113 koht 47
Hobusepea galeriis avatud näitusel „Amuse“ ehk „Lõbu“ uurivad Petra Vehviläinen ja Tuomas Lehtomaa, näituse pealkirjale vastavalt, lõbu kui sellise eri tahke. Eestis esmakordselt esinevad Tuomas ja Petra on mõlemad Helsingi kunstiakadeemia skulptuuri eriala vilistlased ning tegutsevad Helsingis. Nende loomingu keskmes on skulpturaalsed ning kohaspetsiifilised installatsioonid, mida võib kohata nii galeriides, linnas kui ka metsas. Galerii ülemisele ja alumisele korrusele pole asju laotatud liiga palju. Kahe
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
24. veebruari hommik algas piduliku lipuheiskamisega Kärdla keskväljakul, kuhu oli lisaks Kaitseliidule koos allorganisatsioonidega kogunenud ka palju pealtvaatajaid. Veidi hiljem said linnaelanikud vaadata ja elada kaasa rivimarsile läbi Kärdla linna, mille sihiks oli kell 10 alanud pärgade asetamine Kärdla kiriku juures. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Rubriigis "Vali endale coach!" leiad suurepärase ja mitmekülgse valiku tunnustatud ja pädevatest coachidest, keda endale strateegiliseks partneriks kutsuda. Vali targalt! Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Möödunud suvel korvpalli Euroopa meistrivõistlustel tähelennu teinud soomlane Miikka Muurinen lahkus Euroliiga klubi Belgradi Partizani juurest. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
USA president Donald Trump pidas kongressis oma teise ametiaja esimese aastakõne, mis osutus ajaloo pikimaks, kestes kokku tund ja 47 minutit. Riigipea pidas kõne ajal, mil tema toetus on enneolematult madal. Vaata lähemalt ›
0 värske
Infortar plaanib aktsionäridele maksta dividendi 3,02 eurot aktsia kohta. Dividend koosneb kolmest osast – IPO ajal lubatud väljamakstavast minimaalsest 1 eurost ja Tallinki edasikantavast dividendist 1,5 eurot ning täiendavalt lisadividendist 0,52 eurot. Dividendide väljamaksed toimuvad vastavalt ettevõtte dividendipoliitikale kahes võrdses osas käesoleva aasta juulis ja detsembris. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Avatud kogukondlikule sündmusele kogunesid pered, sõbrad ning kõik need, kelle jaoks iseseisvuspäeva tähistamine Jüriöö pargis on aastate jooksul kujunenud lahutamatuks pühadetraditsiooniks. Vaata lähemalt ›
0 värske
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas. Ukraina 25. veebruar 2026: rindel väike optimismi foon, aga hetkel sellele liialt ei panustaks. venemaa tõstab oma infooperatsioonidega Euroopa suunal survet. 1. Kõik sihtmärgiks sobib. 2. Krimmis palavust jagus. 3. Kursk: muutusteta. 4. Harkiv: muutusteta. 5. Kupjansk-Kreminna: muutusteta. 6. Siversk: 2 km vene poole ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse toel tehti 2025. aastal Eesti kasuks välisinvesteeringute otsuseid 431 miljoni euro ulatuses, tegu on viimaste aastate suurima mahuga. Võrreldes 2024. aastaga (254 miljonit eurot) kasvas maht ligi 70%, ületades ka 2023. aasta 336 miljoni ja 2022. aasta 351 miljoni euro taseme. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
USA president Donald Trump pidas eile maha kõigi aegade pikima kõne olukorrast riigis, milles käsitles nii majandusteemasid, välispoliitikat kui ka kritiseeris demokraate. Vaata lähemalt ›
0 värske
Õhtulehe veebis ilmuvad Eesti ristsõnade lipulaeva Ristiku meeskonna loodud digitaalsed mõistatused – iga päev saab lahendada ühe ristsõna ja sudoku. Vaata lähemalt ›
0 värske
13. veebruaril jõustunud töölepingu seaduse muudatused võimaldavad sõlmida paindliku tööaja kokkuleppeid, mis annavad töötajale õiguse teha lisatunde kuni täistööajanormi täitumiseni vastavalt kokkulepitud tingimustele. Grant Thornton Balticu õigusnõustamise juht Kristel Tiits selgitab, mida see praktikas tähendab. Vaata lähemalt ›
0 värske
Praeguseks 25aastane psühhiaatrilise haiguse all kannatav naine oli paar korda ravimite abil enesetappu üritanud ja siis viienda korruse aknast alla hüppamise järel halvatuks jäänud. Konstitutsioonikohus lükkas äsja tagasi isa apellatsiooni takistada tütre eutanaasiat. Vaata lähemalt ›
0 värske
Tänapäevane töö ei toimu enam ühe koha peal. Tehnikud, ehitajad, paigaldajad, teenindusmeeskonnad – kõik on pidevas liikumises objektilt objektile. Sellises tempos muutub määravaks see, kui hästi on töö korraldatud. Just siin astub mängu Würth Orsymobil – läbimõeldud ja professionaalne sõidukisisene laosüsteem, mis viib töökorralduse täiesti uuele tasemele. Loe "Würth Orsymobil – Läbimõeldud lahendus liikuvatele meeskondadele" täispikka artiklit portaalist Autogeenius. Vaata lähemalt ›
0 värske
USA president pidas teisipäeval (Eesti aja järgi kolmapäeval umbes kell 4 öösel) kongressis aastakõne ning kiitis oma administratsiooni saavutusi. Trump pidas ajaloo pikima aastakõne ning vaatlejate hinnangul lükkas president käima vabariiklaste vahevalimiste kampaania. Vaata lähemalt ›
0 värske
13. märtsil kell 13.00 oodatakse ülikoolipere liikmeid ja keelehuvilisi Tartu Ülikooli muuseumi valgesse saali emakeelepäevale, kus väljendusoskuse lektor Helen Hint kõneleb eesti keele ja eesti keeles õppimisest ja õpetamisest tehisaru ajastul. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sotsiaalkomisjoni esimees Signe Riisalo avab täna kell 11:30 Toompea lossi 3. korruse näitusesaalis fotonäituse, mis annab ülevaate Ukraina Punase Risti tegevusest täiemahulise sõja ajal, sealhulgas käesoleva aasta talvekriisis osutatud abist. Näitus annab ülevaate Ukraina Punase Risti tegevustest alates täiemahulise sõja algusest kuni viimaste rünnakuteni riigi kütte- ja energiasüsteemi vastu, mis on jätnud paljud linnade elanikud ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
4. veebruaril anti Rakveres Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas üle kultuurkapitali 2025. aasta peapreemiad, arhitektuurivaldkonnas pälvisid selle Salto arhitektid, kelle kohta märgiti, et nad on ruumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee. 14. veebruaril selgusid Tallinna Linnateatris 2025. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid, kus Saltot Saku gümnaasiumi põhikoolihoone ja spordikeskuse eest samuti mitme preemiaga pärjati. Salto arhitektid on tegutsenud üle kahekümne aasta, nad on võitnud üle. Vaata lähemalt ›
112
Julia Mussakovska on luuletaja ja tõlkija. Ta on avaldanud kuus luulekogu, viimati „Kivid ja naelad“ (2024). Luulekogu „Vabaduse jumal“ (2021) on The Kyiv Independent esile toonud kümne parima Ukraina-teemalise raamatu hulgas. Mussakovska luulet on tõlgitud enam kui 30 keelde ning ta on pälvinud rohkelt auhindu nii Ukrainas kui ka mujal maailmas. Eesti keeles on tema loomingut ilmunud ajakirjas Looming (2022, nr 3, tlk Maarja Kangro) ja Vikerkaar (2022 ja 2025,... Vaata lähemalt ›
103
Mida on muutnud neli aastat sõda Ukrainas? Maailm ei muutu: plus ça change, nagu ütlevad prantslased. Venemaa-Ukraina sõda on kestnud kuu aega kauem kui viimane Venemaa-Saksamaa sõda. Kui sellega on midagi muutunud, siis päris alguses, ülejäänu on kulgenud tühja lootuse märgi all. Eestilt ja muult Ida-Euroopalt nõutakse lootustest loobumist. Nüüdseks on selge, et NATO abi pole automaatne, vaid iga riigi poliitilise suva küsimus. USA ei kaitse Narvat sama kompromissitult kui... Vaata lähemalt ›
62
Manatark on näitleja, ajakirjaniku ja teatrikriitiku Margus Mikomäe seni viimaseks lavarolliks Jaan Toominga lavastatud Rein Sarvesaare näidendis „Kaupo ja Lembitu“ (2019). Nüüdisaegsed manatargad on minu meelest inimesed, kes pürgimata mingitele ametipostidele ja kandideerimata mis tahes kogudesse (või sealt tagasitõmbunult) on võitnud eluvaatlusest ja lugemusest kogunenud tarkusega kaaskondsete seas autoriteedi, sest nende sõnad on täpsed ja mõtted sügavad. Meenuvad Johnny B. Isotamm, Madis Kõiv, Enn Soos Vaata lähemalt ›
53
Eesti Segakooride Liidu korraldatud kooride võistulaulmine „Tuljak“ on auväärse ajalooga. Esimene, üheksa koori võidulaulmine sai teoks juba 1993. aastal. Konkurss on pühendatud Miina Härma loomingule ja on segakooride kooriliigi üks tähtsamaid – loodud koorilaulu kasvulava väetamiseks ning andmaks võimalust üksteise tegevusele kõrv peale panna. Segakooride kõrval sai kuulata vokaalansamblit, kammerkoore ja üht meeskoori, erilist heameelt valmistasid neli südikat koolikoori. Konkursi üldnivoo jäi siinkirjut Vaata lähemalt ›
50
Tartu Kunstimajas avati Baltimaade noore maalikunstniku preemia lõppnäitus „Young Painter Prize 2025“, mille päralt on seal kõik kolm näitusesaali. Tegemist on rändava üritusega, kuhu lisaks Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele on 2022. aastast solidaarsuse märgiks oodatud ka Ukraina loojad. Kunstimaja peauksest sisenedes tervitab mind värske seinavärvi lõhna asemel hoopis samblane hõng, mis tuleb väikesest saalist. See ruum on täielikult läti maalikunstniku Katrīna Levāne päralt. Sombusesse varakevadisse metsa Vaata lähemalt ›
42
„2024. aasta Eesti naiste tervise uuringu andmetel on 35% vastajatest kogenud elu jooksul seksuaalset vägivalda, viimase 12 kuu jooksul 6% vastajatest. 2024. aastal registreeriti 746 seksuaalkuritegu, sealhulgas 202 vägistamist.“1 Naisele mõjub see statistika petlikuna, sest paljud juhtumid jäävad häbi, hirmu, kahtluse, tõendite puudumise, võimu usaldamatuse või muu taha varju ja teatamata. „Üks naine kolmest. Vaata paremale, vaata vasakule, üks meist.“2 Kui küsida oma abikaasalt, sõbrannadelt, õdedelt, ema Vaata lähemalt ›
35
Hausi galeriis Jaan Elkeni näitust takseerides tikuvad peale vastakad tunded. Kuskil seal välisukse taga on kõiksugu muredest vaevas maailm, sõjatandrid, vihast sõimu täis sotsiaalmeedia kommentaariumid ja – kui kasutada ühe valimisreklaami kujundikeelt – Kopenhaageni asemel rohkem Minski nägu minev Tallinn. Uuel tänaval avanevad aga nooblid näituseruumid, kunsti kui kauba pitserit võimendavad tööde kõrged hinnad ning kõigest muust justkui ära lõigatud abstraktsioon maalidel endil. Elkeni maalidel on suurem Vaata lähemalt ›
33
Itaalia muusikateadlane ja filosoof Alessandro Baricco võtab raamatus „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklusi süvamuusikast ja modernsusest“ tabavalt kokku inimeste erisuguse muusikamõistmise sõnadega „muusikakogemuste geograafia“. Seda määratlust on vaja, et kirjeldada kunstmuusika tegelikult vaid hüpoteetilisi ja suuresti ka lihtsalt kokkuleppelisi piire, mille kohta „keegi ei tea, kus need asuvad, aga on selge, et kusagil need on“1. Ehkki neid piire saab väänata ja liigutada, kuuluvad sellise kart Vaata lähemalt ›
33
Inimesed eralduvad üksteisest, kõigil on omad lõputud kohustused ja sahmerdamised ees. Ühiskondlik atomiseerumine on kestnud juba pikemat aega, ent just viimasel ajal tundub mulle, et see on hakanud iseäranis jõhkralt inimestevahelisi suhteid mõjutama. Või siis olen ise selle suhtes kuidagi tundlikumaks muutunud. Päris suhtlust on vähe. Ma ei sea kahtluse alla indiviidi võimekust maailma mõjutada, ent mingist kogukonnatundest, ka ajutisest, on küll puudus. Inimesed elavad eri ajarežiimides, igaüks tegutseb. Vaata lähemalt ›
33
Populaarsemad allikad
Hiiu Leht
|
0% 0 |
Pärnu Postimees
|
0% 2 |
Pistik.net
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Kaitsevägi
|
0% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.02.2026 09:32
Viimane uuendus: 09:26.
Uudiste reiting uuendatud: 09:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
