563 koht 0
Sihtasutuse Eesti Kontsert nõukogu tegi organisatsiooni senisele juhile Kertu Orrole ettepaneku jätkata lepingu lõppedes oma ametis. Uus juhatuse liikme leping sõlmiti viieks aastaks. Eelmisel nädalal kogunenud SA Eesti Kontsert nõukogu arutas ühe teemana ka juhatuse liikmega seonduvat, kuna senise juhatuse liikme Kertu Orro volitused lõppevad 2021. aasta jaanuaris. „Otsustasime, et kui Kertu on valmis oma […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Oleme uhked oma hea haridussüsteemi, loovuse ja avatuse üle. Riigi õppekavadeski on eesmärkidena tähtsal kohal loovuse ja koostööoskuse arendamine. Majanduse ja elukeskkonna halvenemisest tulenevate probleemide rägastikus näib meie loovus ja koostööoskus aga lootusetult takerduvat. Globaalne kobarkriis on olemuselt just loova mõtlemise kriis, mis ei lase meil näha alternatiive majanduse praegusele vildakale toimimisviisile ehk „müüridele, relvadele […] Vaata lähemalt ›
483
Kuressaare teatri „Üksildane lääs“, autor Martin McDonagh, tõlkija Peeter Sauter, tõlke toimetaja Külli Seppa, lavastaja ja muusikaline kujundaja Üllar Saaremäe, kunstnik Ketlin Saaremäe, valguskujundaja Tarmo Matt. Mängivad Markus Habakukk, Luisa Lõhmus, Jürgen Gansen ja Tanel Ting. Esietendus 7. III suures saalis. „Üksildane lääs“ on viimane näidend Martin McDonagh’ Leenane’i triloogiast (1996–1997), millega sai alguse iiri näitekirjaniku […] Vaata lähemalt ›
137
Alustuseks peab meenutama, miks on teaduse eetikakoodeks üldse olemas ja milles on selle mõte. Ideaalis on tegemist määratluste, soovituste ja juhiste koguga, mis ei ole karistava iseloomuga, vaid keskendub positiivsele, soovides, et kõik see, mis ja kuidas teaduses toimub, oleks hea ja vastutustundlik nii põhimõtete tasemel kui ka igapäevatöös ja asjaajamises ning milles esitatud põhimõtted […] Vaata lähemalt ›
120
Need irinad peaksid olema irisetud ja küsimus passé – et kas meie kirjandusmaailm tunnustab naiste panust piisavalt. Kas naise kogemust, millest kirjutab naine, peetakse niisama kunstiväärtuslikuks kui mehe refleksioone, käigu need mis tahes soo kohta? No mis jutt see olgu! Sotsiaal- ja muust meediast võiks ju jääda mulje, et viimasel ajal haibitakse võimsalt just naisautorite […] Vaata lähemalt ›
48
Kui millestki pole kinni hoida, siis pole millestki kinni hoida.1 Piret Põldver Vahemaast Ma pole regulaarne päevikupidaja, aga leidsin hiljuti üles märkmiku, mis tõi meelde kahekümnendate eluaastate esimese poole ja nullindate lõpu majandussurutise, ajavahemiku sügis 2009 kuni kevad 2010. Olen võtnud bakalaureuseõppe lõpetamise järel vaheaasta, sest vajan õppimise ja palgatöö ühendamise järel puhkepausi. Suvel käin […] Vaata lähemalt ›
48
Prantsuse kõige tuntum vana kooli feministlik filmitegija Catherine Breillat on üle kümne aasta taas jõudnud mängufilmini, milleks on Taani „Ärtuemanda“1 Prantsuse uusversioon „Eelmisel suvel“2. Miks ta otsustas teha uusversiooni ja miks tal filmi juurde naasmisega nii kaua aega läks? „Eelmisel suvel“ valmis kümneaastase pausi järel. Mis vahepeal toimus? Mitte midagi! Lihtsalt vaatasin merd. Prantsusmaal ei […] Vaata lähemalt ›
37
Akadeemilist teoreetilist filosoofiat tõlgitakse viimasel ajal Eestis üpris palju. Mõneti haruldasem on aga selles valdkonnas näha avaldatuna eestikeelset omaloomingut, eriti veel koguteose kujul. Viimase kümne aasta jooksul on siin ilmselt kõige tähelepanuväärsemaks erandiks olnud Margus Oti väekirjade sari. Kuna aga mõtlemisviis, mida need raamatud esindavad, kuulub pigem kontinentaalsesse filosoofiasse, siis on jäänud Eestis viljeldav analüütiline […] Vaata lähemalt ›
30
Kui tänapäeval võidakse arvata, et mahukate raamatute aeg on läbi, siis tuntud slavisti, Tartu ülikooli emeriitprofessori Ljubov Kisseljova 2023. aastal ilmunud „Karamzinistid ja arhaistid“ veenab vastupidises: selles suurepärases raamatus on ligi üheksasada lehekülge, sh bibliograafia ja register. Niisugust raamatut on muidugi võimatu kirjutada lühikese ajaga – autor täpsustabki eessõnas, et rohkem on tegu artiklikogumikuga, mille tekstid on […] Vaata lähemalt ›
22
2023. aasta veebruaris vaatasime Sirbi veergudel otsa kunstivaldkonna rahastamisele1. Toona jõudsime järeldusele, et aastatepikkune silmapaistvalt süsteemitu lähenemine kunsti toetamisele ja – mis seal salata – sama silmapaistvalt ebapiisavad rahalised vahendid panevad valjult nõudma kapitaalremonti. Väitsime toona, et lisaks loomingulisele vabadusele vajab kunstielu ka elementaarset töörahu ja järjepidevust. Aasta hiljem on õige hetk taas valdkonna rahastamine […] Vaata lähemalt ›
23
Tätoveerimine on üks maailma vanemaid kunstivorme, mida on praktiseerinud paljud rahvad üle maailma. Arheoloogilisi tõestusi tätoveerimise pika eksistentsi kohta on võimalik leida kõikidelt kontinentidelt kas siis esemete või muumiate näol. Tuntuim tätoveeritud muumia on Euroopast Alpidest leitud üle 5000 aasta vanune jäämees Ötzi, kelle nahal on jäädvustatud 61 tätoveeringut.1 Ei ole küll sajaprotsendilise täpsusega võimalik […] Vaata lähemalt ›
15
Populaarsemad allikad
Postimees | 23% 4 |
Õhtuleht | 17% 10 |
ERR | 14% 2 |
Uued uudised | 6% 1 |
Maaleht | 5% 3 |
Vaata allikaid » |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
28.03.2024 10:55
Viimane uuendus: 10:54.
Uudiste reiting uuendatud: 16:18.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)