1 koht 0 värske
Muinaseestlaste kultuur väljendab sügavat ühendust looduse rütmide ja elu põhivooludega. Üks tähtsamaid ja pidulikumaid sündmusi oli kevadine pööripäev, mis tähistas valguse ja elu taassündi ning andis esivanematele võimaluse austada maad, taevast ja kõiki elujõude. Tänapäeval on kevadine pööripäev jäänud paljudele vaid kalendris nähtavaks kuupäevaks, kuid ometi oli see meie esivanematele tähendusrikas pidustus, mis ulatus kaugemale […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Koiduaeg
Ülivõimsad linna- ja luksusmaasturid pole päris see suund, kuhu meie arvates automaailm oleks pidanud liikuma, aga siiski on mõningad erandid, mis mängivad meie hingekeeltel õigeid noote. Loe "Leitud Eesti registrist: Defender Octa, haruldane uus Mercedes ja omapärane mahtuniversaal" täispikka artiklit portaalist Autogeenius. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Täna saadavad inglid sulle sõnumi, mis on täidetud rahu, toetuse ja vaikse juhatusega. See ei ole päev, mil Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Reede kannab endas alati erilisemat energiat. See on päev, mil nädal hakkab vaikselt lõppema ja me saame hetkeks Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Reedel annab kaitseministeeriumi pressikonverentsil ülevaate olukorrast Venemaa sõjas Ukraina vastu kaitseväe luurekeskuse ülem kolonel Ants Kiviselg. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eile toimunud üle-eestiline põllumeeste aktsioon #põllumajandusristteelnäitas sektori tugevat ühtsust ja selget sõnumit ühiskonnale. Esialgse prognoosi kohaselt oodati osalema ligikaudu 400 põllumajandusmasinat, kuid päeva lõpuks kujunes osalejate arvuks 690. Aktsioon toimus rahumeelselt üle kogu Eesti ning eesmärk ei olnud vastandumine, vaid tähelepanu juhtimine põllumajanduse ja toidutootmise tulevikule. Aktsiooni eestvedajateks olid Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ja põllumeeste ühistu Kevili ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ kompab kummastavaid pingevälju ajutisuse ja püsivuse, sattumuslikkuse ja universaalsuse, erinevuse ja korduse vahel. Arsi kunstilinnaku showroom’i seinale kinnitatud väikestele riiulitele on paigutatud hulganisti uksehoidjaid (uksekiilud, -klotsid, -tõkestid), mille kunstnik on laenanud – kui nii võib öelda – kõikvõimalike Eesti kultuurivaldkonna institutsioonide uste vahelt. Vastasseina ekraanil mängib video Viru keskuse alaliselt jantivast pöörduksest, mille äkil Vaata lähemalt ›
0 värske
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0 värske
Mikk Titma (2. november 1939 Tallinn – 28. veebruar 2026 California, Redwood City) oli eesti sotsioloog, kelle teadustöö on Eestis kujundanud noorsoo-, haridus- ja mobiilsusuuringute arengut. Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, kaitses 1968. aastal filosoofia kandidaadi ja 1974. aastal filosoofiadoktori kraadi, 1981. aastal omistati talle professori kutse. Suure osa oma akadeemilisest karjäärist töötas ta Tartu Ülikoolis, Eesti Teaduste Akadeemia instituutides ja. Vaata lähemalt ›
0 värske
Venezuela diktaatori Nicolás Maduro tabamisele järgnenud tundidel valitses riigis ebatavaline vaikus. Üle riigi ilmusid patrullima relvastatud režiimimeelsed tsiviilisikute rühmad, kelle motiivid olid arusaamatud. Õhus oli ootus, et vallandub kas vastureaktsioon või kaos. Aga mitte midagi vägivaldset ei juhtunud ja riigi jõustruktuurid jäid nii passiivseks, nagu poleks keegi arugi saanud, mis oli toimunud. Maduro eemaldamine võis väljastpoolt paista jõulise välgulöögina, kuid see oli siiski kaua ja hoolikal Vaata lähemalt ›
0 värske
7. märtsil lahkus meie seast kunagine Noorsooteatri näitleja Marje Loorits. Pärnus sündinud Marje Loorits õppis aastatel 1962–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ning lõpetas seejärel 1970. aastal TRK Konservatooriumi lavakunstikateedris Voldemar Panso juhitud IV lennu. Samal aastal asus ta näitlejana tööle ENSV Riiklikku Noorsooteatrisse (nüüdsesse Tallinna Linnateatrisse), kuhu jäi kuni 1992. aastani. Tema meeldejäävamaid rolle olid Zina Mikk Mikiveri lavastuses „Orpheus“ (Žuhhovitski, 1973), Erik Vaata lähemalt ›
0 värske
Kui Brežnev hauda kolksatas, olid pungiliikumises meie rahva vabaduse alustalad juba rajatud. Tšornobõli tuumakatastroof ja süvenev hirm tuumasõja ees kuulutasid ette valge liblika suve, teisisõnu, maailma lõppu. Nimelt punkarid olid just need, kes julgesid sotsialistliku utoopia asemel maailmalõpust või ironiseerivalt NSV Liidu propagandistlikest loosungitest laulda. Pärast glasnostit ja perestroikat laulis rahvas käsikäes tänavanurkadel isamaa-armastusest, ometi kui punkarid olid juba ammu (seadusevastas Vaata lähemalt ›
0 värske
Kuna tuntud eestlasi Jeffrey Epsteini kirjavahetusest ei leitud, on kurikuulsa finantspankuri seiklused siinses meedias vähe tähelepanu saanud. See on viga. Epsteini failid on parim võimalik õppematerjal kõigile, kes tahavad mõista meie ajastu rikaste ja võimukate inimeste mõtteilma. Neist meilidest leiab kõike inimlikku, ainult suure haardega: suhtenõuandeid ja alaväärsuskomplekse, totrat möödarääkimist ja filosoofilist mõttelendu, lastele koolikoha sebimist ja hilisõhtust vintis päi jauramist. Ennekõike. Vaata lähemalt ›
0 värske
Pikaaegse kirjandusteadlasena defineerin (arvuti)mängu ennekõike ebalineaarse reaktiivse multimodaalse kirjandusena. See määratlus on rõhutatult kirjanduskeskne, olgugi et ilmselt leidub rohkem mänge, mille kirjanduslik ambitsioon ei ole märkimisväärselt suur. Teatud mängužanride puhul on labürintlik kirjanduslikkus aga põhiline ning neid teoseid kirjutavad just nimelt kirjanikud. Mida siis mängu kirjutades silmas pidada? Näiteks seda, et ebalineaarsus ja reaktiivsus käivad käsikäes. Ebalineaarsusega ürita Vaata lähemalt ›
0 värske
2023. aasta suvel paigaldati Pühajärve rannaparki kuus pinki. Toimunust ei peaks kirjutamagi, kui see poleks vallandanud intellektuaalomandi alase kohtuvaidluste jada, mis praeguseks on jõudnud finišisse ja sätib vähemalt mõneks ajaks suunda. Kahjuks disaineritele ja loojatele mitte just soodsalt. Vaidluse all oli Extery linnamööbli kollektsiooni Prima pink (disainerid Martin Pärn ja Sven Sõrmus) ja see, kas parki paigaldatud pingid on selle piraatkoopia. Asja otsustas lõpuks pingi kolmas jalg. Mööblitootja Vaata lähemalt ›
0 värske
17. märtsil kuulutati Tartus kirjandusmuuseumis välja tänavune Gustav Suitsu auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Carolina Pihelgas luulekoguga „Ikka veel“. Žürii esindaja Piret Põldver iseloomustab luulekogu „Ikka veel“ kui emotsionaalselt raputavat teost, mis on kirjutatud professionaalselt, vormiteadlikult ning mõjusalt. Gustav Suitsu auhinnaga tunnustatakse autorit, kes on eelmisel kalendriaastal avaldanud vähemalt ühe kunstiliselt kõrgel tasemel luulekogu, mis kannab Suitsu luulele omaseid väärtusi.. Vaata lähemalt ›
0 värske
Andres Rõigas kaitses hiljuti Tartu ülikoolis doktoritöö „Maapiirkondade turundus: seosed kohaliku omavalitsuse, kogukondade ja kultuuripärandiga.“ Rõigas on töötanud Viljandi maavalitsuses ja juhtinud Halliste valda ning olnud aktiivselt abiks inimestele linnast maale kolimisel. Rääkisime teguritest, mis inimesed maale toovad, ning millist rolli mängivad seejuures maastik ja kultuuripärand ning otsustamisjulgus. Kõik Exceli tabelid näitavad, et suuremates linnades ja keskustes on elu palju kulutõhusam. Mil Vaata lähemalt ›
0 värske
Eestis käiv vaidlus tehisaru üle näeb pealtnäha tehniline välja, aga tegelikult puudutab väga maiselt seda, kuidas me elame, õpime ja keda-mida usaldame. Lähtudes Charles Percy Snow kahe kultuuri metafoorist, siis ühel pool on nn lüürikud, kes näevad esmasena tehisaru riske – kallutatust, manipulatsioone, töökohtade kadu, kontrolli käest libisemist, intellektuaalomandi väära kasutamist. Teisel pool nn füüsikud, kes näevad tehisarus eelkõige tööriista ja võimalusi. Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehis Vaata lähemalt ›
0 värske
Lavastada eesti klassikat on suur ja ränk missioon. Suur, sest keegi peale meie seda ju ei tee. Ränk, sest klassika on tuntud, tihti juba koolist saati ja populaarset teost on tõlgendatud juba nii palju kordi, et uus tegija peab pingutama, veri ninast väljas. Kummardus Taska Filmile ja lavastaja Ergo Kullale, kes on julgenud võtta kätte eesti esimese pärisoma näitemängu ja oskavad 154 aastat hiljem sellest ikka veel kevadist kasemahla leida.... Vaata lähemalt ›
0 värske
1. Reedene klubiunenägu Saabumine kultuurivabrikusse sugereeris tänu dekoratsioonidele vaimukalt reaalsusest irdumist: värav ja sellest sissepääsuni viiv tunnellikult kitsas hooviosa olid looritatud tugevas tuules lehvivate läbipaistvate ja sädelevate kangastega, nii et kui siseneja selle juurde veel vaimusilmas voolavaid taustaharfihelisid mananuks, võinuks ta uskuda, et on sattunud mõnda 1990ndate sarja, kus sedalaadi audiovisuaalse kombinatsiooniga tähistatakse sisenemist unelmasse. 1990ndate telemaasti Vaata lähemalt ›
0 värske
Üle poole sajandi valitsevad kasvatuses ja hariduses naised, aga „õigetest“ meestest on suurem põud kui kunagi. Iialgi pole meestel testosterooni olnud nii vähe kui praegu, ometi peetakse mehi just nüüd toksilisteks ja ohtlikeks. Meeste päralt on 80% või rohkem kõigist enesetappudest, tööõnnetustest, tappasaamistest, paadialustest ja vangikongidest. Räpase ja ohtliku töö teevad ära ruudulistes särkides vananevad mehed: künnavad ja kaevandavad, betoneerivad ja keevitavad, paigaldavad pakettaknaid ja kliimase Vaata lähemalt ›
0 värske
Koiduaeg
EKRE esimees Martin Helme väitis sel nädalal, et kohtumisel USA suursaadiku Roman Pipkoga olevat saanud selgeks, et Ameerika Ühendriike huvitavat Eestis eelkõige väärtuslikud maavarad ning mitte sõjaline koostöö. Kohtumisel osalenud Riigikogu liikmete ja suursaadiku enda sõnul on selline tõlgendus aga eksitav ning ei kajasta arutelu tegelikku sisu. Kohtumine toimus 26. veebruaril Riigikogus, kus Pipko kohtus […] Vaata lähemalt ›
0
Igal 14. märtsil tähistame emakeelepäeva – riiklikku tähtpäeva, mis on pühendatud eesti keelele ning selle kandjatele. Ametlikult kuulutas riigikogu selle päeva riiklikuks tähtpäevaks 1999. aastal, kuid algatus sündis juba varem, kui kooliõpetaja Meinhard Laks asus koguma toetusallkirju meie emakeele kaitseks. See kuupäev ei ole juhuslik. 14. märtsil 1801 sündis mees, kes julges ühena esimeste seast […] Vaata lähemalt ›
0
Lääneranna Vallavolikogu otsustas neljapäeval taastada valla asutusena Metsküla Algkooli. Otsus tähendab, et vahepeal erakoolina tegutsenud õppeasutus muudetakse taas munitsipaalkooliks, lõpetades sellega mitu aastat kestnud vaidluse kooli tuleviku üle. Kooli taastamise poolt hääletas 12 volinikku, neli jäid erapooletuks. Metsküla kooli taastamist valla koolina soovis kohalik kogukond, kes on kooli püsimise nimel tegutsenud järjekindlalt alates 2023. aastast. […] Vaata lähemalt ›
0
Prokuratuur saatis Harju Maakohusse kriminaalasja, milles süüdistatakse kolme Harjumaal elavat noormeest Sinimägede memoriaali rüvetamises. Süüdistuse kohaselt pandi mullu oktoobris toime vandalismiakt Grenaderimäel asuvate Teises maailmasõjas Eestit kaitsnud sõdurite mälestusmärkide vastu. Tegu oli tellimustööga, mille eest lubati tasu. Prokuratuuri andmetel said noormehed 2025. aasta oktoobri lõpus Telegrami kaudu tuvastamata isikult ülesande süüdata inimeste vara ning rüüstata […] Vaata lähemalt ›
0
Türgi–Usbekistani majandussidemed süvenevad kiiresti: kahepoolne kaubavahetus on lähenemas 3 miljardile USA dollarile ning sihiks on seatud 5 miljardi dollari piir. Nende koostöö on üha tugevamalt põimunud Turgi Riikide Organisatsiooni (TRO) raamistikku, kujundades Türgist ja Usbekistanist strateegilised partnerid, kirjutab mereväetaustaga USA analüütik James Durso veebilehel Eurasia Review. 29. jaanuaril 2026 võõrustas president Erdoğan Ankaras Usbekistani presidenti […] Vaata lähemalt ›
0
Looduskaitsja Mati Sepp, kelle juhitav MTÜ Hoiame Loodust on aastaid seisnud Eesti metsade elurikkuse säilimise eest, annab värskes intervjuus Maalehele sünge hinnangu Eesti metsatööstuse tegelikule olukorrale. Tema sõnul ei ole probleem mitte raiemahtude vähenemine, vaid aastatepikkuse üleraie tagajärjel tekkinud kvaliteetse toorme nappus, mis ähvardab kogu sektorit. „Peame tunnistama: Eestis on metsa üle raiutud. Kes vähegi […] Vaata lähemalt ›
0
Loe kõiki osi siit. Rohe-puna-mustad partisanid Sellest, kui keeruline oli toona olukord Krimmi poolsaarel, annab aimdust üks valgete ohvitseride mäss kapten Nikolai Orlovi juhtimisel oma väejuhatuse vastu. Maailmavaateliselt väga kirju seltskond tundis mõningast poolehoidu esseeridele. Kui mäss läbi ei läinud, põgenes Orlov mägedesse krimmitatarlastest “roheliste” ehk talupoegade omakaitseliste ülestõusuvägede juurde. Samal ajal tegutseski Wrangeli tagalas […] Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval, 16. märtsil tähistati Lätis tavapäraselt leegionäride päeva. Riias ja Lestenes toimusid sel puhul mälestusüritused, kus austati Teises maailmasõjas Läti Leegioni koosseisus võidelnud sõjamehi. Politsei hinnangul osales laulude saatel toimunud rongkäigus ligikaudu 200 inimest ning korrakaitsjad jälgisid ürituse kulgu suure koosseisuga. Rongkäigus osalenud Sarmīte ütles, et käib igal aastal 16. märtsil lilli asetamas oma onu […] Vaata lähemalt ›
0
Ameerika Ühendriikide riikliku terrorismivastase võitluse keskuse direktor Joe Kent astus teisipäeval ametist tagasi, protesteerides USA ja Iisraeli sõjalise tegevuse vastu Iraanis. Tegemist on seni kõrgeima taseme lahkumisega administratsioonist pärast sõjategevuse algust 28. veebruaril. Kenti sõnul ei saa ta „puhta südametunnistusega toetada käimasolevat sõda Iraaniga“. Oma lahkumisavalduses rõhutas ta, et Iraan ei kujutanud Ameerika Ühendriikidele otsest […] Vaata lähemalt ›
0
Ruuben Kaalep pidas järgneva Tartu Ülikooli peahoone auditooriumis 20. veebruaril 2026 ajakirja Akadeemia auhinnaseminaril, kus socialia kuldauhinna pälvis tema artikkel „Reisikiri Ukraina rindelt“. Olen siin ühel mitte kuigi abstraktsel põhjusel. Kajastasin nimelt eelmisel aastal Akadeemias Ukraina vabadusvõitlust reisikirjaga nii tagalast kui rindelt. Lähtusin seejuures kindlast veendumusest, et see ei ole meie jaoks kauge konflikt. Ukraina […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Buduaar
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
| Põllumajandus | 0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.03.2026 07:28
Viimane uuendus: 07:24.
Uudiste reiting uuendatud: 07:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)