3 koht 0
Kestlikku siiret ehk Euroopa Liidu mõistes „õiglast üleminekut“ mõtestatakse enamasti kui majanduse vabastamist kasvuhoonegaaside heitmetest. Ometi on teadlased juba üle kümnendi rääkinud, et siire toob kaasa ühiskondlik-kultuurilise süvamuutuse nii elanike kui institutsioonide jaoks. Oskusliku juhtimise korral teisenevad ühiskonnaelu eri sfäärid rööbiti ja üksteist võimestades, oskamatu või puuduva juhtimise korral aga doominoefektina. Seetõttu kõneldakse teadusringkondades üha sagedamini mitmemõõtmelisest
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Miljonid sulasid kui kevadine lumi. Avaliku raha eest rajatud elamuskeskus müüdi suure allahindlusega Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) riigikoolide osakonna uue juhina alustab esmaspäevast tööd senine Mustamäe riigigümnaasiumi direktor Raino Liblik. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Laupäeval, 25. aprillil tähistab Riigikogu taas oma sünnipäeva avatud uste päevaga, mille raamis saavad huvilised näha ka fraktsioonide ruume, sealhulgas mõistagi Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna omi. Riigikogu uksed avatakse kell 11 ning inimesed on külla oodatud kuni kella 16ni- Lisaks muidu-uudistamisele on võimalik igal täis- ja pooltunnil külastada Pika Hermanni torni. Samuti on kavas mitmeid kontserte, ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Inimesed kipuvad keskendumist nõudvaid helisid kuulates tihti silmi sulgema, lootes vähendada niimoodi visuaalseid segajaid. Shanghai Jiao Tongi Ülikooli teadlased aga tõestasid, et mürarikkas keskkonnas teevad kinnised silmad hoopis karuteene ja halvendavad oluliselt kuulmistundlikkust. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Hormuzi väin, läbi mille käib märkimisväärne osa maailma nafta- ja gaasitranspordist, on jätkuvalt USA ja Iraani vastasseisus kesksel kohal. Iraani mõjukas parlamendisaadik Ebrahim Azizi rääkis BBC-le, et Teheran ei loobu iialgi kontrollist Hormuzi väina üle. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Venemaa teatas esmaspäeval, et vahistas sakslanna, kelle seljakotist leiti isevalmistatud pomm, ning väitis, et tegemist oli väidetava Ukraina kavandatud vandenõuga õhkida riigi lõunaosas asuv julgeolekuteenistuse hoone. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti peaks esimeste seas muutma tehisaru kasutamise koolilõpetaja reaalseks pädevuseks, mitte juhuslikuks kõrvaloskuseks, kirjutab Aivo Vaske arvamuskonkursile “Edukas Eesti” saadetud töös. Vaata lähemalt ›
0 värske
XXXpäeval lahkus 91-aastaselt meie hulgast Ester Pajusoo. Tooma armastatud näitleja mälestuseks välja meeldejäävad hetked ERR-i videoarhiivist. Vaata lähemalt ›
0 värske
Me oleme väljunud demokraatia raamidest, erinevad erakonnad ei tegutse mitte üheskoos Eesti hüvanguks, vaid võitlevad omavahel. Ühed tahavad kaitsta veel allesjäänud Eestit, teised viivad hoogsalt ellu Eesti ärahävitamise plaani, kirjutab Malle Pärn. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kümned intervjuud, korisev kõht ja sagiv fännimass – Eurovisioni eelpeod annavad aimu, milline kaos ootab ees Viinis. Pühapäev toob ühte ruumi kokku artistid, ajakirjanikud ja fännid, kellel kõigil on oma eesmärk. Keegi otsib head lugu, keegi head pilti, keegi võimalust olla oma lemmiku poolt märgatud. Ühest küljest meeletult pingeline ja kaootiline, teisest küljest ka elevust tekitav ja põnev maailm. Vaata lähemalt ›
0 värske
"Eesti tugevus on olnud kiirus ja paindlikkus. Kui suudame sama lähenemist rakendada ka kaitseraha kasutamisel, suurendab see ühtaegu nii meie julgeolekut kui ka majanduse kasvupotentsiaali," kirjutab endine kaitseminister Kalle Laanet. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Põhja-Tallinna ringkonna esimees Urmas Reitelmann ütles oma kõnetuuri „Ärka, Eesti!“ peetud kõnes, et meie kõigi tagant varastatakse kogukonnana ja rahvana, küüniliselt ja halastamatult ning ettekavatsetult. Urmas Reitelmann: „Eesti on üks kummaline koht elamiseks ja eestlane on üks imelik tõug. Ma olen viimasel ajal mõelnud, et miks ma lasen end paljaks varastada? Hästi, ... Vaata lähemalt ›
0 värske
USA armee kasutab meredroone, et vabastada Hormuzi väina seal potentsiaalselt ohvreid varitsevatest miinidest – vaikne kaitse leevendada Teherani haaret selle meretee üle ning hakata seda taas kaubalaevandusele valla päästma. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti pallurid said välismaal tunda erinevaid tundeid, kui Nikita Komissarov säras võidumängus väravaga ja Aleksandr Šapovalov langes tulevaks hooajaks Kreeka tugevuselt kolmandasse liigasse. Vaata lähemalt ›
0 värske
Rootsi politsei hoiatab: autovaraste uus sihtmärk on hübriidautode akud. Lõuna-Rootsis, eriti Göteborgi ja Boråsi piirkonnas on järsult kasvanud hübriidautode kõrgepingeakude vargused. Source Vaata lähemalt ›
0 värske
Sündimata laste tapmist õigustav Ameerika Ühendriikide mõttekoda Guttmacher Institute avaldas märtsi nädalal ülevaate, mille kohaselt tapeti riigis 2025. aastal hinnanguliselt 1 126 000 sündimata last. Vaata lähemalt ›
0 värske
Välispoliitika ja julgeoleku asjatundja Ted Galen Carpenter kirjutab USA mittesekkujate häälekandjas Antiwar, kuidas ja miks on meediast ning julgeolekuasutustest saanud ühtne “oma inimeste” ajupesuaparaat. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
ETDM toob legendaarse kunsti-, arhitektuuri- ja disainikooli Bauhaus ülevaatenäituse esmakordselt Eesti vaatajate ette. 1. mail avaneb Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis näitus „Kogu maailm on Bauhaus”. Näitusel esitletakse kaheksa temaatilise peatüki kaudu mitmekülgset, põnevat ja üllatavat sissevaadet mõjuka avangardse kunstikooli Bauhaus töösse ja ellu. Tegu on ühe 20. sajandi olulisema kunstikooliga, mis asutati 1919. aastal Weimaris, 1926. aastal kolis kool Dessausse ja kui natsionaalsotsialistid s Vaata lähemalt ›
0
Kultuurkapital ootab taotlusi „Ela ja sära“ stipendiumile, mis on mõeldud kõrgvormis loovisikutele erialaseks pühendumiseks ja enesetäiendamiseks. Igal aastal antakse välja kuni 16 „Ela ja sära“ stipendiumi – igas Kultuurkapitali valdkonnas kaks. Stipendiumi suurus on 20 000 eurot ning see makstakse välja 12 kuu jooksul neljas võrdses osas. Stipendiumi saab taotleda ainult iseendale ja üks kord aastas. Taotlus tuleb esitada oma valdkonna sihtkapitalile e-kulka kaudu hiljemalt 20. maiks. „Ela ja sära“... Vaata lähemalt ›
0
„Ainuüksi talupojatarkusega ei saa mõisatega rinda pista“, Brita Karin Arnover vestles Ants Heinaga Ingrid Ruudi vestles aktivistist arhitekti Jos Boysiga Tristan Priimägi vestles filmirežissöör Tarik Salehiga Toomas Toomsoo, „Kes on inimene, kui mälu on läinud?“ Kerttu Palginõmm, „Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad“ Liina Lukas, „Eesti akadeemilise kirjandusteaduse hetkeseis“ Paavo Piik, „Suur eesti teater väiksel Inglismaal“ Madli Vanamölder ja Kaarel Vanamölder vestlesid germanist Martin Klökerig Vaata lähemalt ›
0
Kas mäletad hetke, mil hakkasid oma emas nägema inimest? Nii, et sa vaatasid teda ja sinu esimene mõte ei seostunud enam su enda vajadustega, mida ta täitma pidi? Või äkki mäletad, millal sa esimest korda küsisid emalt, kuidas tal läheb ja tahtsid ausat vastust saada? Mina ei mäleta, millal see muutus toimus, aga küllap oli see siis, kui me enam koos ei elanud. Poja pilk. „Ühe naise võitlused ja metamorfoosid“... Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on Eesti poliitik, geograaf, kooliõpetaja ja paljusid ühiskondlikke ameteid pidanud Vootele Hansen. Tema Eesti riigi ja ühiskonna pühendunud teenimist tunnustati 2001. aastal Riigivapi V klassi teenetemärgiga. Vootele Hansen kuulus nende inimeste hulka, kelle elus põimusid loomulikul viisil haridus, kirikuelu, looduse hoidmine, riigikaitseline mõtlemine ja vastutus Eesti ühiskonna ees. Ta lõpetas 1985. aastal Tartu Riikliku Ülikooli geograafiateaduskonna ning töötas seejärel Rakendusgeofüüsika Inst Vaata lähemalt ›
0
Martin Klöker on saksa kirjandusajaloolane ja germanist, Eesti- ja Liivimaa vanema saksakeelse kirjanduse pikaajaline ja tunnustatud uurija1, Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjandusinstituudi juhtivteadur. 2020. aastal avaldas Klöker arhiiviallikate publikatsioonina veidi üle saja armastuskirja. Need on kirjutanud teineteisele aastatel 1636–1652 literaat ja Eestimaa rüütelkonna sekretär, abielumees Caspar Meyer (u 1605–1654) ning Tallinna vallaline kaupmehetütar Catharina von der Hoyen (snd u 1 Vaata lähemalt ›
0
Suurim lühifilmikassetiga kaasnev hirm on ilmselt see, et seansi lõpuks on vaataja pähe tekkinud pigem edetabel kui terviklik elamus. Publik võiks näha kaugemale teostevahelisest võidujooksust. Siin on sellega hästi hakkama saadud. Filmide võrdlemine on nende eripalgelisuse tõttu üpris keeruline kui mitte võimatu – Eesti lühifilmide kassett „Tuli tuha all“ on ebakõladest tulvil kollaaž, mis suunab vaatajat kihthaaval lähemale terviku mõistmiseni. Mis tähenduse tervik aga loob, kui koondada kokku varieeruva Vaata lähemalt ›
0
Arsi maja projektiruumis on üleval Laurentsiuse ja Tarmo Salini ühisnäitus „Asjad läksid käest“. Salini osa väljapanekust on selgelt kontseptuaalne ja tema valdavalt tekstilised teosed on mõeldud lugemiseks. Keskne küsimus on „mida on vaja kunstiloomingu tekkimiseks?“. Salin keskendub kunstniku vaimsele seisundile, teda huvitab, mis on loomingulise käitumise eeltingimuseks, mis toetab loomingut ja mis takistab. Kunstnik esitab oma mõtted dokumentatsioonina. Info tuleb esile spontaansetes kritseldustes, skit Vaata lähemalt ›
0
Tartu ülikooli, Eesti kunstiakadeemia ja Tallinna linnamuuseumi ühine teadusprojekt „Globaalne ja lokaalne: Tallinna varauusaja hindamatud piltvaibad“ uurib järgneva aasta jooksul XVI sajandi haruldasi piltvaipu, mis on linnamuuseumis hoiul. Uurimisprojekt on üks viimaseid, mis sai rahastuse kultuuriministeeriumi teadus- ja arendustegevuse ehk KUM-TA programmist (2023–2026). Programmist rahastuse saanud projektide esitlusüritusel oli kultuuriministeeriumi sõnum, et programmi praegu edasi ei rahastata. See o Vaata lähemalt ›
0
Neuroloogina olen korduvalt sattunud olukorda, kus pean mäluhäiretega patsiendile või tema pereliikmetele selgitama, mis on nende lähedasega juhtunud. Tavaliselt tahavad nad teada, mida saab veel teha ja mida oodata. Ravimiretsept ei vasta neile küsimustele nagu ka üldine selgitus, et haigus progresseerub. See ajendaski mind kirjutama artiklit inimlikkuse piiridest mitte meditsiiniajakirjale, vaid kultuuriväljaandesse, sest neuroteadus on viimasel kahel kümnendil täienenud teadmistega, mida arstikabinetis h Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Läänlane.ee
|
0% |
Investor
|
0% |
Pere ja Kodu
|
0% |
| Anijauudised.ee | 0% |
eesti.ca
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.04.2026 12:54
Viimane uuendus: 12:48.
Uudiste reiting uuendatud: 12:41.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
