5 koht 0
19.–21. juunini peetakse Riias XX Balti üliõpilaste laulu- ja tantsufestival Gaudeamus, mis toob kokku ligi 5000 üliõpilast Eestist, Lätist ja Leedust. Tegemist on Baltimaade suurima tudengite kultuurisündmusega – osalema oodatakse 66 koori, 44 rahvatantsuansamblit ja 9 puhkpilliorkestrit. Gaudeamuse Eesti-poolse peakorraldaja Kulno Kungla sõnul soovib Eestit Riias esindada üle tuhande laulja, tantsija ja pillimängija. „See näitab, et üliõpilaskultuur elab ja areneb. Gaudeamus annab noortele võimaluse koged
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Advokaat Andra Olm (pildil) plaanib jätkata ringkonnakohtus kohtuvaidlust endise missi Kristiina Heinmetsa vastu, asi puudutab advokaadi maine väidetavat kahjustamist. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti kristlik õigeusu kirik, endise nimega Moskva patriarhaadi Eesti õigeusu kirik jätkab Tallinna linnaga vaidlust ringkonnakohtus, asi puudutab kontoriruumide üürilepingu lõpetamist Pikal tänaval. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ostupultide ja iseteeninduse ajastul tähendab selvepoodide ostukontroll paljudele ostjatele väikest ehmatust, aga ka närvesöövat loteriid. Maaleht uuris, kes kontrollitavaks satuvad ja kas pärast nänn ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Anthropic lõi kogemata üliohtliku küberrelva. RIA analüütik: kui see on tõsi, siis kübermaailm muutub Vaata lähemalt ›
0 värske
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1513. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis. Vaata lähemalt ›
0 värske
Venemaa okupatsiooniväed terroriseerisid Ukraina ööl vastu neljapäeva õhulöökidega Ukriana linnu ning eelkõige olid vaenlase rünnaku all Kiiev ja Dnipro, teatas uudisteagentuur Unian. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kaugtõestamise ajal juhtub, et klient teeb süüa, on autoroolis või läheb arvutiga tualetti. Notari ekraanile on ilmunud ka tunduvalt noorem inimene, kui klient olema peaks, kes selgitab, et käis lihts ... Vaata lähemalt ›
0 värske
„Ettevõtjana on mul küll väga, väga keeruline. 1% rahvast saab meil hästi elada, 99% aga mitte,“ kirjeldab Egeri külje all transpordiäriga tegelev Miklós Maalehele Ungari olukorda. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ukraina ja Saksamaa allkirjastasid geoloogia ja maavarade haldamise koostöömemorandumi, mis näeb ette ühise maavarade koordineerimiskomitee loomise, edastas neljapäeval uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi kohtus kolmapäeval Itaalia presidendi Sergio Mattarellaga, et arutada julgeolekuküsimusi Euroopas ja Lähis-Idas ning tänada Itaaliat toetuse ja energiasektorile antud abi eest. Vaata lähemalt ›
0
Eesti marjakasvatajad valivad järjest enam sorte, mis meie muutlikes oludes vastu peavad. Kasvatajad tunnistavad, et üha enam tõusevad esile Eesti enda aretised, mis on siinsete tingimustega paremini kohanenud. Vaata lähemalt ›
0
Murulauk on imeline taim, mis juba praegu oma pea mulla alt välja pistab ning millelt võib suve jooksul saada kolm-neli lehesaaki. Süüa kõlbavad ka magusad õienutid – sega mistahes toorsalatisse või kasuta toitude kaunistamiseks. Arvan, et kasutame murulauku pigem vähe, sest ta vääriks enamat. Vaata lähemalt ›
0
Kanget sinepit on Põltsamaal toodetud juba 65 aastat, kuid aprillikuuga saab see läbi, sest tehas müüdi maha. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Mesinduskogu kutsub sel kevadel inimesi hakkama zummeriteks ja jagas sel puhul välja ka 2000 tasuta seemnepakikest, mis leidsid omanikud vaid mõne päevaga. Veidi võõrapärase sõna taga on soov panna inimesi mõtlema sellele, et mesilastel ja teistel tolmeldajatel oleks piisavalt nektarirohkeid taimi ning aias tehtavad otsused toetaks keskkonda. Vaata lähemalt ›
0
Paljudel rohenäppudel on aknalaudadel tomatitaimede kasvatus juba täies hoos, kuid veel ei ole lootusetult hiljaks jäänud ka need, kes seni tegutseda jõudnud ei ole. Vaata lähemalt ›
0
Mõte uuenduslikust põllumajandusdroonist sai alguse iga-aastasest Inglismaal toimuvast võistlusest, mille eesmärk ongi ärgitada tudengeid üle maailma looma uusi, innovatiivseid droonitehnoloogiaid. Sel korral seati fookusesse põllumajandusdroonid. Eestis ainulaadse drooniga saavad tutvuda ka Maamessi külastajad, lisaks valiti ettevõtmine üheks 12 messinaelast. Vaata lähemalt ›
0
Järvamaal Türi valla väikeses külas elav perekond rajas oma kodu juurde koerte treeninguplatsi. Seal õpetab pereema koeri ja nende peremehi ning unistab, et ühel päeval jõuab ta oma töökoeraga ka maailmameistrivõistlustele. Vaata lähemalt ›
0
Maa Eluga vestelnud lihatööstused tõdevad, et ostjad on järjest hinnatundlikumad: eelistatakse toor- ja grillvorste ning jahitakse sooduspakkumisi. Kuigi kõik sisendid aina kallinevad, ei näe nad siiski lähiajal suuri hinnatõuse ette. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina peaminister Julia Svõrõdenko alustas kolmapäeval koos oma valitsuse meeskonnaga töövisiiti Washingtoni, kus osales muu hulgas USA-Ukraina partnerlusfoorumil, teatas uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0
Iraani sõda on Euroopas vallandanud kasutatud elektriautode ostubuumi. Eesti sörgib esialgu Euroopal sabas, aga kasvutrende on meilgi näha Source Vaata lähemalt ›
0
Sirp
„Kunsti regressioon tehisarupõhises kultuuritööstuses“, Ardo Ran Varres vestles Peeter Lauritsaga Eesti teatri auhindade laureaadid ja žürii esimeeste kommentaarid Tristan Priimägi vestles Maroko režissööri Kaouther Ben Haniaga Kadri Vaas Eesti režissööride huvikaitse barjääridest Triin Ojari, „Arhitektuurimaailma nobelist Smiljan Radić“ Anu Realo tulevikuteadlikkusest Mait Rungi, „Sõda ja rahu ehk Taimed, kes karistavad, ja putukad, kes riskivad“ Mirje Mändla märtsikuu kontsertidest Valle-Sten Maiste vestl Vaata lähemalt ›
0
Eesti Filharmoonia Kammerkoor ja Tallinna Filharmoonia koostöös kultuurilehega Sirp kutsuvad 16–26-aastaseid noori osalema esseekonkursil klassikalisest muusikast. “Muusika, ka klassikaline või praegu tegutsevate heliloojate oma, ei pea jääma vaid vanemate onude-tädide mõtestada. Oluline on, et avalikkuses oleks kuulda ka seda, kuidas mõjub kontserdielamus nooremate, alles kujunevate isiksuste arvates,” ütles Sirbi muusikatoimetaja Maria Mölder. “Mul on hea meel, et Eesti Filharmoonia Kammerkoor on algatanu Vaata lähemalt ›
0
Paraja sammuga jõuavad Eestisse meie tunnustatud ja mitmekülgse loomingulise isiksuse Marius Petersoni sõpruskonnad, kus ta aktiivselt tegutseb. Paari aasta eest sai Nigulistes nautida Belgia ansambli Graindelavoix omanäolist ja kirgastavat kontserti. Nüüd jõudis aeg kätte, et tutvust teha lähemalt, mitte ainult tänu mitmekesisele plaadivirnale, prantsuse ansambli Organum arhailiste muusikatraditsioonide tõlgendamisega. Ansamblit Organum peetakse üheks mõjukamaks keskaegse liturgilise laulu tunnetatult esit Vaata lähemalt ›
0
Tehnikaülikooli tasub väisata kas või seepärast, et teha trett näitustel. Nimelt saab juba aastaid sealsetes koridorides ja fuajeedes, raamatukogus ja muuseumisaalis tutvuda kõrgkooli ajaloo, insener-tehnilise leidlikkuse ning disainiga. Uustulnukana on uudistada August Komendandi (1906–1992) valitud tööde kaudu ehitusinseneri tööviise ning väljakutseid avav ekspositsioon kuuenda korpuse aatriumis. Inseneriteaduse suurkuju Miks just Komendant? Nimelt on tegu meie inseneriteaduse, aga ka globaalses mastaab Vaata lähemalt ›
0
Kirjutan neid ridu 18. märtsil kell 15, mil üle Eesti üürgavad sõjasireenid, katseks. Vähemalt praegu katseks. Sireeni saatel müriseb pesumasin, puuride unnates vahetatakse kortermaja rõdusid, meilikast plingib ja kõliseb, telefon väriseb. Paks kevadtolm neid helisid ei summuta ja ma mõtlen: kui hea oleks mitte kuulda. Nii nagu Marian Leatherby. Marian Leatherby on praeguseks ühe tuntuma sürrealistliku kunstniku Leonora Carringtoni romaani „Kuuldesarv“ (1974) 92aastane peategelane. Nimi Leatherby kõlab ühe. Vaata lähemalt ›
0
Mehhanistliku ja utilitaristliku maailmakäsitlusega rinda pistes puskleb saksa eetik Max Scheler ühtlasi Nietzschega. Erimeelsusi on neil kristliku ja modernse moraali olemuse ja seoste teemadel ning küsimuses, kas kõike mädandav „nõrkade võim tugevate üle“ on kristliku algupäraga või uusajale omane fenomen. Poolte sofistika on kõrgelennuline ning meelelaadi hindamiseks kasutusel pahedetektor ja mädandimargapuu pikantne: mõõdetakse nimelt, kuivõrd peidab üks või teine ajastu endas ressentiment’i ehk vimma. Vaata lähemalt ›
0
Pool aastat väldanud üleriigiline koolikius saab lõpuks otsa ning kui ministeerium väljastab „korduma kippuvatele küsimustele“ vastused, saavad koolid ja lapsevanemad tagasi õiguse vabatahtlikult raha koguda ja maksta laste õppekäikude eest kultuuriasutustesse. Kiusuajal kehtis tõlgendus, et laste ja raha liikumine kultuuri suunas on vastuolus põhiseadusega ning õiguskuulekad koolid hoidusidki nii lapsevanemate ahistamisest kui ka laste viimisest muuseumide ja teatrite patupesadesse, kus ühiskonna väetid j Vaata lähemalt ›
0
Märt Väljataga artiklile „Tõlgetest raamatuaastal“ (27. III) lisatud tabelis on jäänud märkimata, et 1990. aastal pälvis tõlkeauhinna Enn Soosaare kõrval ka Anu Saluäär „Skandinaavia kirjanduse eestindamise eest“. Niisiis on kaks korda auhinnatud tõlkijaid üheksa, mitte kaheksa, ning rootsi keelest tõlkimist on auhinnatud kolmel, mitte kahel korral. Vaata lähemalt ›
0
Keeruline on portreteerida kunstnikku, kelle omailm libiseb välja tavapärasest olmeloogikast. Enamgi veel, kui portreteeritavaks on linnalegendide saadik kunstnik Peeter Laurits, kelle puhul on tegemist täiesti omaette keskkonnaga, kus põimuvad loodus, mütoloogia, kehad ja usk loomingusse kui kõige ülevamasse. Johan Huimerinna tunnipikkune dokumentaalfilm „Laskumine orgu“ ei püüagi seda maailma ära seletada, vaid loob ruumi, kuhu vaataja saab ettevaatlikult siseneda: tajuda selle ruumi rütmi, vastuolusid ja Vaata lähemalt ›
0
Henri Hütt, teatriliigiüleste Auhindade Ühisžürii Esimees Kirjutan neid ridu mängleva kergusega. Otsused on tehtud, enam pole midagi kaalul ega saladuses. Ajalukku vaob oluline peatükk: möödunud aasta oli viimane, kui käis koos teatriliigiüleste auhindade ühisžürii. Vaatenurkade paljususe asemel saab edaspidi aasta lavastaja-lavastuse otsustamise (taas) enda kätte sõnalavastuste auhindade žürii. Liigiülesest perspektiivist ei paista see just võimaluste spektri laienemisena, ent seejuures ei leia viimase vii Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Investor
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.04.2026 05:47
Viimane uuendus: 05:40.
Uudiste reiting uuendatud: 05:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)