3 koht 0
„Kunsti regressioon tehisarupõhises kultuuritööstuses“, Ardo Ran Varres vestles Peeter Lauritsaga
Eesti teatri auhindade laureaadid ja žürii esimeeste kommentaarid
Tristan Priimägi vestles Maroko režissööri Kaouther Ben Haniaga
Kadri Vaas Eesti režissööride huvikaitse barjääridest
Triin Ojari, „Arhitektuurimaailma nobelist Smiljan Radić“
Anu Realo tulevikuteadlikkusest
Mait Rungi, „Sõda ja rahu ehk Taimed, kes karistavad, ja putukad, kes riskivad“
Mirje Mändla märtsikuu kontsertidest
Valle-Sten Maiste vestl
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Aprillis 24-aastaseks saanud Eesti jalgpallikoondise esiväravavaht Karl Jakob Hein on saanud end juba proovile panna nii Inglismaa, Hispaania kui ka Saksamaa tippseltskonnas. Lõppenud hooaeg laenul Bremeni Werderis küll väga palju mänge ei toonud, aga eestlane suudab nautida ka treeningprotsessi. Vaata lähemalt ›
0 värske
Šveitsis jätkuvatel jäähoki maailmameistrivõistlustel on kätte jõudnud alagrupiturniiri eelviimane voor. Duo 5 ja Postimees alustavad otseülekandega A-alagrupi kohtumisest Soome – Austria kell 21.10. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Lähis-Idas toimuv sõda varjutab sel nädalal Saudi Araabias Mekas algavat moslemite palverännakut, kuid piirkonnas käiv konflikt ei ole palverändurite arvu märkimisväärselt vähendanud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Jaka (inglise keeles jackfruit) on troopiline puuvili, mis paistab silma oma suurte mõõtmete ja mitmekülgsete kasutusvõimaluste poolest. Hinnatud on jaka nii magusates kui ka soolastes roogades, sest sõltuvalt küpsusastmest võib selle maitse ja tekstuur olla üsna erinev. Meie poodidest leiab jakat üha rohkem, enamasti konservina või vaakumpakendis. Vaata lähemalt ›
0 värske
Need, kes pole looduse tundmises enam algajad, teavad ja tunnevad kindlasti punarinda – see kunagine arglik metsalind on asunud pesitsema ka aedadesse ja satub oma ujedusele vaatamata vahel ikka inimese silma alla. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Rootsis jätkub autoralli EM-sarja teine etapp. 11 kiiruskatse järel on liider Jaspar Vaher koos kaardilugeja Rait Janseniga (Toyota), Joosep Ralf Nõgene ja Aleks Lesk (Toyota) asuvad teises kümnes. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tristan Priimägi tõmbab oma seekordsele Cannes'i päevikule joone alla kahe filmiga: Lukas Dhonti "Argpüks" ja Clio Barnardi "Ma näen maju langemas kui välgust". Vaata lähemalt ›
0 värske
Pärnu linnavolikogus lahvatas terav sõnasõda linnavalitsuse saadetud nõudekirjade üle, mis puudutavad sotsiaalmeedias avaldatud kriitilisi postitusi ja fotomontaaže. Kõige tähelepanuväärsemaks kujunes vaidlus karikatuursete piltide ümber, kus Pärnu linnavalitsuse hoonele oli lisatud Vene lipud ning ametnikud kujutatud okupatsioonisümboolikaga. Vaata lähemalt ›
0 värske
Pühapäeva varahommikul kell 6.20 sai häirekeskus teate, et Tarbja külas Kooli teel asuvas garaažis on põleng. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Jäähoki maailmameistrivõistlustel Šveitsis on kätte jõudnud alagrupiturniiri eelviimane voor. Duo 5 ja Postimees alustavad A-alagrupi kohtumise Suurbritannia – Läti otseülekannet kell 17.10. Vaata lähemalt ›
0 värske
Jalgpalli U17 vanuseklassi Euroopa meistrivõistluste avamänguni Rakveres on jäänud täpselt nädal. Vaatame, milliseid tulevikustaare Rakveres näha võib. Vaata lähemalt ›
0 värske
Luuletaja ja laulutekstide autor Jüri Leesment rääkis saates "Hommik Anuga" laulude loomisest koos Alo Mattiiseniga ja tõdes, et nad ei tahtnud kirjutada nutulaulu õnnetust väiksest Eestimaast, vaid nende arvates pidi isamaaline laul olema ässitav ja äratav. Vaata lähemalt ›
0 värske
39-aastane Ukrainlane Oleksandr Ussõk säilitas profipoksi raskekaalu tiitlimatši järel meistrivööd, kuid võitendast kaks aastat noorema hollandlase Rico Verhoeveni üle tekitas küsimusi. Vaata lähemalt ›
0 värske
39-aastane Ukrainlane Oleksandr Ussõk säilitas profipoksi raskekaalu tiitlimatši järel meistrivööd, kuid võitendast kaks aastat noorema hollandlase Rico Verhoeveni üle tekitas küsimusi. Vaata lähemalt ›
0 värske
Mullu rinnavähidiagnoosi paljastanud Briti poptäht Jessie J (38) nuttis enda sõnul tundide kaupa, kui sai arstidelt teada, et haigus on seljatatud. Vaata lähemalt ›
0 värske
Meie kultuur armastab kangelasi. Me imetleme inimesi, kes on raskustest läbi tulnud. Aga palju harvem räägime neist, kelle ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Euroopa on vana ja väsinud. See osa vanast maailmast, millele panid aluse Vana-Kreeka ja Vana-Rooma kultuur (paraku ka sõjad) on läbi kukkunud. Vaata lähemalt ›
0 värske
Bernard Kangro vihjetest ja sümbolitest tulvil romaan on ladusalt jutustatud ja hõlpsasti loetav, kirjutab kirjandusteadlane Janika Kronberg. Vaata lähemalt ›
0 värske
Soe ilm muudab ilurutiini, sest nahk ei vaja enam palju kihte, vaid targemat ja kergemat lähenemist. Niisutavad pihused sobivad ideaalselt – kiired, mugavad ja märkamatud, kuid mõjult üllatavalt suured. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
Alates 23. maist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada nelja uut näitust: esimesel korrusel avaneb näitus „Köögikunst. Pintsliga tõmmatud toidulugu“, mis viib külastaja toiduloolisele rännakule läbi Eesti kunsti. Teisel korrusel saab vaadata Albert Gulgi isikunäitust „Polaaröö“, mis on täis fantastilisi joonistusi. Kolmandal korrusel saab näha väljapanekut „Karl Pärsimägi, Sinu kunst on pikk!“, mis keskendub armastatud maalikunstniku Pärsimäe loomingule. Projektiruumis on külastamiseks avatud valik laste kun Vaata lähemalt ›
0
22. mail kell 17 avatakse Padise kloostris Kujurite Ühenduse aastanäitus “Spiritus temporis / Aja hingus”. Skulptuurinäitus “Spiritus temporis / Aja hingus” ei püüa rekonstrueerida minevikku, pigem on soov luua visuaalseid metafoore, mis resoneeruvad asukohaga läbi uute tähenduste. Aja hingus, aja hingamine – selle kõige salapärasem omadus on, et kunagi ei ole ainult minevik või ainult olevik. Skulptuurid-installatsioonid suhestuvad Padise kloostri ajaloo- ja atmosfääriga ning nende tagamõte on olla koos mi Vaata lähemalt ›
0
„Millal on vägivalla näitamine ekraanil õigustatud?“, Kaspar Viilup vestles Doris Kartauga Lauri Kärk möödunud sajandi filmi(ajaloo)uuringutest Kunstiajaloolased kunstiaias Reili Argus, „Eesti keel ja Ukraina põgenikud meie koolis“ Ingrid Ruudi vestles arhitekt Emma Cheatle’iga Rait Kallus, „Oma pesa“ Margus Maidla, „Viktor Mutt – Eesti suur nimi maailma biokeemias“ Taisto Raudalainen, „Veel kord „Süütust” ja süütusest direktiivide valguses“ Priit Põldma näitlejaportree Külli Teetammest Hasso Krull, „Luua. Vaata lähemalt ›
0
Kui otsida mängu olemust, siis selgub kiiresti, et mäng ei ole elu vastand. Vastupidi, mäng on sageli reaalsuse eelproov. Suur osa oskustest, mida inimene otstarbekalt rakendab, kujuneb esmalt simulatsiooni keskkonnas. Laps mängib enne, kui ta midagi täielikult valdab. Teadvus modelleerib võimalusi, katsetab, eksib ja õpib. Ka matemaatika tund on olemuselt mänguline protsess. Ülesanne antakse ette ning inimene otsib lahenduskäike. Sama toimub males, arvutimängudes või ehitusklotsidega konstrueerides. Kõigi Vaata lähemalt ›
0
i Nietzschet tuleb võtta tõsiselt. See tähendab: teda tuleb võtta mõtlejana. Iga tõeline mõtleja on teatavaks valgenemiseks või selgimiseks. Indoeuroopa mõtlemises laiemalt ning metafüüsikas kitsamalt tähendab selgus olemasolu taandamist Ühele. Nii on see Anaximandrosest alates ja sama kehtib Nietzsche puhul. Nietzsche võib jätta kuulipilduri mulje, aga tema eesmärk on tulistatavast alati aru saada, see selgeks teha, ühele alusele panna. Heidegger on öelnud, et arusaamine saab liikuda üksnes selgelt hämaral Vaata lähemalt ›
0
Filmiuuringute alla mahuvad erinevad teemad, alljärgnevalt piirdun ennekõike filmiajalooga. See on kõige ulatuslikum osa meie filmiuuringutest, ülejäänu on tahes-tahtmata sõltunud ühe või teise uurija olemasolust ja tema huvidest (loe: esmasest tegevusvaldkonnast). Filmiajaloost rääkides keskendun omakorda rohkem selle kujunemisele (nii on mõistetav ajaline piirdumine üksnes mulluse sajandiga). Samas haarab filmiajaloo kujunemine mitmeid piiripealseid episoode, mille puhul võib küsida, miks need üldse peaks Vaata lähemalt ›
0
Missugune on kunstiajaloo kirjutamine olnud minevikus ja mis iseloomustab seda täna? Missugune on ajalookirjutuse roll eriala ja kunstikultuuri auditooriumi jaoks? Nende küsimuste üle arutleti Tartus 10. aprillil Eesti humanitaarteaduste teisel aastakonverentsil toimunud vestlusringis. Krista Kodres: XX sajandi algul nimetas Wilhelm Worringer kunstiteadlast kunsti kärneriks ehk siis aednikuks. Meie kui „harijate“ rolliks on kunagi loodut taaskommenteerida. Loodetavasti aitab meie töö kaasa loomingu esteetil Vaata lähemalt ›
0
EFTAdega parimaks Eesti sarjaks tituleeritud „Minu kallis ema“ tõesti seda ongi. Küllaltki õnnestunud stsenaariumis on lähtutud tõsielulistest sündmustest ega ole ära unustatud ka kunstilist kõrvalpilku. Kui vaadata mööda mõningasest kiirustamisest või üksikutest vähem põhjendatud liinidest, torkavad seriaalis silma tugevad näitlejatööd ning psühholoogiliselt täpne režii. Tänu sellele saab „Minu kallist emast“ ka austusavaldus päris kannatanutele. Tõsieluline taust Kõige tavalisemas krimisarjas ehitatakse l Vaata lähemalt ›
0
Muusika on universaalne keel, millest saavad aru kõik, kuid selle sügavamate kihtide, struktuuri ja sotsiaalse dünaamika mõistmine nõuab pühendumist ja uurivat pilku, suurest kiindumusest rääkimata. EMTA kevadkonverentsi „Uurin muusikat“ keskmes oli just uudishimu – soov vaadata helide taha ja küsida „miks?“ ja „kuidas?“ või „mida see kõik üldse tähendab?“. Avaettekande pidas EMTA vanemteadur Brigitta Davidjants, kes rääkis noortele muusikauurijatele, miks tasub muusika ja teadusega üldse oma pead vaevata,. Vaata lähemalt ›
0
Mõnikord ei jää kontserdist meelde mitte teosed ise, vaid nende füüsiline kohalolu: miski jääb kehasse edasi võnkuma ka siis, kui helid on ammu vaibunud. Ansambel U: oli seekord teejuhiks helide füüsilisuse maailma – mitte et muusika seda alati poleks, kuid seekordne rõhuasetus pani kuulama ja tajuma teisiti. Helid materialiseerusid aegruumis. Soovinuks neid käega katsuda. Õhtu jooksul kõlanud helid ei paigutunud abstraktsetesse struktuuridesse, vaid moodustasid pidevalt muutuva hõõrdumiste ja pindade välja Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Objektiiv
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
Investor
|
0% |
|
Sirp
|
0% |
MinuAeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
24.05.2026 12:07
Viimane uuendus: 12:04.
Uudiste reiting uuendatud: 12:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
