6 koht 30
Mida on muutnud neli aastat sõda Ukrainas? Sõda Ukrainas on sõda ka Eesti jaoks. Seega ka minu jaoks. Selle tulemusest sõltub Eesti julgeolek. Saksa riigiteadlane Carlo Masala visandab raamatus „Kui Venemaa võidab“ hüpoteetilise stsenaariumi, mille kohaselt hõivavad Vene üksused juba 2028. aastal Narva ja Kärdla. See on tema ettekujutuses üks võimalus juhul, kui Ukraina sõja kaotab. Ukraina sõda on meie kõigi sõda ka puht inimlikult. Iga päev hukkub rinnetel ja linnades pommide all ülekohtuselt palju inime
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Pariisi Louvre'i muuseumi direktor astus eile ametist tagasi, teatas Prantsusmaa presidendi kantselei. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kui Tartu Uue Teatri värsket lavastust «Tuhandenäoline kangelane» millegagi võrrelda, siis sobiks selleks näiteks nii juhendatud meditatsioon kui ka klassiõhtu. Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1463. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis. Vaata lähemalt ›
0
ÜRO Peaassamblee kiitis eile, Venemaa alustatud täiemahulise sõja alguse neljandal aastapäeval, heaks Ukrainat toetava resolutsiooni. Vaata lähemalt ›
0
Külm ja lumega talv on Eestisse jõudnud. Kevadel ja suve jooksul on väikelinnud, nagu tihased, leevikesed, varblased ja punarinnad, olnud igal pool silmatorkavad ja häälekad, külma talve saabudes oleksid nad justkui kadunud. Väikelinnud on leidlikud, nad saavad hakkama ka kõige karmimates oludes, oskavad kohandada oma eluviisi talvistele tingimustele. Talvine aeg tähendab väikelindudele siiski tõsist katsumust. Toitu on vähe ning ööd on pikad ja külmad. Vaata lähemalt ›
0
Küllap on nii mõnedki näinud või kuulnud õhtusel ajal Tartu tänavatel või linna lähiümbruses sõitmas vilkuvate tulede ja muusikaga peobussi. See oli veel mõne aja eest linnaliinibuss, kuid nüüd saab masina õhtuks välja rentida, et seal siis koos seltskonnaga auru välja lasta. Vaata lähemalt ›
0
Kaalumaks, millised võimalused oleksid rajada Jaamamõisa linnaosas riigimetsa majandamise keskuse (RMK) puukooli aladele tööstuspark, algatas Tartu linnavalitsus Rõõmu tee 3 ja Rõõmu tee 3a krundi detailplaneeringu. Vaata lähemalt ›
0
Millal saab noorest, kes soovib põldude vahel autoga sõitmist harjutada, kurjategija, kes põhjustab joobes juhtimisega inimese surma? Millal muutub laps, kes näeb kodus alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, ise sõltlaseks? Ja millal muutub noor, kes otsib oma kohta ja tunnustust, mõrvariks? Need küsimused ei puuduta ainult neid, kes kuritegusid toime panevad, vaid ka meid kõiki, kes nende eksimistele pinnase loovad või silma kinni pigistavad. Vaata lähemalt ›
0
Meie reliikvia on vabadus! Vabadus – kas pole kaunis eesti sõna! See sõna kandus Balti ketis inimeselt inimesele, Toompealt Gediminase torni jalamile. Aga – ega «vabadus» kõla kahtlaselt sarnaselt venekeelse свобода’ga? Vaata lähemalt ›
0
KROONIKA MOEPOLITSEI | Kes panid oma riietusega täppi? Selgusid vastuvõtu kõige stiilsemad külalised Vaata lähemalt ›
0
Tänavune käredapoolne talv, mil termomeetri näit kukkus mõnel ööl üsna madalale, on sundinud inimesi hoolsamalt ahju ja pliiti kütma. Sellise küttekehade suurema kasutusega on aga välja tulnud ka meie kodude nõrgad kohad: ahiküttega majad on tänavu talvel toonud päästjatele tavapärasest tublisti rohkem tööd. Vaata lähemalt ›
0
Eile tähistasime kiluvõileibade ja ühiste ettevõtmistega Eesti Vabariigi aastapäeva. Näiteks Tartu Raekoja platsil korraldatud kaitseliidu tehnika- ja relvanäitusel sai tutvuda ka politsei- ja piirivalveameti, päästeameti ning vanglateenistuse tehnika ja tööga. Seal kõrval peeti folklooriklubi Maatasa uisurahvapidu. Uurisime raeplatsile tulnud inimestelt, kas sellist Eestit, kus me praegu elame, nad tahtsidki. Küsis Jens Raavik Vaata lähemalt ›
0
Ukraina siseministeerium teatas sihipärastest rünnakutest Ukraina võimuesindajate vastu. Vaata lähemalt ›
0
Raasiku vallavolikogu otsustas omistada 2026. aastal valla aukodaniku nimetuse endisele spordiaktivistile, Raasiku Elektri endisele juhile ja vallavolikogu endisele kauaaegsele liikmele Olev Sinijärvele pikaajalise ja järjepidevuse tegevuse eest spordi, kultuuri ja kohaliku omavalitsuse arendamisel ning kogukonna ühendamisel. Põhjenduskirjas märgiti, et Olev Sinijärv on üle 60 aasta olnud kogukonnaelu kujunem Vaata lähemalt ›
0
Eelmise nädala teisipäev, 10. veebruar oli Kuusalu valla soojusmajanduse arengukava aastateks 2026-2036 projekti avalikustamise ja ettepanekute esitamise viimane päev. Kuusalu valla arendusjuhi Andres Põdra sõnul esitati tähtajaks kümmekond ettepanekut. Järgmisel päeval, kolmapäeval, 11. veebruaril toimus Kuusalu vallamaja saalis soojusmajanduse uue arengukava projekti avalik arutelu. Osalesid vallavalitsuse ja valla Vaata lähemalt ›
0
MTÜ Kolga Sport avas ülemöödunud laupäeval Kolga lähedal poortidega uisuväljaku, mille pindala on 520 ruutmeetrit, mõõdud 30×17,40 meetrit. Uisutada saab uuel väljak tasuta ja see on valgustatud. Uisuväljak asub Kolga Spordi juhatuse liikme Erik Järvi elukaaslase Reelika Laurenti kodutalu põllul Vahastu külas ja valmis tänu Leader-programmi toetusele. Kolga Sport sai Arenduskoja Leader-tegevusrühma kogukondade investeeringutoe Vaata lähemalt ›
0
„Kakskümmend aastat tagasi oli Sõnumitoojas kuulutus, kus teatati, et Kehra rahvamajas alustab tööd linetantsuring. Mõeldud, tehtud. Kaabud, saapad, narmad, kantrimuusika – see oli just see, mida meie vajasime,“ meenutas Kehra linetantsutrupi Kantriroosid liige Veera Rebane rahvamajas laupäeval, 14. veebruaril trupi 20. sünnipäeva tähistamisel. Rahvamaja saali kogunes 2006. aasta 12. veebruaril suur hulk naisi, kes soovisid ... Vaata lähemalt ›
0
Kuusalu alevikuvanemaks möödunud suvel valitud Allan Laine korraldas laupäeval, 14. veebruaril kiriku kõrvale tiigijääle tehtud uisuväljakul jäädisko. Selleks päevaks oli taas avatud endises saunamajas suve ajal tegutsenud kohvik Viht ja Kahvel. Et uisutada oleks võimalik ka õhtul, paigaldas Allan Laine tiigi valgustamiseks saunamaja külge prožektori. See saadi valla teede- ja majandusspetsialist Madis Praksi abil, väike ... Vaata lähemalt ›
0
Aruküla Kultuuriselts ja Raasiku Valla Sport korraldasid Arukülas laupäeval, 14. veebruaril talispordipäeva – päeval ehitati staadionil lumelinna ning jääväljakul olid hokivõistlused ja uisutajate esinemine, õhtul uisudisko. „Kuna ilm oli külm ja käivad olümpiamängud, siis lumelinna ehitajaid ei olnud palju, aga lapsi oli see-eest rohkelt. Paljud olid peredega kelgumäel ning lumelinna käis uudistamas ka võõrast rahvast, ... Vaata lähemalt ›
0
4. veebruaril anti Rakveres Arvo Pärdile pühendatud muusikamajas üle kultuurkapitali 2025. aasta peapreemiad, arhitektuurivaldkonnas pälvisid selle Salto arhitektid, kelle kohta märgiti, et nad on ruumiloojad, kes kvaliteedi arvelt kompromisse ei tee. 14. veebruaril selgusid Tallinna Linnateatris 2025. aasta arhitektuuripreemiate laureaadid, kus Saltot Saku gümnaasiumi põhikoolihoone ja spordikeskuse eest samuti mitme preemiaga pärjati. Salto arhitektid on tegutsenud üle kahekümne aasta, nad on võitnud üle. Vaata lähemalt ›
112
Julia Mussakovska on luuletaja ja tõlkija. Ta on avaldanud kuus luulekogu, viimati „Kivid ja naelad“ (2024). Luulekogu „Vabaduse jumal“ (2021) on The Kyiv Independent esile toonud kümne parima Ukraina-teemalise raamatu hulgas. Mussakovska luulet on tõlgitud enam kui 30 keelde ning ta on pälvinud rohkelt auhindu nii Ukrainas kui ka mujal maailmas. Eesti keeles on tema loomingut ilmunud ajakirjas Looming (2022, nr 3, tlk Maarja Kangro) ja Vikerkaar (2022 ja 2025,... Vaata lähemalt ›
103
Mida on muutnud neli aastat sõda Ukrainas? Maailm ei muutu: plus ça change, nagu ütlevad prantslased. Venemaa-Ukraina sõda on kestnud kuu aega kauem kui viimane Venemaa-Saksamaa sõda. Kui sellega on midagi muutunud, siis päris alguses, ülejäänu on kulgenud tühja lootuse märgi all. Eestilt ja muult Ida-Euroopalt nõutakse lootustest loobumist. Nüüdseks on selge, et NATO abi pole automaatne, vaid iga riigi poliitilise suva küsimus. USA ei kaitse Narvat sama kompromissitult kui... Vaata lähemalt ›
62
Manatark on näitleja, ajakirjaniku ja teatrikriitiku Margus Mikomäe seni viimaseks lavarolliks Jaan Toominga lavastatud Rein Sarvesaare näidendis „Kaupo ja Lembitu“ (2019). Nüüdisaegsed manatargad on minu meelest inimesed, kes pürgimata mingitele ametipostidele ja kandideerimata mis tahes kogudesse (või sealt tagasitõmbunult) on võitnud eluvaatlusest ja lugemusest kogunenud tarkusega kaaskondsete seas autoriteedi, sest nende sõnad on täpsed ja mõtted sügavad. Meenuvad Johnny B. Isotamm, Madis Kõiv, Enn Soos Vaata lähemalt ›
53
Eesti Segakooride Liidu korraldatud kooride võistulaulmine „Tuljak“ on auväärse ajalooga. Esimene, üheksa koori võidulaulmine sai teoks juba 1993. aastal. Konkurss on pühendatud Miina Härma loomingule ja on segakooride kooriliigi üks tähtsamaid – loodud koorilaulu kasvulava väetamiseks ning andmaks võimalust üksteise tegevusele kõrv peale panna. Segakooride kõrval sai kuulata vokaalansamblit, kammerkoore ja üht meeskoori, erilist heameelt valmistasid neli südikat koolikoori. Konkursi üldnivoo jäi siinkirjut Vaata lähemalt ›
50
Tartu Kunstimajas avati Baltimaade noore maalikunstniku preemia lõppnäitus „Young Painter Prize 2025“, mille päralt on seal kõik kolm näitusesaali. Tegemist on rändava üritusega, kuhu lisaks Eesti, Läti ja Leedu kunstnikele on 2022. aastast solidaarsuse märgiks oodatud ka Ukraina loojad. Kunstimaja peauksest sisenedes tervitab mind värske seinavärvi lõhna asemel hoopis samblane hõng, mis tuleb väikesest saalist. See ruum on täielikult läti maalikunstniku Katrīna Levāne päralt. Sombusesse varakevadisse metsa Vaata lähemalt ›
42
„2024. aasta Eesti naiste tervise uuringu andmetel on 35% vastajatest kogenud elu jooksul seksuaalset vägivalda, viimase 12 kuu jooksul 6% vastajatest. 2024. aastal registreeriti 746 seksuaalkuritegu, sealhulgas 202 vägistamist.“1 Naisele mõjub see statistika petlikuna, sest paljud juhtumid jäävad häbi, hirmu, kahtluse, tõendite puudumise, võimu usaldamatuse või muu taha varju ja teatamata. „Üks naine kolmest. Vaata paremale, vaata vasakule, üks meist.“2 Kui küsida oma abikaasalt, sõbrannadelt, õdedelt, ema Vaata lähemalt ›
35
Hausi galeriis Jaan Elkeni näitust takseerides tikuvad peale vastakad tunded. Kuskil seal välisukse taga on kõiksugu muredest vaevas maailm, sõjatandrid, vihast sõimu täis sotsiaalmeedia kommentaariumid ja – kui kasutada ühe valimisreklaami kujundikeelt – Kopenhaageni asemel rohkem Minski nägu minev Tallinn. Uuel tänaval avanevad aga nooblid näituseruumid, kunsti kui kauba pitserit võimendavad tööde kõrged hinnad ning kõigest muust justkui ära lõigatud abstraktsioon maalidel endil. Elkeni maalidel on suurem Vaata lähemalt ›
33
Itaalia muusikateadlane ja filosoof Alessandro Baricco võtab raamatus „Hegeli vaim ja Wisconsini lehmad. Mõtisklusi süvamuusikast ja modernsusest“ tabavalt kokku inimeste erisuguse muusikamõistmise sõnadega „muusikakogemuste geograafia“. Seda määratlust on vaja, et kirjeldada kunstmuusika tegelikult vaid hüpoteetilisi ja suuresti ka lihtsalt kokkuleppelisi piire, mille kohta „keegi ei tea, kus need asuvad, aga on selge, et kusagil need on“1. Ehkki neid piire saab väänata ja liigutada, kuuluvad sellise kart Vaata lähemalt ›
33
Inimesed eralduvad üksteisest, kõigil on omad lõputud kohustused ja sahmerdamised ees. Ühiskondlik atomiseerumine on kestnud juba pikemat aega, ent just viimasel ajal tundub mulle, et see on hakanud iseäranis jõhkralt inimestevahelisi suhteid mõjutama. Või siis olen ise selle suhtes kuidagi tundlikumaks muutunud. Päris suhtlust on vähe. Ma ei sea kahtluse alla indiviidi võimekust maailma mõjutada, ent mingist kogukonnatundest, ka ajutisest, on küll puudus. Inimesed elavad eri ajarežiimides, igaüks tegutseb. Vaata lähemalt ›
33
Populaarsemad allikad
|
|
0% 0 |
|
|
0% 0 |
|
|
0% |
|
|
0% 13 |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.02.2026 05:09
Viimane uuendus: 04:48.
Uudiste reiting uuendatud: 05:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)