65 koht 59
Augusti algus tõi kümnepäevase vahega kaks uudist. Esiteks on esitatud MTÜ Slava Ukraini asutajaliikmele Johanna-Maria Lehtmele süüdistus usalduse kuritarvitamises ja omastamises, s.t MTÜ-le tehtud annetuste ümberkantimises. Teiseks mõisteti abiraha omastamises süüdi Henri Laupmaa, kes oli omastanud umbes 213 000 eurot Ukraina droonikampaania käigus annetustena kogutust. Sellest on ta väidetavalt tagasi maksnud 180 000, mis on ka sihtotstarbeliselt kasutusse läinud. Seega said mõlemad Ukrainaga seotud Eesti
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Populaarsemas poliitilises vestlussaates “Räägime asjast” räägivad asjadest nii nagu need on EKRE juhtpoliitikud Mart ja Martin Helme. Seekord on jututeemadeks Rein Veidemanni lahtilaskmine ERR-i nõukogu esimehe kohalt meelsuse eest ja Kasahstanis töötanud Eesti suursaadiku lahkuma sundimine, sest ta oli andndu “vale” nõu president Karisele. Need seigad räägiva meile liberaalsest “demokraatiast”. Teisena räägitakse riigieelarvest ja sellega ... Vaata lähemalt ›
1,130
Kuigi laskesuusataja Regina Ermits justkui kordas Hochfilzenis oma elu parimat tulemust MK-sarjas, siis arvestades jälitussõidu stardikohta ja tehtud tõusu, võtab ta tänast kui uut maamärki. Mis on tema edu taga? Vaata lähemalt ›
1,024
Tõnis Mägi tunnistab, et oma pensionist ta ära ei elatuks. „See oleks täielik hullumaja!“ Vaata lähemalt ›
1,001
Eesti meeskonna kaheksandaks tõstnud Jakob Kulbin_ ei kujuta ette, kuidas viimases tiirus null tuli. Äge! Vaata lähemalt ›
779
Laskesuusatamise MK-etapi viimane võistluspäeval Hochfilzenis algab 4 x 7,5 km meeste teatesõiduga, mis algab kl 13.00. Naiste 10 km jälitussõit algab kl 15.45. Postimees vahendab mõlemat võistlust otseblogis. Vaata lähemalt ›
673
Eesti parim kiiruisutaja Marten Liiv kindlustas Norras Hamaris peetaval MK-etapil olümpiapileti. Vaata lähemalt ›
663
President Alar Karise sõnul tuleb avaldada Venemaale suuremat survet ning lõpetada temaga igasugused energialepingud, ühe võimaliku sammuna käis ta välja mõtte, et Ungarit võiks aidata Venemaaga sõlmitud energialepingute lõpetamisel leppetrahvide tasumisel. Vaata lähemalt ›
647
Laskesuusatamise MK-etapi viimane võistluspäev Hochfilzenis algas meeste 4 x 7,5 km teatesõiduga, mille võitis Norra, Eesti sai 8. koha. Naiste 10 km jälitussõidus kordas Regina Ermits oma karjääri parimat tulemust, tõustes 24. kohalt kaheksandaks. Postimees vahendas võistlusi otseblogis. Vaata lähemalt ›
639
Hooaja alguses uut taset näidanud suusahüppaja Artti Aigro võistlused Saksamaal Klingenthali MK-etapil ebaõnnestusid, kui ta ei pääsenud kummalgi puhul isegi 30 parema sekka. Norra suusahüppekoondise peatreener Rune Velta põhjendas seda haiguse ja ebakindlusega. Vaata lähemalt ›
578 värske
Paljud Tallinna jõuluturul käinud eestlased on öelnud, et sel aastal on siinmail palju saksakeelset juttu kuulda. Ehk on põhjus üsna lihtne? EKRE poliitik Tarmo Hints kirjutab: “Kas Euroopas saadakse aru, mida on massirändega tehtud? Tallinna jõuluturg on sakslasi täis, sest inimeste huvi on ikkagi terve nahaga ka sellisest kohast nagu jõuluturud, tagasi jõuda. Mitte saada ... Vaata lähemalt ›
557
Tallinna kainestusmajas suri mees, kes toodi sinna öösel kainenema vanalinna pubist. Vaata lähemalt ›
532
Täna jätkusid Tondiraba jäähallis iluuisutamise Eesti meistrivõistlused, kus riigi parimateks iluuisutajateks krooniti Niina Petrõkina ja Aleksandr Selevko. Vaata lähemalt ›
521
Regina Ermits kordas Hochfilzeni MK-etapi naiste 10 km jälitussõidus oma karjääri parimat tulemust, tõustes 24. kohalt kaheksandaks. Eestlanna sõnul jõudis arusaam kõrges mängus olemisest temani alles pärast viimast lasketiiru. Vaata lähemalt ›
509
Tahaksin küsida paljude Ida-Virumaa ja ka mujal Eestis (peamiselt siis Tallinna, Tartuga on hästi) veel tegutsevate nn üleminekukoolide ehk tegelikult endiste vene koolide juhtidelt: kas te ostate oma õpilastele, kes lõpetavad teie koolid, Venemaa viisad ja suunate nad Venemaa kutsekoolidesse õppima, kirjutab Ida-Virumaa kutsehariduskeskuse juht Hendrik Agur ühismeedias. „Gümnaasiumidesse neil niikuinii asja ei ole, sest eesti keelt nad ei oska.“ Vaata lähemalt ›
502
Eesti laskesuusataja Regina Ermits teenis Hochfilzeni maailmakarikaetapil naiste jälitussõidus kaheksanda koha ja kordas sellega karjääri parimat tulemust. Vaata lähemalt ›
459
Austraalia terroristilt püssi haaranud mees sai ka ise haavata. Kangelaseks osutus 43-aastane Ahmed Vaata lähemalt ›
446
Eesti on geograafilises mõttes Euroopa keskpunkt. Täpsemalt Mõnnuste küla Saaremaal. Pole ime, et seal asus nõukogude ajal õhuväebaas. Vaata lähemalt ›
439
Sirp
„Rõõm“, tõotas tableti hõbedane pakend. Võtsin ära ja hakkasin pihta. Kolleegi raamat, värskelt romaanivõistlusel tunnustatud proosadebüüt. Halvad aimused süvenesid, igritsevad hirmud said lihaks. Raamat oli hea. Järjest paremaks läks. Kadestamisväärselt hästi kirjutatud. Lõikavalt vahe sõnakasutus, lausumise tõusev ja langev rütm, selle ilmumine määramatusest ning haihtumine kutsuvasse teadmatusse – see kõik haaras ja ei lasknud lahti. Ei lasknud lõpuski, istutas hinge hoopis tühjuse – mis see nüüd oli? Lõ Vaata lähemalt ›
163
Üks mis kindel, kultuuriniidistik on hämmastavalt tugev ja püsiv, elab üle põuad ja üleujutused. Selles sümbioosis leiad esinemisrõõmu, ravid edevusenärvi, ilmutad protestimeelt, tunned vastupanumõnu, ja tähtsam kõigest – saad kuuluda hästi selitatud sõpruskonda. Nii nagu noortel kirjanikel oli Siurust abi parnassile pääsemisel, pakkus Valhalla tudengitele võimaluse kuulutada oma maailmavaadet ja tõekspidamisi. Nüüd, 40 aasta hiljem, istub maailm taas püssirohutünni veerel. Siurulinnuke siristab taas Valh Vaata lähemalt ›
131
Liiga sageli juhtub seda, et mõne kultuurifenomeni korraldaja üritab ise oma asjale arvustust tellida. Toimetajale antakse teada, et miski on tulekul, ning ühtlasi pakutakse, kes võiks selle kohta midagi arvata. Seda serveeritakse enamasti kui sõbralikku kaasamõtlemist, toimetaja töö lihtsustamist. Ma saan aru, et tähelepanumajanduse tingimustes on järjest olulisem kindlaks teha, et inimesed kultuurinähtuse toimumist märkaksid, pealegi ei saagi toimetaja viibida sajas kohas korraga, mistõttu on info edastam Vaata lähemalt ›
107
Kumu näitusel „Videviku geomeetria“ on muu hulgas üleval ka Mari Kurismaa suured maastikumaalid, millest enamik oli kunstniku sõnul mõeldud ruumis ennast üksinda kehtestama. Nüüd lubavad need kunstniku retrospektiivnäitusel koos heita pilgu tõeliselt unenäolisse ja geomeetrilisse fantaasiamaailma, mis siiski näib olevat mingis mõttes ka argireaalsusest tõelisem – umbes nagu Platoni ideed või Pythagorase matemaatika. Traditsiooniline küsimus, aga kuidas näitus alguse sai, milline on selle tekkelugu? Mari Laa Vaata lähemalt ›
60
Raamatuaasta viis mõtted sellele, et filmikultuur ei leia aset ega arene ainult visuaalkujunditena ekraanil, vaid ka seda saatvate, ümbritsevate ja mõtestavate tekstidena. Esiteks teeb filmivaataja ja filmikultuuris osaleja oma vaatamisotsuse tihtilugu just arvustusi ja muid (meedia)tekste lugedes. Teiseks loovad mitmekülgsed tekstid meile ressursse filmikogemuse paremini mõistmiseks, lahtipakkimiseks ning laiemasse kultuurilisse, sotsiaalsesse, poliitilisse ja valdkondlikku konteksti paigutamiseks. Jaak L Vaata lähemalt ›
48
Andrus Kallastu väljendas autorikontserdil oma viimase aja mõtteid ja kaalutletud nägemust kompositsioonist. Kontserdil tuli esiettekandele „Kolm momenti“, instrumentaalteater kammeransamblile (2025). Teose osadest „Purjekad“, „Vahvlipeer“ ja „Blékété“ vähemalt kolmanda osa pealkiri „Blékété“ osutab Benini muusikatraditsioonile, mida Kallastu on viimastel aastatel samuti uurinud. Mõneti suunas kuulaja mõtted selle traditsiooni juurde ettevalmistatud klaveri partii (Jorma Toots) ning ka üldine muusikaline. Vaata lähemalt ›
32
Minu kodus on üsna palju raamatuid. Füüsikaseadused mu tillukesse korterisse sellist hulka ei lubaks. Et füüsika ära petta, ei ole kõik raamatud tingimata riiulites, vaid igal pool üle kogu korteri. Ja tõtt-öelda mulle nii meeldib, sest sel viisil moodustavad raamatud omamoodi vereringe. Selle tähtsaimaks osaks on maast laeni, kogu seina endale nõutav raamaturiiul, pulbitsev, elav ja hingav sadadest raamatutest koosnev organ, süda, mis saadab värvilised, elumahlu täis aadrid üle kogu... Vaata lähemalt ›
32
Vaata kuhu tahad, Aasia nüüdiskultuur on kõikjal: K-pop võidutseb globaalsetes edetabelites, Netflixis on anime vaatajate hulk viimase viie aasta jooksul kolmekordistunud, läände eksporditud Korea kosmeetikabrändid tõotavad paljastada kauni naha saladuse, pehmest ja karvasest labubust on kujunenud noorte staatuse sümbol, odavpoodide pealetungist ei hakka parem rääkimagi. Ehkki kõik see on toonud Aasia meile näiliselt justkui lähemale, seisneb ida ja lääne fundamentaalne erinevus ainuüksi ajatunnetuses ehk s Vaata lähemalt ›
32
Riias teatrifestivalil „Skate“ kolmel päeval nähtud kaheksa lavastust näitasid Läti teatrit mitmest küljest: suurejoonelise ja julgena, aga ka keskpärase ja tüütuna. Igasügisesed põgusad käigud Riiga on enamasti andnud põhjust vaimustuseks – nii ka sel aastal. Läti Rahvusteatri „Kuningas Ubu ja teised koletised“ („Karalis Ibī un citi monstri“) oli esietendusest möödunud viie kuuga läinud sujuvamaks, näitlejad tundsid end Alfred Jarry näidendist tõukuvas absurdiilmas kindlamalt kui esietendusel. Ukraina lav Vaata lähemalt ›
32
Bengt Jangfeldti Nobeli perekonna kulgemise lugu* algab XIX sajandi alguses, hõlmab ligikaudu kahtsada aastat ning kolme põlvkonda. Kuigi perekond on tänapäeval kuulus eelkõige Alfred Nobeli algatatud ja rahastatud teadussaavutuste eest antavate auhindade poolest, on tähelepanuväärsed paljud selle perekonna esindajad. Näiteks 19. aprillil 1894 ilmus Stockholmi ajaleht Aftonbladet esilehel pealkirjaga „Üleilmselt tuntud Rootsi leiutajate perekond“, kus isa Immanuel Nobeli ja tema kolme poega Alfredit, Robert Vaata lähemalt ›
26
Populaarsemad allikad
Postimees
|
32% 7 |
Õhtuleht
|
16% 1 |
ERR
|
14% 3 |
Uued uudised
|
8% 3 |
Delfi
|
7% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 23:55
Viimane uuendus: 23:53.
Uudiste reiting uuendatud: 23:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne
