keeleteooriast, mille kohaselt keelt saab ainult vaadelda, ning asus ÕSi asemel Sõnaveebis tegema tänapäeva eesti keelt kirjeldavat ühendsõnastikku, mis saab oma materjali suurest veebikorpusest. Hakatuseks solvati ära keelehooldajad – eesti keele õpetajad ja keeletoimetajad, kelle ülesanne seni kehtinud k Vaata lähemalt ›
32
Ruum, mille ma oma maise kehaga täitsin, oli tegelikult määratud teistele. Olin võõras, kutsumata võõras. Artikli motona kasutatud sõnad on ritta seadnud kirjanik Karl Ristikivi. Kahe lausega on ta tabanud pagulase olukorra tuuma: kogemuse, mis kätkeb endas raskust kohaneda; tunde, nagu elaksid vales ajas ja kohas; tunde, et oled ja jääd „kutsumata võõraks“. Tsitaat pärineb romaanist „Hingede öö“ (1953), mille peategelane eksleb Surnud Mehe majas. Sinna võib sattuda ka Eesti... Vaata lähemalt ›
32
Keskkonnaarutelud on sageli hermeetilised ja vastanduvad, me ei suuda omavahel kokku leppida ega leia vastanduvast kommunikatsioonist väljapääsuteed. Suur tähendus neis aruteludes ja lõpuks ka võimalik lahendus peitub konflikti aegu kõneldud kohakesksetes narratiivides. Seetõttu nõuab kohapärimuse roll keskkonnaaruteludes senisest kriitilisemat käsitlust. Kohalikud konfliktid keskkonnaküsimustes ei rauge, vaid nende arv kasvab järjekindlalt, näiteks on keskkonnakonfliktide andmete kogumise ja uurimisega teg Vaata lähemalt ›
24
Populaarsemad allikad
Uued uudised
|
18% 6 |
ERR
|
16% 4 |
Õhtuleht
|
15% 2 |
Postimees
|
13% 7 |
Maaleht
|
5% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2025 17:40
Viimane uuendus: 17:38.
Uudiste reiting uuendatud: 17:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
