480 koht 0
Eesti Kunstiakadeemia (EKA) arhitektuuri- ja linnaplaneerimise osakond on alates 2012. aastast korraldanud avatud loengute sarja. Kõnelema on kutsutud arhitekte ja teisi valdkonnaga seotud spetsialiste üle maailma. Üks sellekevadistest esinejatest oli Austraalias Melbourne’is töötav ja õpetav arhitekt Jan van Schaik, kes esindab RMITis (Royal Melbourne Institute of Technology) loovuurimuse suunda. Käisite siin külas ka 2011. aastal. Kuidas see teoks sai ja mis asjus? Toona kutsus mind loengut pidama Veron
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Tartu Kiirabi andis uutele autodele nimed varalahkunud doktor Le Vallikivi ning laulu- ja tantsupeo tegijate järgi. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Sõda Lähis-Idas on teemaks ka Euroopa Liidu riigijuhtide kohtumisel Brüsselis. Järjekordse ülemkogu teravaimad vaidlused on kõik seotud energeetikaga. Erilise tähelepanu all on seejuures heitkogustega kauplemise süsteem ETS. Liikmesriikide arvamused, mida sellega teha tuleks, lähevad lahku. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Pärnu Võrkpalliklubi alustas Eesti meistrivõistluste poolfinaalseeriat 3:0 võiduga Võru Barruse üle. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Venemaa võimud muretsevad kehva iibe pärast. Ühe meetmena võivad naistearstid suunata patsiente, kes järglasi ei taha, psühholoogi jutule. Vaata lähemalt ›
0 värske
Coldplay kontserdil toimunud süütu hetk muutus üleöö rahvusvaheliseks skandaaliks, kui personalijuht Kristin Cabot jäi suudluskaamera kaadrisse koos oma ülemusega. Nüüd avab ta Oprah Winfreyle antud intervjuus juhtunu tagamaid, rääkides kahetsusest, avalikust häbistamisest ja isiklikest tagajärgedest, vahendab Daily Mail. Vaata lähemalt ›
0 värske
Endine kõrge riigiametnik ja pankur paljastab loo, mis on seni jäänud varju. Eesti mehed maksavad suuri summasid, et neid alandataks, karistataks ja neile isegi haiget tehtaks.Hirm, häbi ja saladused hoiavad neid vaikimas – sest kardetakse, et kõik võib päevavalgele tulla. Abi pole justkui kusagilt loota…Kes selle kõige taga on? Kuhu kaovad suured rahasummad? Ja kui paljud mehed võivad tegelikult olla ohvrid? «Kuuuurija» on eetris juba esmaspäeval, kell 20.30, ikka Kanal... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Poola valitsus loodab, et vaatamata president Karol Nawrocki vetole õnnestub neil juba aprillis esimesed ELi soodsa intressiga laenusummad kaitsesektori tugevdamiseks kätte saada. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kas oled kunagi mõelnud, miks sind tõmbab vastupandamatult just sügavate pruunide silmade poole või miks tekitab sädemeid kohtumine salapärase rohesilmaga? Kuigi voodielu kvaliteeti on laboritingimustes raske mõõta, on psühholoogid ja evolutsiooniteadlased tuvastanud mustrid, mis seovad meie iirise värvi ja seksuaalse atraktiivsuse. Vaata lähemalt ›
0 värske
Euroopa Komisjon kasutab digiteenuste määrust poliitilise tööriistana, et mõjutada liikmesriikide valimisi ja kujundada Ungaris digitaalset avalikku ruumi Brüsselile sobivas suunas, ütleb oma X-is avaldatud arvamusloos Ungari peaministri poliitikadirektor ja Ungari parlamendi liige Balázs Orbán. Siin ei ole midagi üllatavat. Juba veebruaris hoiatas USA Esindajatekoja õiguskomisjon, et Euroopa Komisjon Ursula von der Leyeni juhtimisel kasutab digiteenuste ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Kadi Viik Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikoolis. Foto: Urmas Saard / Külauudised Urmas Saard Kolmapäeval, 18. jaanuaril, esines Tartu Ülikooli Pärnu kolledži väärikate ülikooli kuulajatele Kadi Viik loenguga „Miks käivad eestlased maailma teises otsas valimisi vaatlemas?” Pärnu väärikate ülikooli projektijuht Mari Suurväli avaldab väikese „saladuse”. Foto: Urmas Saard / Külauudised Enne loengu juurde asumist … Loe edasi: KADI VIIK KUI VALIMISVAATLEJA Vaata lähemalt ›
0 värske
Täna esilinastus Anu Auna dokumentaalfilm armastatud maalikunstnikust Epp Maria Kokamäest. Film jälgib Epp Maria töid ja tegemisi tema 65. juubeliaastal kodutalus Sepamaal, kus kunstniku elu eemal linnakärast kulgeb looduse ja aastaaegade rütmis. Vaata lähemalt ›
0 värske
Mallukas avas abikaasaga veebilehe, kuhu koondab süüdimõistetud seksuaalkurjategijaid ja vägivallatsejaid. Justiitsminister ja AKI näevad aga selles probleeme. «Kui takistab pedofiilide listi ülespanemist mingi seadus – siis järelikult see on vale seadus,» sõnas Mallukas TV3 uudistesaates. Vaata lähemalt ›
0 värske
Riik kavandab Eesti ruumilisi plaane järgnevaks 25 aastaks läbi üleriigilise planeeringu. Selle siht on toetada Eesti arengut läbi tugevate keskuste ning see puudutab paljusid erinevaid valdkondi ettevõtlusest julgeoleku ja rahvastikuni. Kuidas planeering täpsemalt erinevaid kohti mõjutab, saab lugeda sellest nädalast avalikul väljapanekul olevast eelnõust. Planeeringu eesmärgiks on tasakaalustatud ruumiareng, mis pidurdab tänast iseeneslikku pea- ja valglinnastumist, kus Tallinn kasvab ja äärealad kahaneva Vaata lähemalt ›
0 värske
„Vabal ajal meeldib mulle olla vaba ehk ma ei jälgi trende, mis on moes ja mis mitte. Vanus on juba sealmaal, et vaatan, mis oleks mugav,“ räägib koreograaf ja tantsupedagoog Martin Parmas (42). Vaata lähemalt ›
0 värske
Rene Zahkna jäeti Norras Oslos toimuvast laskesuusatamise MK-sarja viimasel etapil Eesti koondisest välja ja asendati Jaroslav Neveroviga. Vaata lähemalt ›
0 värske
Põhja-Korea naiste jalgpallikoondis tagas endale koha 2027. aastal Brasiilias toimuvale MM-finaalturniirile. Vaata lähemalt ›
0 värske
17. märtsil möödus 100 aastat väljapaistva Eesti koorijuhi, pedagoogi ja helilooja Arvo Ratassepa sünnist. Väärika tähtpäeva puhul korraldas Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga piduliku juubelikontserdi „Arvo Ratassepp 100” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis. Samuti avati Tallinna Lauluväljakul Arvo Ratassepa nimeline mälestuspink. Juubelikontserdil ja mälestuspingi avamisel meenutati maestro Ratassepa tegevust dirigendi, pedagoogi ja heliloojana ning toodi esile t Vaata lähemalt ›
0 värske
Chuck Norris toimetati väidetavalt kiiruga Hawaiil haiglasse pärast meditsiinilist hädaolukorda. Vaata lähemalt ›
0 värske
DELFI POOLAS | Viimasel hetkel MM-ile pääsenud debütant Kronbergs_ ma ei oodanud, et saan peale Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
Veneetsia biennaal on üks olulisemaid rahvusvahelisi kunstiinstitutsioone, ent mingil põhjusel lubati seal tänavu osaleda ka Venemaal. Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, ei kavatse sellise asjaga leppida. Kultuuriminister Heidy Purga selgitab, milliseid samme on astutud, et Venemaa biennaalilt taas kõrvale jätta. Kuidas kommenteerite seda, et Venemaa osaleb tänavu Veneetsia biennaalil? See on küüniline ja lubamatu ning vastuolus põhimõtetega, milles riigid on kokku leppinud pärast Venemaa täiemahulise sõja a Vaata lähemalt ›
0
Kangastuvad sada aastat Põhja-Saksamaa ajaloolises Altmarki piirkonnas. See on ala, mis märkis Teises maailmasõjas Vene vägede edasitungi piiri. Siin on nelja järjestikuse põlvkonna esindajad Alma (Hanna Heckt) 1910ndatest, Erika (Lea Drinda) 1940ndatest, Angelika (Lena Urzendowsky) 1980ndatest, Lenka (Laeni Geiseler) 2020ndatest ja teised naiseikka sirgumas ühes ja samas talumajapidamises. Tegelaste läbielamised on vajutanud jälje tulevaste põlvede olemusse, laiendades üha valust pitsitatud hingede ringi.. Vaata lähemalt ›
0
Pillion ehk mootorratta tagumine iste viitab selle filmi kangelase Colini (Harry Melling) teekonnale kiirel ja ettearvamatute kurvidega maanteel nimetusega armastuseotsing. Filmi vältel võib vaataja korduvalt küsida, millist lugu talle õigupoolest jutustatakse: kas armastuslugu, midagi pealiskaudsemat või hoopis midagi märksa sügavamat? „Pillionis“ uuritakse geimehe püüdu end leida, enda eest seista ja jõuda lähemale sellele, mida ta tegelikult vajab. Film põhineb Adam Mars-Jonesi romaanil „Box Hill. Madala Vaata lähemalt ›
0
Eesti antropoloogias on vähe nii pühendunult ja tulemuslikult tegutsevaid teadlasi kui Leiu Heapost, kes tähistab sel aastal oma 90. sünnipäeva. Muhumaalt pärit Leiu on sündinud 13. märtsil 1936 Mihkli talus Rootsivere külas. Loodus ja inimene köitsid Leiut juba lapsepõlvest alates. Pärast Piiri algkooli ja Orissaare keskkooli lõpetamist asus ta õppima Tartu ülikooli, kus ta 1958–1963 omandas bioloogiahariduse antropoloogia erialal professor Juhan Auli juhendamisel. Akadeemiline teekond jätkus Tallinnas aja Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri väikeses saalis esietendub 13. märtsil ilukirjanduslikku ja dokumentaalset põimiv lavastus „Lõputu suvi“, mille autor ja lavastaja on Priit Põldma. Kamp noori, kes on kunagi uljalt ja lootusrikkalt võidelnud kliimamuutuste vastu, saab kümmekond aastat hiljem taas kokku. Nad vaatavad otsa üksteisele ja iseendale. Mis on muutunud, mis on jäänud samaks? Lavastuse kunstnik on Joel Väli, helikujundaja Kirill Havanski, valguskujundaja Laura Maria Mäits, mängivad Loviise Kapper, Anneli Rahkema, Rai Vaata lähemalt ›
0
Suhteline vaesus tähendab, et inimesed ei pruugi elada otseses puuduses, kuid nad ei saa lubada endale elatustaset, mida võiks ühiskonnas tavapäraseks pidada.1 Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4% elanikkonnast. Absoluutses vaesuses elas 3,3% Eesti elanikkonnast, kusjuures see osakaal on viimastel aastatel suurenenud.2 2022. aastal kukkus reaalpalk ligi 9% ning kuigi viimasel paaril aastal on keskmine palgakasv olnud kiirem ja statistiliselt ostujõud taastub, ei ole kindlustu Vaata lähemalt ›
0
Kui kirjanikult küsitakse, millest ta mõtleb, siis ilmselt ei vasta ta peaaegu kunagi päris ausalt, vaid pigem nii, millest on viisakas, kohane või võimalik kirjutada. Mõtted ise on tavaliselt veidi teistsugused. Ma ei usu, et see on silmakirjalikkus ehk vassimine, pigem on see osa kirjutamise loomusest. Mõte, mis inimese peas liigub, on sageli liiga toores, liiga isiklik või liiga segane, et seda otse avaldada. Mõte ei pruugi ka sobida keskkonda,... Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta kujunes tähendusrikkaks – ning mitte üksnes kirjanikele, lugejatele ja raamatutega tegelevatele institutsioonidele, vaid tõi kaasa ka kaua oodatud võimaluse jätkata lugejaskonna sotsioloogilisi uuringuid, mis olid kodumaise rahastuse lõppedes 2014. aastast oma järge oodanud. Eelmise aasta märtsis leidiski kultuuriministeerium raamatuaasta puhul võimaluse üle-eestilise lugemisuuringu rahastamiseks. Selle läbiviimise eest pandi vastutus rahvusraamatukogule, kes kaasas küsimustiku tegemisse ning. Vaata lähemalt ›
0
Kui kõik ausalt ära rääkida, siis tõtt-öelda kõhklesin, kas ikka võtta vastu ettepanek arvustada soome noorteromaani „Rambo“. Teos on küll saanud prestiižseid auhindu (Finlandia 2015, tõlke eest Paabeli Torn 2025), kuid noortekirjandus on minule jäänud pigem kaugeks, „Rambo“ lihtsavõitu lühitutvustus kõlab klišeelikult ja raamatu kaanekujundus ei kutsu lugema. Aga juba esimene peatükk pani meelt muutma: „Rambo“ on üks neid haruldasi raamatuid, kus juba esimesed laused tõmbavad kaasa, tõotades asjalikku ja... Vaata lähemalt ›
0
Mind on alati häirinud see, kui mänguväli lahutatakse reaalsusest ning öeldakse, et mäng käib „mängult“. Otsekui oleks mäng midagi vähemat kui tegelikkus, midagi muud ja kuskil mujal. On siiski üks vald, kus seda lahutust teha ei saa. Selleks on keelevald, kus tegelikkus ja kujutlus jagavad ühist pinda ning lähevad nii sujuvalt üksteiseks üle, et neid ei saa enam kenasti piiritleda. Seetõttu ongi keel kõige võimsam mänguvahend. Keel mängib tegelikult juba... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
19.03.2026 21:27
Viimane uuendus: 21:24.
Uudiste reiting uuendatud: 21:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
