23 koht 0
Minevä puulpäävä alost’ Kaika seldsimajan pääle üritüisi seeriä «Kunst, luudus ja perändüs», mink tsiht om läbi kunsti luudusõ ja kultuuriperändüsega läbikäümises võimaluisi luvva. 2026. aastaga seen peetäs kunstihuviliidsilõ latsilõ, noorilõ ja suurilõ Karula rahvuspargin, Antslan ja muial kokko 12 kokkosaamist, opitarrõ, kunstilaagrit ja opireisi. Ettevõtmisõ ellokutsja kunstnik Remmi Jane eläs suurõ osa aost Kaika kandin ja om uma opmisõ ja kunstitüü köütnü õkva luudusõ ja kultuuriperändüsega. Tä om vidä
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Uma Leht
Igal 14. märtsil tähistame emakeelepäeva – riiklikku tähtpäeva, mis on pühendatud eesti keelele ning selle kandjatele. Ametlikult kuulutas riigikogu selle päeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. aastal, kuid algatus sündis juba varem, kui kooliõpetaja Meinhard Laks asus koguma toetusallkirju meie emakeele kaitseks. See kuupäev ei ole juhuslik. 14. märtsil 1801 sündis mees, kes julges ühena esimeste seast […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Hiljuti tööd alustanud Põhja-Tallinna linnaosa kogukonnaspetsialisti, kelle ülesandeks oli kogukonnakeskuse hoonega seotud küsimused, koht koondati. Vaata lähemalt ›
0 värske
Briti kommentaator Rusere Shoniwa selgitab, kuidas väikese valitseva eliidi türannia saab teostuda üksnes tänu "poliitilisele keskklassile" – inimestele, kelle karjäär ja sotsiaalne staatus sõltub täielikult väga väikese valitseva grupi poolt ette dikteeritud poliitilise ja ideoloogilise programmi jõustamisest terve ühiskonna üle. Vaata lähemalt ›
0 värske
USA pommitas jõuliselt sõjalisi sihtmärke Iraani Khargi saarel, mille kaudu toimub pea kogu islamivabariigi toornafta eksport, teatas eile president Donald Trump, ähvardades rünnata ka saare naftataristut. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kultusmäärdemees Marek Sander_ Eesti laskesuusatamise probleem on positiivsuse puudumine. Mida kuradit te hotellitoas sussutate?! Vaata lähemalt ›
0 värske
Levinud on arvamus, et meie elu saab muutuda vaid mõne suure kannapöörde kaudu. Elustiilidisaineri ja ettevõtja Merit Raju sõnul sünnivad aga kõige kestvamad muutused hoopis väikestest ja järjepidevatest sammudest. Oma raamatus „Elu uus tase“ kirjutab ta, et elu kvaliteet ei muutu üleöö, vaid kujuneb igapäevaste valikute kaudu – nende kaudu, mida teeme enamasti märkamatult. Raju ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Kevadega saabub loomulik soov kodu uuendada. Pikemad päevad ja eredam valgus toovad esile tähelepanuta jäänud nurgad, kogunenud esemed ja igapäevased detailid, mis mõjutavad seda, kuidas me kodus end tunneme. Kevad on paras aeg mõelda läbi, mida tegelikult vajatakse, ning kujundada ruumid selliseks, et need toetaksid igapäevaseid rutiine ja tooksid koju värskust ja kergust. Vaata lähemalt ›
0 värske
EKRE esimees Martin Helme väitis sel nädalal, et kohtumisel USA suursaadiku Roman Pipkoga olevat saanud selgeks, et Ameerika Ühendriike huvitavat Eestis eelkõige väärtuslikud maavarad ning mitte sõjaline koostöö. Kohtumisel osalenud Riigikogu liikmete ja suursaadiku enda sõnul on selline tõlgendus aga eksitav ning ei kajasta arutelu tegelikku sisu. Kohtumine toimus 26. veebruaril Riigikogus, kus Pipko kohtus […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Täna keskpäeval on kõik kokandushuvilised oodatud Käru rahvamajja, kus toimub kodundusringi kohtumine, mille nimeks on „Käru mehed ja Katad ka…“ Vaata lähemalt ›
0
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1480. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi ütles eile Pariisis kohtumisel Iraani viimase šahhi pojaga, et Ukraina soovib «vaba Iraani, mis ei teeks Venemaaga koostööd». Vaata lähemalt ›
0
Riigi infosüsteemi amet (RIA) testib esmaspäeval koostöös päästeameti ja Naiskodukaitsega ajavahemikus kella 10–16 Eesti äpi ja «Ole valmis!» mobiilirakenduse kaudu heliga testteavitusi. See on vajalik, et veenduda tehtud arenduste toimimises ning valmistuda üleriigiliseks ohuteavitussüsteemi testimiseks 18. märtsil. Vaata lähemalt ›
0
Võru linnas asuva Võrusoo tööstusala arendamise teine etapp sai Euroopa Liidult rahastuse ning peagi algavad seal taas ehitustööd. Vaata lähemalt ›
0
Valminud on uus pensionikalkulaator, mis annab tervikvaate esimese, teise ja kolmanda samba pensionist ning võimaldab hinnata tulevast pensioni sõltuvalt inimese otsustest. Vaata lähemalt ›
0
Küsitlus on mõeldud konkreetselt Kaunase puiestee 9, 10, 10a, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19 ja 20 kortermajade elanikele. Lisaks on oodatud kaasa rääkima Annelinna gümnaasiumi ning Petersoni gümnaasiumi õpilased. Vaata lähemalt ›
0
Piirilinna Valka südames rullusid teisipäeval lahti kriminaalfilmi väärilised sündmused: kihutavad sõidukid, tagaajamine, helisignaalid. Tegu oli kaksiklinna Eesti poolel alguse saanud juhtumiga, mis lõppes ühe isiku kinnipidamisega Läti poolel. Vaata lähemalt ›
0
Emakeelepäeva puhul küsisime üheksalt inimeselt, milline sõna ja milline lause on eesti keeles kõige ilusam. Näiteks nimetati kauneid sõnu: kullakallis, õrnus ja õunapuuõied; ning ilusaid lauseid: «hellalt helisevad külas kellad» ja «neiu leidis jaaniööl sõnajalaõie». Arvamust avaldas ka tehisintellekt. Vaata lähemalt ›
0
Leedus Poola piiri ääres elanud Justina Greblikaite arvas varem, et oma elu sidumine välismaalasega tundub ulmeline ja maaelu teda samuti ei köitnud. Aga siis kohtas ta töölähetuses üht ülikonnastatud Maido-nimelist meest ja kõik läks teisiti. Vaata lähemalt ›
0
USA leevendas 30 päevaks sanktsioone Venemaa nafta ostmisel. Valge Maja sõnul selleks, et stabiliseerida Iraani sõja tõttu kõikuma löönud energiaturgu. Vaata lähemalt ›
0
Uma Leht
Kevväi nakkas kätte jõudma ja tuu tähendäs, et om mõistlik uma sõidumassina üle kaia, kummi vaihta ja ku vaia, tsipakõsõ remonti laskõ, et olnu veidemb ohtu nii hindäle ku tõisilõ. Vahtsõ massina ostminõ om nigu noorõ naasõ võtminõ. Edimält om illus sille, läükvä ja mugu lüü tassa nurru. A midä aig edesi, toda inämb tulõva kordsu, logisõs ja ei taha inämb käümä minnä. Ma sõida esi kah vana massinaga. Koskilt... Vaata lähemalt ›
0
Vana-Võromaa käsitüüesindüsen uut kaejit vahtsõnõ näütüs, Raudvasara Tamara tettü klaaspildi ja vitraasitüü. Aastidõga om meistril valmis saanu hulga esimuudu klaasikuntsi, miä om lätteainõt saanu luudusõst – taivalaotusõn lindävist tsirgõst kooni meresüvvüsen elävide kalloni. Keväjädsen päävävalgusõn läükelese klaasikildakõisist kokko säedü ilostusõ, livvakõsõ, kündlelatõrna ja piigli – egäüts esimuudu. Egäst klaasipildist helkäs vasta lämmind ja rõõmu, miä tulõ pildi luuja süämest. Seod silmäillo näge koo Vaata lähemalt ›
0
Seo lugu tulõtas miilde 1970. aastit, ku ma koolipinki nühkse. Inämbüisi kiret’ vahetunni aigu kalitori sainaviir latsist, muidogi suuga õks saina poolõ. Nä olli saanu mõnõ viguriga ütele poolõ, vai sõs mõnõ tõõsõ patuga üles astnu. Mu sõsaraga käve üteh klassih Helju, kiä oll’ uma dressipüksi kodo unõhtanu ja tuuperäst es saa tä võimlõmisõ tunni minnä. Jälki panti vahetunni aigu nukka saisma. Tuukõrra oll’ meil säksa keele oppaja Grumenš, kiä... Vaata lähemalt ›
0
Nigu kevväi näüdäs’ ummi edimäidsi tulõmisõ märke, tull’ 5. urbõkuu õdagu päält pikkä talvõvaheaigu tagasi Tarto Ülikooli keeletiidüisi instituudin peetäv võro keelekohvikidõ sari. Sääne, 2023. aastaga märdikuust peetäv keelehuviliidsi kokkosaaminõ sündü joba 12. kõrda. Seokõrd tull’ paiga pääle 11 inemist ja kõnõldi arotuisist, miä käävä võro keele keelesäädüste pandmisõ ümbre. Ku varrampa oll’ keelekohvik tsihit päämidselt nuurilõ inemiisile, sis no omma ossa võtma oodõdu kõik huvilidsõ. Plaan om, et kokk Vaata lähemalt ›
0
Kõik mu kolm poiga mõtliva vällä plaani minnä vahtsõtaastat vasta võtma mõtsa. Nojah, ega nä es kullõva mu keelitüst mitte minnä, mis tuust, et väläh oll’ 20 kraati külmä. Nii nä sõs lätsivä, võtsõva üteh veidükese söögikraami ja lämmä rõiva. Jõudsõ kätte vahtsõ aasta hummok ja pia jo lõuna kah. Ma ooda ja ooda, nõna vasta aknõklaasi. Kiäki ei helistä, ei kippu ega kõppu. Om jo vana tõtõ, et uutjalõ... Vaata lähemalt ›
0
Sõidi üts pühapäiv liina kerkohe. Veidükese tutva bussijuht küsse, et mille pühäpäävä sinnä liina mindäs, kas kohki andas midägi hääd vai. Ütli, et ku õigõdõ kotussõdõ läät, sis andas väega hääd ja hüvvä. «Koh tuu sääne kotus om?» küsse timä. Ütli, et kerkon. Tä pidi mulal veitse vaiht ja küsse sis, kas ma piä hinnäst väega patutsõs. «No iks,» ütli ma. «Vaihõl om sääne tunnõ, et tahassi patust valla saamisõs... Vaata lähemalt ›
0
Valmis om saanu plaat Teppo Augusti, timä poja Augusti ja pojapoja Heino lõõdsalukõga. Plaadi pääl om kokko 35 luku, minkast 17 om mängnü pillimeistri Teppo August esi. Matõrjali om üles võtnu Eesti Raadio aastil 1956 ja 1970. Vahtsõ plaadi tege esierälidses tuu, et vana salvõstusõ om helümeistri Kikka Tiit täämbädse ao tehnikaga är puhastanu. «Nüüd om nii, et vana Augusti, timä poja ja pojapoja mäng kõlas nii, nigu nä olõs... Vaata lähemalt ›
0
Eesti rahvamuusigatüütlüisi festival Mooste Elohelü kuts muusikit folgipidolt ossavõtmisõst teedä andma. Timahava peetäs Mooste Elohelü 14.–15. põimukuul. Nigu õks, tulõ osaliidsil ette kanda üts etteant lugu. Timahavanõ võistluslaul om vahtsõmbat laadi rahvalaulu viis, minkal om siski regilaululõ umanõ kõrd ja sinnä mano passitõdu regilaulu sõna. Timahava saava võistlõja valli katõ esi sõnnovariandsi vaihõl, edimäne kand päälkirja «Susi opas’ umma poiga» ja tõõnõ om krutskilidsõ sõnomiga «Peetrus ja Pilatu Vaata lähemalt ›
0
Oh, ma vaene Tarto liin!Mes sündi nüüd siin minoga,perätu ma ole siin,kes võib mo pääle kaeda?Mo patt mulle tegi seda,et mul johtu nii suur häda,seda peä nüüd tundma siin.Oh, ma vaene Tarto liin! Õunapuu Lauri ja Sommeri Lauri omma uma laulu vallalõ löönü. Om riidi, 6. urbõkuu päiv 2026 ja Tarto Jaani kerik om täüs egäsugumaidsi lõunõeesti keele, kirändüse ja aoluu huviliidsi, akadeemikit ni muid maausuliidsi. Näütüsele omma vällä pantu... Vaata lähemalt ›
0
Eesti rahva perimüsen om hulga juttõ eläjist ja tsirgõst. Tihtipääle andva nuu jutu inemiisile nõvvu, kuis ellä ja olla ja kuis lõpp või kipõstõ tulla. Nii seo jutt kah. Jänes oll’ kirotõnu latsilehele luulõtusõ. Tuu avaldõdi är ja jänes sai kuulsas. Nii kävegi tä, nõna pistü, mõtsan ümbre ja kitse rebäsele, et om no kuulsa ja tedä massa-i puttu. Repän es tii tuust lorist vällägi, ütel’, et või jänesse är... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Sirp
|
0% |
Finantsuudised
|
0% |
Harju Elu
|
0% |
DigiPRO
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.03.2026 06:05
Viimane uuendus: 06:01.
Uudiste reiting uuendatud: 06:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)