453 koht 0
15. oktoobril lahkus meie seast 83aastasena kirjastaja Maret Maide, kes lõi 1991. aastal kirjastuse Varrak. Maret Maide sündis 1942. aastal Tallinnas ja lõpetas Viru-Jaagupi keskkooli 1961. aastal. Kõrghariduse omandas ta 1974. aastal Tartu Riikliku Ülikooli romaani-germaani keelte ja kirjanduse erialal. Maret sai kirjastamiskogemused kirjastusest Valgus, algul korrektorina, hiljem peatoimetuses toimetajana. Ajal, mis soodustas uute kirjastuste teket, otsustas ka tema teha teoks oma unistuse ja luua kirjast
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Loe kõiki osi siit. Rohe-puna-mustad partisanid Sellest, kui keeruline oli toona olukord Krimmi poolsaarel, annab aimdust üks valgete ohvitseride mäss kapten Nikolai Orlovi juhtimisel oma väejuhatuse vastu. Maailmavaateliselt väga kirju seltskond tundis mõningast poolehoidu esseeridele. Kui mäss läbi ei läinud, põgenes Orlov mägedesse krimmitatarlastest “roheliste” ehk talupoegade omakaitseliste ülestõusuvägede juurde. Samal ajal tegutseski Wrangeli tagalas […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1483. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis. Vaata lähemalt ›
0 värske
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) kuulutas välja hanke Maarjamäe kommunismiohvrite memoriaali haljasalale uute õunapuude istutamiseks, et asendada 33 liigniiske pinnase tõttu hävinud õunapuud. Uued õunapuud istutatakse ala remondi käigus. Vaata lähemalt ›
0 värske
President Volodõmõr Zelenskõi ütles esmaspäeval õhtuses pöördumises rahva poole, et Ukraina ei lükka sõja lõpetamise läbirääkimisi edasi ja kinnitas, et diplomaatias ei ole keegi pettunud, edastas uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kaldudes oma vanusest ette ruttama, kirjutab Indrek Hirv luulekogumiku «Kivitrükk» lõpulehtedel: «Ma olen rikas oma kadunud aastatelt.» Vaatlen tema kahte hiljutist raamatut, püüdes heita valgust tema taotlustele. Värskeim neist on «Vaikustihedus», mis ei ole juhuslikult kokkukeevitatud hirvelik liitsõna, vaid sel on asjakohane tähendus (mille hea lugeja guugeldades leiab). Vaata lähemalt ›
0
Ukraina nurjas Venemaa strateegilise pealetungioperatsiooni, mille vaenlane oli kavandanud selle aasta märtsiks, teatas esmaspäeval oma õhtuses videopöördumises president Volodõmõr Zelenskõi, kelle sõnu vahendas uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0
Tartus plaanib linnavõim Emajõe vabaujula ajakohastamist kogumaksumusega 830 000 eurot, ent küsimärgi all on parkimiskohad. Vaata lähemalt ›
0
Igapäevaselt Tartuga seotud inimene ei peaks ööseks naabervalda magama minema. Ometi liigume järjest enam sinna suunas, sest elame ajal, mil naabervaldades kerkivad üha kiiremas tempos uuselamute kvartalid ja korterelamud. Tartu linnavalitsuse jaoks peaks olema loogiline soov, et need inimesed oleksid hoopis Tartu maksumaksjad ning nende järeltulijadki kasvaksid linnas. Vaata lähemalt ›
0
Saksamaa liidukantsler Friedrich Merz avaldas esmaspäeval veendumust, et USA otsus lubada ajutiselt osta Vene naftat läheb vastuollu Ukraina ja Euroopa huvidega ning Venemaa-vastaseid sanktsioone tuleb hoopis karmistada, edastas uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0
Märtsi noorkuu: enne kevade algust ootab kahte sodiaagimärki võimas emotsionaalne uus algus foto : Canva Selle aasta märtsi noorkuu Kalades toob endaga kaasa erilise ja peaaegu maagilise energia. Selle taevaseisu mõju all võivad kaks sodiaagimärki kogeda eriti tugevat positiivset muutust. Vaata, kas sinu tähtkuju on nende seas. Märtsis on alanu Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti pandi Valga ja Tartu vahel ära kaotatud hommikuse rongiliini asemele käima uus bussiliin. Esialgu näitavad märgid seda, et kes soovib varakult hommikusel ajal Valgast Tartusse jõuda, sellele on uus liin hea valik. Vaata lähemalt ›
0
Kevade saabudes näeme enda ümber mitmesuguseid lootusrikkaid märke: loodus tärkab, päevad lähevad pikemaks, päikest on võrreldes äsja lõppenud talvega veidi rohkem. Ometi võib just see aeg olla paljudele inimestele vaimse tervise mõttes hoopis keerulisem periood, sest kevadel tuleb kokku võtta justkui viimased jõuvarud enne suve saabumist, mil saab uuesti oma isiklikke patareisid laadida. Vaata lähemalt ›
0
Iraani režiim süüdistas Ukrainat Iisraelile drooniabi saatmises ning teatas, et see on samahästi kui Lähis-Idas ise sõdimine. See tegevat Ukraina põhjendatud sihtmärgiks. Vaata lähemalt ›
0
Haridus- ja teadusministeerium avalikustas hiljuti plaani loobuda numbrilisest hindamisest põhikooli oskusainetes, esimeses kooliastmes aga lõpetada see sootuks ja suurendada veelgi enam sõnalise hindamise rolli Eesti koolisüsteemis. Vaata lähemalt ›
0
Põlva ja Räpina muusikakooli õpilastest koosnev tütarlasteansambel LEGED naasis Alo Mattiisenile pühendatud üleriigiliselt noorte vokaalansamblite konkursilt teist korda grand prix’ga. Juhendaja Margot Suur sai eritunnustuse osaliseks parima seade eest. Vaata lähemalt ›
0
Eeskätt Viljandis, aga ka mitmel pool mujal Eestis kujunes sel nädalavahetusel teismeliste noormeeste peateemaks ühe Viljandi politseiniku rinnakaamera video sellest, kuidas kolmelt noorukilt võeti kesklinnas ära elektrilised tõukerattad. Reedel sotsiaalmeediasse pandud video oli filmitud nädala keskel. Vaata lähemalt ›
0
Reedel õhtul põles Hallistes Jaama tänaval päästjate silme all tuhaks vana puidust elamu. Seda küll ühel tähtsal põhjusel: päästjatele anti võimalus treenida päriselule maksimaalselt lähedastes oludes. Vaata lähemalt ›
0
Eelmise nädala teisipäeval lunastas Viljandi Metalli võrkpallinaiskond pääsme Eesti meistriliiga nelja parema sekka. Laupäeval sai ta kolme võiduni peetava poolfinaalseeria esimeses kohtumises Rae Spordikool / Viastoni vastu kirja 0:3 kaotuse. Vaata lähemalt ›
0
Viljandi motospordiklubi noored panid Võrumaal Sõmerpalu sisehallis detsembrist märtsini väldanud neljaetapilisele Adrenalin Arena Cupile punkti, olles nii viimasel etapil kui hooaja kokkuvõttes näidanud häid tulemusi. Vaata lähemalt ›
0
4. aprillil tuleb Tonio Tamra auks Ugala suures saalis heategevuslik kontsert, mille tulu läheb Tonio Tamra nimelisse fondi. Kontserdil kõlavad tema kirjutatud ja seatud teosed. Vaata lähemalt ›
0
Sirp
Lastekaitse Liit ja Eesti Lastekirjanduse Keskus kuulutasid täna, 10. märtsil välja 2025. aastal ilmunud parimad laste- ja noorteraamatud. Lastekirjanduse eksperdid valisid rohkem kui 700 möödunud aastal ilmunud raamatu hulgast välja 18 teost lastele ja 11 noortele, mis tunnustuse saavad. Noorteraamatute nimekirja kokkupanemisel osalesid ka Lastekaitse Liidu lapse õiguste saadikud, kes eakaaslastele head lugemisvara soovitavad. Žüriiliikme ja Eesti Lastekirjanduse Keskuse teabeosakonna juhataja Helena Ko Vaata lähemalt ›
0
„Katse vaadelda reaalsust fiktsiooni raamistikus“, Tambet Kaugema vestles Priit Põldmaga Marju Lauristin, „Eestikeelne raamat põlvkondade vahetumise ajal“ Peep Nemvalts, „Teadusulmeline ÕS 2025“ Anu Viltrop, „Vaene juba oled – kas ka kultuurivaene?“ Kurmo Konsa, „Vähem inimesi, kuumem planeet“ Maria Mölder, „Refrään: kultuuriürituste käibemaksu tuleb vähendada“ Riina Oruaas, „Muusika ja teater pole ainult muusikateater“ Merle Karro-Kalberg, „Sõjas on löögi all ka inimkonna ühismälu“ Elina Liiva vestles arhi Vaata lähemalt ›
0
Veneetsia biennaal on üks olulisemaid rahvusvahelisi kunstiinstitutsioone, ent mingil põhjusel lubati seal tänavu osaleda ka Venemaal. Euroopa riigid, sealhulgas Eesti, ei kavatse sellise asjaga leppida. Kultuuriminister Heidy Purga selgitab, milliseid samme on astutud, et Venemaa biennaalilt taas kõrvale jätta. Kuidas kommenteerite seda, et Venemaa osaleb tänavu Veneetsia biennaalil? See on küüniline ja lubamatu ning vastuolus põhimõtetega, milles riigid on kokku leppinud pärast Venemaa täiemahulise sõja a Vaata lähemalt ›
0
Kangastuvad sada aastat Põhja-Saksamaa ajaloolises Altmarki piirkonnas. See on ala, mis märkis Teises maailmasõjas Vene vägede edasitungi piiri. Siin on nelja järjestikuse põlvkonna esindajad Alma (Hanna Heckt) 1910ndatest, Erika (Lea Drinda) 1940ndatest, Angelika (Lena Urzendowsky) 1980ndatest, Lenka (Laeni Geiseler) 2020ndatest ja teised naiseikka sirgumas ühes ja samas talumajapidamises. Tegelaste läbielamised on vajutanud jälje tulevaste põlvede olemusse, laiendades üha valust pitsitatud hingede ringi.. Vaata lähemalt ›
0
Pillion ehk mootorratta tagumine iste viitab selle filmi kangelase Colini (Harry Melling) teekonnale kiirel ja ettearvamatute kurvidega maanteel nimetusega armastuseotsing. Filmi vältel võib vaataja korduvalt küsida, millist lugu talle õigupoolest jutustatakse: kas armastuslugu, midagi pealiskaudsemat või hoopis midagi märksa sügavamat? „Pillionis“ uuritakse geimehe püüdu end leida, enda eest seista ja jõuda lähemale sellele, mida ta tegelikult vajab. Film põhineb Adam Mars-Jonesi romaanil „Box Hill. Madala Vaata lähemalt ›
0
Eesti antropoloogias on vähe nii pühendunult ja tulemuslikult tegutsevaid teadlasi kui Leiu Heapost, kes tähistab sel aastal oma 90. sünnipäeva. Muhumaalt pärit Leiu on sündinud 13. märtsil 1936 Mihkli talus Rootsivere külas. Loodus ja inimene köitsid Leiut juba lapsepõlvest alates. Pärast Piiri algkooli ja Orissaare keskkooli lõpetamist asus ta õppima Tartu ülikooli, kus ta 1958–1963 omandas bioloogiahariduse antropoloogia erialal professor Juhan Auli juhendamisel. Akadeemiline teekond jätkus Tallinnas aja Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri väikeses saalis esietendub 13. märtsil ilukirjanduslikku ja dokumentaalset põimiv lavastus „Lõputu suvi“, mille autor ja lavastaja on Priit Põldma. Kamp noori, kes on kunagi uljalt ja lootusrikkalt võidelnud kliimamuutuste vastu, saab kümmekond aastat hiljem taas kokku. Nad vaatavad otsa üksteisele ja iseendale. Mis on muutunud, mis on jäänud samaks? Lavastuse kunstnik on Joel Väli, helikujundaja Kirill Havanski, valguskujundaja Laura Maria Mäits, mängivad Loviise Kapper, Anneli Rahkema, Rai Vaata lähemalt ›
0
Suhteline vaesus tähendab, et inimesed ei pruugi elada otseses puuduses, kuid nad ei saa lubada endale elatustaset, mida võiks ühiskonnas tavapäraseks pidada.1 Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,4% elanikkonnast. Absoluutses vaesuses elas 3,3% Eesti elanikkonnast, kusjuures see osakaal on viimastel aastatel suurenenud.2 2022. aastal kukkus reaalpalk ligi 9% ning kuigi viimasel paaril aastal on keskmine palgakasv olnud kiirem ja statistiliselt ostujõud taastub, ei ole kindlustu Vaata lähemalt ›
0
Kui kirjanikult küsitakse, millest ta mõtleb, siis ilmselt ei vasta ta peaaegu kunagi päris ausalt, vaid pigem nii, millest on viisakas, kohane või võimalik kirjutada. Mõtted ise on tavaliselt veidi teistsugused. Ma ei usu, et see on silmakirjalikkus ehk vassimine, pigem on see osa kirjutamise loomusest. Mõte, mis inimese peas liigub, on sageli liiga toores, liiga isiklik või liiga segane, et seda otse avaldada. Mõte ei pruugi ka sobida keskkonda,... Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta kujunes tähendusrikkaks – ning mitte üksnes kirjanikele, lugejatele ja raamatutega tegelevatele institutsioonidele, vaid tõi kaasa ka kaua oodatud võimaluse jätkata lugejaskonna sotsioloogilisi uuringuid, mis olid kodumaise rahastuse lõppedes 2014. aastast oma järge oodanud. Eelmise aasta märtsis leidiski kultuuriministeerium raamatuaasta puhul võimaluse üle-eestilise lugemisuuringu rahastamiseks. Selle läbiviimise eest pandi vastutus rahvusraamatukogule, kes kaasas küsimustiku tegemisse ning. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
Propastop
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Autogeenius
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.03.2026 05:13
Viimane uuendus: 05:05.
Uudiste reiting uuendatud: 05:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)