21 koht 3
Kultuuriministeerium korraldas aastatel 2021–2023 mitu uuringut ja mõttetalgut, et analüüsida vabakutseliste loovisikute toimetulekut ja sotsiaalsete tagatiste kättesaadavust.1 Lahenduskäikude kaardistamisega käisid kaasas lennukad lubadused. Kultuuriminister Tiit Terik lubas luua Euroopa parima vabakutseliste loovisikute süsteemi ja minister Piret Hartman lubas teha vabakutseliste loovisikute toimetulekust ministeeriumi prioriteedi. Tõotuste elluviimiseks jäi nende ametiaeg liiga lühikeseks. 2023. aastal.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
President Alar Karise sõnul on Eesti ühiskond praegu rahutu ja poliitikud kulutavad liiga palju energiat vastastikusele süüdistamisele. „Kui võtad riigi juhtimise üle, siis tuleb keskenduda sellele, kuidas edasi minna, mitte sellele, kes on süüdi,“ lausus ta. Vaata lähemalt ›
545
Jaapani ralli kolmas kiiruskatse võis MM-sarja üldarvestuses teha vägagi otsustava korrektuuri. Vaata lähemalt ›
495
Jaapani ralli eel ja ajal on lisaks individuaalse MM-tiitli heitlusele fookuses ka tulevae hooaja koosseisud. Eelkõige räägitakse Ott Tänakust. Vaata lähemalt ›
450
FOTOD | Palju õnne! Gerli Padar-Parmas ja Martin Parmas tähistasid pulma-aastapäeva Vaata lähemalt ›
434
Tuntud tiktokker AlksiTaksi (kodanikunimega Ramon Polakes) on viimastel päevadel sotsiaalmeedias tõsise mure keskpunktis. Juba 4. novembril hakkasid toimetusse laekuma kirjad ja vihjed, et mees viibib haiglas. Vaata lähemalt ›
429
Taevas kukkus «Esimese stuudio» lõpus kolinaga põrandale, kui sotsiaalliberalistlikku suunda esindava Reformierakonna režiimijuht teatas, et parlament on siiski ka tema tööandja, kirjutab Eesti Autoomanike Liidu liige Priit Tammeraid. Vaata lähemalt ›
381
Peaminister ja Reformierakonna esimees Kristen Michal ütles, et Isamaa on ühe enam ekrestuv ning koostöö valitsuse tasemel sellise erakonnaga on problemaatiline. Välisminister Margus Tsahkna (Eesti 200) sõnul võib selline suund viia Istanbuli konventsioonist väljaastumise ja abordi keelustamiseni. Vaata lähemalt ›
361
Kas sa teadsid, et enne kodust lahkumist peaksid oma kassile ütlema, et lähed välja?foto : Canva Kui arvad, et su kass on su käikudega juba harjunud ega pane su minekut tähelegi, siis eksid sa pisut! Lemmikloomad on meie truud sõbrad ja kaaslased. Kui peremees on kodust ära, jääb tema neljajalgne sõber teda ootama – vahel kannatamatult, vahel nukralt. Võib tunduda, et loom on juba harjunud: ta justkui teab, millal... Vaata lähemalt ›
352
Marko Reikop valas Mihhail Kõlvartile otse-eetris õli tulle. „See ei ole ikkagi vastus minu küsimusele!“ Vaata lähemalt ›
301
Täna õhtul kogunesid Eestis elavad lätlased Tallinnas asuvale Vabaduse väljakule, et avaldada meelt Läti parlamendi soovi vastu lahkuda Istanbuli konventsioonist. Vaata lähemalt ›
282
Oktoobri lõpus ilmus Facebooki gruppi «Pae elanikud» postitus Punasele tänavale, otse elamute taha püstitatud telgist, milles elas inimene. Limon uuris välja, et seal elavad juba pea kuus kuud Vladimir ja tema abikaasa, kel pole mujale võimalust minna… Vaata lähemalt ›
270
„Märt Koik on mu kolleeg, oleme ka filmis koos mänginud, aga praegu paneb mind imestama, miks ta otsustas skandaali käima tõmmata,“ viitab näitleja Jan Uuspõld (51) Koigi vlogile, mis kannab pealkirja „Kui õpetaja kutsub õpilase kaheks ööks hotelli...“. Tolles vlogis sarjab Koik näitleja Tiina Tauraitet, lavastust „Murdja“ ning kõige tipuks ka lavakunstikooli. Vaata lähemalt ›
262
Harju maakohus mõistis süüdi 74aastase naise, kelle ettevaatamatu manööver Padisel lõppes 48aastase mootorratturi hukkumisega. Vaata lähemalt ›
231
Eesti Metsa- ja Puiduliidu korraldatud konkurss aasta puitehitise tiitlile kulmineerus neljapäeva õhtul puitarhitektuuri konverentsiga “Puit – homse elukeskkonna võti”. Vaata lähemalt ›
195
Oma õpilasega hotellitoas ööbinud Tiina Tauraite_ peab olema kindel, et see, mis proovis juhtub, ei ole teisele kuidagi vastuvõetamatu Vaata lähemalt ›
193
Suur osa Eesti elanikest vireleb. Suhteline vaesus küll vähenes, kuid absoluutne vaesus on kasvanud Vaata lähemalt ›
184
Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4 protsenti ja absoluutses vaesuses 3,3 protsenti Eesti elanikkonnast. Võrreldes 2023. aastaga langes suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal 0,8 protsendipunkti võrra. Absoluutses vaesuses elavate inimeste osakaal aga tõusis 0,6 protsendipunkti võrra. Vaata lähemalt ›
184
Sel nädalal muutus suvepealinna südames avanev pilt märgatavalt: ehitusmasinad lammutasid legendaarse lilleturu, mis asus hotell Pärnu vastas ja kust ööpäev läbi võis osta lilli. Vaata lähemalt ›
174
Ehkki Isamaa ja EKRE koalitsioonileppe allkirjastamine oli kavandatud täpselt südapäevaks, istusid tulevased volikogu liikmed ja linnajuhid raekoja väikese saali laua ümber juba veerand tundi varem, sest kusagilt oli liikvele läinud info, et leping sõlmitakse kell 11.45. Mõlema erakonna esinumbrid Helir-Valdor Seeder ja Silvia Takkel ei kiirustanud aga kõigi asjaosaliste kohalolekust hoolimata pastakat haarama, vaid ootasid keskpäeva saabumist. Vaata lähemalt ›
154
Sirp
Võib vist öelda klassikuid parafraseerides, et kõik me armastame Riiat, aga igaüks isemoodi. Minule sai see linn lähedaseks siis, kui üks mu tuttav ajaloolane tegi seal arhiivides doktoritööd ja võttis Riiast naise – käisin sõbral paar aastat külas vist küll pea iga kuu. Ta näitas mulle ka igasugu getosid ja baare, kuhu turist kunagi ei satu, nii et kui kirjutasin kõiki neid ebaharilikke teadmisi kasutades romaani „Sinine kaardivägi“, siis võis... Vaata lähemalt ›
369
Ulme(lised) ambitsioonid Kui ma selle teksti valmis kirjutan ja avaldan, siis kujutan ette, et mõne aja pärast leitakse mind kusagilt Supilinnast, näiteks Marja tänava mänguväljaku lähedalt võsast, ulmeauhind Stalkeri savitahvel läbi selja lööduna. Maailm on karm ja ulmemaailm seda enam, kuna kõiksugu ulmeväliste võhikute arvamus on selles skeenes üldjuhul juba ette möga. Aga ma siiski proovin. Mitte niivõrd oma arvamust jagada (kohaliku) ulmekirjanduse kohta, kuivõrd selgitada, kuidas loodusteadusliku sõna Vaata lähemalt ›
89
Tihedas kontserdisügises Tubina festivali tuulde, Tormise-Pärdi sünnipäevapidustuste keskele ning nüüdismuusika festivali „Afekt“ vahetusse lähedusse paigutatud Eesti Rahvusmeeskoori ja Tallinna politseiorkestri ühiskontsert nõudis eelmainitutega võrreldes esialgu ehk veidi teravamat pilku, et seda oktoobrikuu keskpaiga kirjus kultuurisündmuste virvarris märgata. Sedagi kontserti saatis aga tuntav pidulikkuse noot, olgugi et esmapilgul veidi vaoshoitumalt. Kontserdi keskmes oli sellele pealkirjagi andnud „ Vaata lähemalt ›
78
Triinu Pakk tõlkis äsja eesti keelde Hannah Arendti ühe peateose „Inimese olukord“. Mõeldes Arendti jätkuvast olulisusest, sõnab Pakk: „Kui massiinimese „tootmine“ Arendtil kulmineerub tehastes masinatega, mis oma rütmi neid käitavatele töölistele peale suruvad, siis nüüd on teemaks AI ja see on juba vahetult vaimne masinaga kohastumine.“ Oled oma tõlgetele tihti kirjutanud ka võimsad järelsõnad. Miks sinu äsja eestindatud Hannah Arendti „Inimese olukord“ saatesõnata jäi? Esiteks oli juba Danielle Alleni ee Vaata lähemalt ›
51
Uus Paavo Matsini raamat, juba ta teine luuleoopus Karl Ernst von Baeri radadel, on teadagi pöörane nagu Matsini raamatud ikka. Matsin ei muutu ja see on ehk nii puudus kui ka eelis. Keegi teine ei saa, ei suuda kokku kuhjata niisugust arhailiste reaaliate, leksika pillerkaari. Ometi on raske vältida kordamist. Sellest hoidumiseks varieerib Matsin keskkondi, teemasid. Küll tantsib Riia buršidega, siis Praha alkeemikute, Londoni vabamüürlaste ja Toweri kaarnatega, küll toob... Vaata lähemalt ›
47
Aliis Aalmanni kohta ei saa öelda, et ta on niisugune kirjanik, kes tuli-nägi-võitis! Kuigi eesti kirjanduses on tal laureaaditiitleid küll jalaga segada: Betti Alveri debüüdiauhind, Gustav Suitsu luule- ja Tuglase novelliauhind ning 2025. aastal võitis ta ka Linnujämmi luulekonkursi. Ometigi ei ole ta jalaga-ukse-maha-lööja ja ilutulestiku tüüpi looja. Pigem vaikne, kuid intensiivne lõke, mille peal mõni metsa poole naine parasjagu uut nõiajooki segab. Aalmann on kirjutanud tugeva järjekindlusega, pideval Vaata lähemalt ›
36
Küllap on tähelepanelikumad muusikaarmastajad märganud aeg-ajalt eesti kultuuriajakirjanduslikes kajastustes (mõtlen neid, mis meie edukamate pärimusmuusikute rahvusvahelist tegevust vahendavad) läbi lipsavat veidrat võõrpäritolu lühendit WOMEX. Näiteks et kui keeruline on sinna programmi pääseda, või et kuidas on sealtkaudu mõnel muusikul või kollektiivil õnnestuda murda rahvusvahelise kuulajaskonna ette. Mida kujutab endast WOMEXi rändpuhvet, mida maitsvat seal küpsetatakse ning mis on sellel Eestiga p Vaata lähemalt ›
27
Lavastus „Iphigeneia. Agamemnon. Elektra“ („IAE“) koosneb õigupoolest kolmest Tiago Rodriguese näidendist, mis õnnestunud kombel Tallinna Linnateatri laval kokku saavad. Sisuliselt tuleb „IAE“ näiteks Priit Strandbergi „Antigone“* kõrvale ja paratamatult loob käimasolev sõda mõlemale lavastusele konteksti. Kavalehel ütleb lavastaja Uku Uusberg: „… see on traagiline ülemlaul tingimusteta armastusele, mida inimene ei juhi. Kui inimene armastab, siis ta armastab tõeliselt, ja kui sellega hooletult ümber käia, Vaata lähemalt ›
26
Suur osa tänapäeva filmikunstist üritab publiku armastust võita pideva stiimulite vooga. Ainuüksi tähelepanu hoidmine on muutunud kuldaväärt valuutaks ning iga aeglasem hetk ähvardab ohtu seada publiku kaasatuse. Sellises keskkonnas mõjuvad aeglased, oma tempot usaldavad filmid haruldase vastuhäälena. Norra režissöör Dag Johan Haugerud kaasa jooksmisest hooli. Tema tänavu „Berlinalel“ Kuldkaruga pärjatud täispikk film „Unistused“ – keskmine peatükk triloogiast „Seks“1, „Unistused“ ja „Armastus“2 – kuulub ne Vaata lähemalt ›
17
„Iga linn peegeldab selle rajanud ühiskonna sotsiaalseid suhteid. Linnad on patriarhaat kivis, klaasis, tellises ja betoonis.“ Selle Jane Darke’i tsitaadiga juhatas Kanada päritolu linnauurija ja kirjanik Leslie Kern sisse 16. oktoobril Eesti kunstiakadeemias peetud avatud loengu „Feministliku linna poole“ („Towards a Feminist City“). Leslie Kern on kolme linnaelu käsitleva raamatu autor, sealhulgas „Gentrifikatsioon on vältimatu ja muud valed“ („Gentrification is Inevitable and Other Lies“, 2022), „Feminis Vaata lähemalt ›
14
Populaarsemad allikad
Postimees
|
18% 1 |
Õhtuleht
|
14% 1 |
ERR
|
12% 1 |
Uued uudised
|
10% 3 |
Delfi
|
5% 0 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.11.2025 04:37
Viimane uuendus: 04:32.
Uudiste reiting uuendatud: 04:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
