322 koht 0
Rüki Galerii Kristi Kangilaski „Nii, nagu tunne on”“ 16. 01-28. 02. 2026 Avamine: 15. 01. 2026 kell 17 Neljapäeval, 15. jaanuaril kell 17 avatakse Rüki galeriis Kristi Kangilaski maalinäitus „Nii, nagu tunne on“. Näitus keskendub usaldusele iseenda ja loomingulise protsessi vastu ning küsimusele, kuidas tegutseda maailmas, mis on pidevas muutumises ja ebakindluses. Kangilaski teosed sünnivad intuitiivselt ja protsessipõhiselt, otsides tasakaalu kontrolli ja vabaduse, individuaalsuse ja koosolemise vahel. Ku
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Praegused, 15 aasta eest valminud riiklikud õppekavad läbisid ulatusliku uuenduskuuri 2023. aastal, kuid haridusministeeriumil on plaanis need veelkord ümber teha. Muudatused ootavad nii valikainete mahtu põhikoolis kui ka hindamissüsteemi rõhuasetusi. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Jaapani suusaadiku Ukrainas Masashi Nakagome sõnul on Tokyo toetus Ukrainale on pikaajaline ja laiaulatuslik, edastas reedel uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sellel nädalal jõudis kinodesse Lydia Koidula näidendi ainetel põhinev komöödiafilm «Säärane mulk».Uues kodumaises linateoses teeb kaasa ka Tartus koolipõlve alustanud ning nüüd Tartu ülikoolis õigusteadust tudeeriv Amanda Rebeca Padar, kes on oma 21 eluaasta jooksul jõudnud nii Vanemuise teatri lavalaudadel näidelda kui ka osaleda võistlustantsijana rahvusvahelistel lavadel. Vaata lähemalt ›
0 värske
Alar Ehala liigub osavalt pinksilaua taga, püsib tempos ja on täpse käega. Raske uskuda, et see 72-aastane mees oli alles olukorras, kus iga samm tekitas valu ja miski ei suutnud rõõmu valmistada. Ta kogemus tõestab, et geriaatriline päevaravi saab olla tõhus ning seda põhjusel, et patsiendi heaolu nimel pingutavad siis mitme eriala spetsialistid koos. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu sekretär Rustem Umerov tegi neljapäeva õhtul ülevaate Genfis lõppenud järjekordsest läbirääkimiste voorust, teatas uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0
Mapri Ehitus on lõpetanud Tartus Lubja 2a uue kortermaja ehituse ning kõigi viie korteri omanikud on oma elamise vastu võtnud. Viltu vajunud elamu lammutamisele ja uue ehitamisele kulunud miljon eurot käis välja Mapri Ehitus. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina õhujõud on tänu süsteemisisestele muudatustele parandanud oma võimet tõrjuda Vene õhurünnakuid, hindas neljapäevases videopöördumises president Volodõmõr Zelenskõi, kelle sõnu vahendas uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0
Hillary Clinton esindajatekoja komiteele_ ma ei mäleta, et oleksin kunagi Epsteiniga kokku puutunud Vaata lähemalt ›
0
Rõhutasin üheksa aastat tagasi ilmunud artiklis, et huvitegevuses kaasa löömine peab olema laste põhiõigus, mitte luksuskaup. See on nende arengu ja tuleviku seisukohalt ülioluline, mistõttu peab riik seisma hea selle eest, et üks huviring või trenn oleks lastele tasuta. Vaata lähemalt ›
0
Mida võim on lubanud, seda on kodanikul põhjust ka oodata. Kui võim sõna murrab, olgu riigi- või linnavõim, siis on kodanikul põhjust vähemasti pettunud olla. Mäletate ju küll: «lugege mu huultelt» ja kogu see automaksu kirbutsirkus. Vaata lähemalt ›
0
Vanemad on üha enam tööl ning nende lapsed seepärast sageli tähelepanuta. See on politsei Tartu piirkonna grupijuhi Raino Rõõmu sõnul peamine põhjus, miks üha rohkem alaealisi otsib tegevust ja seltskonda rühmades, kus pruugitakse ka alkoholi või suitsetatakse kanepit. Vaata lähemalt ›
0
Riigikogu liige Jaak Valge ütles, et mõistab Silver Kuusiku otsust terviseprobleemide tõttu erakonna Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (EERK) esimehe kohalt taanduda, kuid ta ise jätkab juhatuse liikmena ega plaani erakonnast kuhugi minna. Vaata lähemalt ›
0
Talve lõpp 2026 toob mineviku taas päevakorda. Vaata, milliste tähemärkide vanad armuhaavad võivad Merkuuri retrograadi ajal uuesti esile kerkida. foto : Canva 2026. aasta talve lõpp ei möödu paljude jaoks märkamatult. Taevas toimuv paneb tunded liikuma ning võib tuua tagasi mälestusi, mis tundusid juba ammu seljataha jäänud. Ootamatu sõnum endiselt kallilt inimeselt. Ammu tehtud foto, mis ilmub sotsiaalmeediasse. Juhuslik lause, mis tabab otse südamesse. Paljudel võib tekkida tunne, et minevik Vaata lähemalt ›
0
Tähtvere linnaosas Koidula tänaval elab pensionär Piret Kuusk, kelle maja on 1627-ruutmeetrisel kinnistul. Selle maja ehitas 1950. aastate alguses tema isa. Eelnevatel aastatel on Piret Kuusk maksnud Tartule sümboolset maamaksu, see on jäänud 50 euro kanti. Vaata lähemalt ›
0
Mullu jagati Põhja-Sakala vallas kolme kaasava eelarve idee vahel 20 000 eurot. Tänavu vallarahvalt ideid ei korjata, sest vallavolikogu otsustas kaasava eelarvega võtta vaheaasta. Vaata lähemalt ›
0
Viljandimaal kahanes registreeritud kuritegude hulk aastaga ligi 30 võrra, mullu registreeriti siin 575 kuritegu. Kõige suurema osa neist moodustasid vargused ning omavahelised käte ja jalgadega arveteõiendamised. Suurima hüppe tegid arvutikelmused, mille puhul kurjategijad on tõenäoliselt kuskil välismaal. Vaata lähemalt ›
0
Kui veel viimaseid päevi Viljandi kesklinna piiril tegutsev tekstiilitööstus Mivar-Viva on oma viimased seadmed vanast tehasest välja kolinud, on kinnistu omanikul 3000 ruutmeetrit tühja pinda ning seda pakub ta linnale noortekeskuse tarbeks. Vaata lähemalt ›
0
Transpordiamet kavatseb tänavu investeerida Viljandimaal kulgevate riigiteede heaks 14,5 miljonit eurot ning siinsed vallad tunnustavad ameti plaane, kuigi rahuolu pole täielik. Vaata lähemalt ›
0
Sirp
4. veebruaril anti Rakveres Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas üle kultuurkapitali 2025. aasta peapreemiad, arhitektuurivaldkonnas pälvisid selle Salto arhitektid, kelle kohta märgiti, et nad on ruumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee. 14. veebruaril selgusid Tallinna Linnateatris 2025. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid, kus Saltot Saku gümnaasiumi põhikoolihoone ja spordikeskuse eest samuti mitme preemiaga pärjati. Salto arhitektid on tegutsenud üle kahekümne aasta, nad on võitnud üle. Vaata lähemalt ›
112
Julia Mussakovska on luuletaja ja tõlkija. Ta on avaldanud kuus luulekogu, viimati „Kivid ja naelad“ (2024). Luulekogu „Vabaduse jumal“ (2021) on The Kyiv Independent esile toonud kümne parima Ukraina-teemalise raamatu hulgas. Mussakovska luulet on tõlgitud enam kui 30 keelde ning ta on pälvinud rohkelt auhindu nii Ukrainas kui ka mujal maailmas. Eesti keeles on tema loomingut ilmunud ajakirjas Looming (2022, nr 3, tlk Maarja Kangro) ja Vikerkaar (2022 ja 2025,... Vaata lähemalt ›
103
Mida on muutnud neli aastat sõda Ukrainas? Maailm ei muutu: plus ça change, nagu ütlevad prantslased. Venemaa-Ukraina sõda on kestnud kuu aega kauem kui viimane Venemaa-Saksamaa sõda. Kui sellega on midagi muutunud, siis päris alguses, ülejäänu on kulgenud tühja lootuse märgi all. Eestilt ja muult Ida-Euroopalt nõutakse lootustest loobumist. Nüüdseks on selge, et NATO abi pole automaatne, vaid iga riigi poliitilise suva küsimus. USA ei kaitse Narvat sama kompromissitult kui... Vaata lähemalt ›
62
Manatark on näitleja, ajakirjaniku ja teatrikriitiku Margus Mikomäe seni viimaseks lavarolliks Jaan Toominga lavastatud Rein Sarvesaare näidendis „Kaupo ja Lembitu“ (2019). Nüüdisaegsed manatargad on minu meelest inimesed, kes pürgimata mingitele ametipostidele ja kandideerimata mis tahes kogudesse (või sealt tagasitõmbunult) on võitnud eluvaatlusest ja lugemusest kogunenud tarkusega kaaskondsete seas autoriteedi, sest nende sõnad on täpsed ja mõtted sügavad. Meenuvad Johnny B. Isotamm, Madis Kõiv, Enn Soos Vaata lähemalt ›
53
Eesti Segakooride Liidu korraldatud kooride võistulaulmine „Tuljak“ on auväärse ajalooga. Esimene, üheksa koori võidulaulmine sai teoks juba 1993. aastal. Konkurss on pühendatud Miina Härma loomingule ja on segakooride kooriliigi üks tähtsamaid – loodud koorilaulu kasvulava väetamiseks ning andmaks võimalust üksteise tegevusele kõrv peale panna. Segakooride kõrval sai kuulata vokaalansamblit, kammerkoore ja üht meeskoori, erilist heameelt valmistasid neli südikat koolikoori. Konkursi üldnivoo jäi siinkirjut Vaata lähemalt ›
50
Tartu Kunstimajas avati Baltimaade noore maalikunstniku preemia lõppnäitus „Young Painter Prize 2025“, mille päralt on seal kõik kolm näitusesaali. Tegemist on rändava üritusega, kuhu lisaks Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele on 2022. aastast solidaarsuse märgiks oodatud ka Ukraina loojad. Kunstimaja peauksest sisenedes tervitab mind värske seinavärvi lõhna asemel hoopis samblane hõng, mis tuleb väikesest saalist. See ruum on täielikult läti maalikunstniku Katrīna Levāne päralt. Sombusesse varakevadisse metsa Vaata lähemalt ›
42
„2024. aasta Eesti naiste tervise uuringu andmetel on 35% vastajatest kogenud elu jooksul seksuaalset vägivalda, viimase 12 kuu jooksul 6% vastajatest. 2024. aastal registreeriti 746 seksuaalkuritegu, sealhulgas 202 vägistamist.“1 Naisele mõjub see statistika petlikuna, sest paljud juhtumid jäävad häbi, hirmu, kahtluse, tõendite puudumise, võimu usaldamatuse või muu taha varju ja teatamata. „Üks naine kolmest. Vaata paremale, vaata vasakule, üks meist.“2 Kui küsida oma abikaasalt, sõbrannadelt, õdedelt, ema Vaata lähemalt ›
35
Hausi galeriis Jaan Elkeni näitust takseerides tikuvad peale vastakad tunded. Kuskil seal välisukse taga on kõiksugu muredest vaevas maailm, sõjatandrid, vihast sõimu täis sotsiaalmeedia kommentaariumid ja – kui kasutada ühe valimisreklaami kujundikeelt – Kopenhaageni asemel rohkem Minski nägu minev Tallinn. Uuel tänaval avanevad aga nooblid näituseruumid, kunsti kui kauba pitserit võimendavad tööde kõrged hinnad ning kõigest muust justkui ära lõigatud abstraktsioon maalidel endil. Elkeni maalidel on suurem Vaata lähemalt ›
33
Itaalia muusikateadlane ja filosoof Alessandro Baricco võtab raamatus „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklusi süvamuusikast ja modernsusest“ tabavalt kokku inimeste erisuguse muusikamõistmise sõnadega „muusikakogemuste geograafia“. Seda määratlust on vaja, et kirjeldada kunstmuusika tegelikult vaid hüpoteetilisi ja suuresti ka lihtsalt kokkuleppelisi piire, mille kohta „keegi ei tea, kus need asuvad, aga on selge, et kusagil need on“1. Ehkki neid piire saab väänata ja liigutada, kuuluvad sellise kart Vaata lähemalt ›
33
Inimesed eralduvad üksteisest, kõigil on omad lõputud kohustused ja sahmerdamised ees. Ühiskondlik atomiseerumine on kestnud juba pikemat aega, ent just viimasel ajal tundub mulle, et see on hakanud iseäranis jõhkralt inimestevahelisi suhteid mõjutama. Või siis olen ise selle suhtes kuidagi tundlikumaks muutunud. Päris suhtlust on vähe. Ma ei sea kahtluse alla indiviidi võimekust maailma mõjutada, ent mingist kogukonnatundest, ka ajutisest, on küll puudus. Inimesed elavad eri ajarežiimides, igaüks tegutseb. Vaata lähemalt ›
33
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
|
Sirp
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.02.2026 04:42
Viimane uuendus: 04:39.
Uudiste reiting uuendatud: 04:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
