1 koht 0
Teisipäeval testiti Pärnus tulevikku suunatud ohuteavitustehnoloogiat Taskusireen, millest võttis osa ligi 160 inimest. Tulemused kinnitasid, et testvõrk töötab ning teated jõuavad inimeste telefonidesse hetkega. Levira tehnoloogia ja IT direktori Kristo Kaasani sõnul sarnaneb testitav Taskusireeni tehnoloogia praegu Päästeameti ning Riigiside Sihtasutuse (RIKS) koostööna arendatava cell broadcast’i lahendusega. Mõlemad võimaldavad saata teateid otse nutitelefonidesse, andes ohust ...
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Tiitlikaitsja USA alistas jäähoki maailmameistrivõistlustel A-alagrupi kohtumises lisaajale järgnenud karistusvisetest Saksamaa 4:3. Duo 5 ja Postimees tegid kohtumisest otseülekande. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti toidutööstus on viimastel aastatel pidanud toime tulema järjestikuste kriisidega. Kallinenud tooraine ja energia, muutunud tarbimisharjumused ning tihe konkurents on sundinud ettevõtteid otsima ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti korvpalli meistrivõistluste esimese, laupäevase finaalmängu vaheajal Tartus, kui kõva möllu teinud publik hinge tõmbas, astus platsile Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi (TÜASK) juhataja Gert Prants, et sõlmida pidulikult koostööleping Hiina korporatsiooniga Dahua Technology, mis on maailma suuremaid jälgimistehnoloogia tootjaid ning mille tegevust on mitmed lääneriigid piiranud ja keelanud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti kunstnike liidu arvelt peaaegu 700 000 euro kadumine jäi teisipäeval küll drooni allatulistamise varju, ent see juhtum on tähelepanuväärne. Õpetlik, kurb ja kõhedust tekitav. Seda enam, et liit ei jäänud mõne seni tundmatu skeemi küüsi, vaid arve tehti mitme päeva jooksul tühjaks, kasutades kõiki neid nõkse, millest on aastaid räägitud, ka Sakala veergudel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü kõrraldõdul konkursil «Vigurine värk» sai pääpreemiä tüü «QrPajakas», luuja Bergmanni Karille. Köögin söögitegemise man tarvilinõ paalapp om kirät kirjuga, miä omma Vana-Võromaa kruutligaisi hammõkirju muudu. Vikur om tan man sääne, et välläummõlus tüütäs nigu kruutkuud, midä saa nutiktelefoniga silmädä. Kuud vii ilmavõrgon lehe pääle, kost löüd võrokõisi köögi tiijuhi, retseptiraamadu, a ka hulgana tarviliidsi köögitarkuisi ni nippe. Eräpreemiä läts’ Alla Helvele, kink käe all oll Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Toda, et näet tulõvat aigu, juhtu-i egä päiv. 7. lehekuul Sännän tuu siski juhtu, Adsoni Arturi avvus peet latsi ja nuuri luulõpäiv lasksõ kõrrakõsõs hiitä pilgu mi maa, keele ja kultuuri tulõvikku. Mitte kavvõl helkeleväst Pärlijõõst sais Sännä kultuurimõis, suur kõllanõ maja uma ehidü saaliga. Kiä tiid joba mitmõs aastak saava sääl ütel keväjädsel pääväl kokko Vana-Võromaa noorõ, et lukõ hindäle ja tõisilõ ette võrokeelist luulõt. Timahava olli kokko tulnu... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Majandustiidläne, profesri RAUDSEPÄ VAMBOLA pidi Tarto ülikooli majandustiidüskunnan oppõjõuammõtit pia 40 aastakka. Pensionipõlvõn om Vambola naanu inämb huvvi tundma ao- ja kodoluu vasta, a märgotas iks ilmaelost laembalõ kah. Tä om pandnu kirja hulga perimüst täämbädse kodopaiga Koorastõ, a päält tuu viil uma sünnükihlkunna Urvastõ kotsilõ. 24. lehekuu pääväl tähüstäs tä 85. sünnüpäivä. * * * Kuis lätt, Vambola, määndse omma Su egäpäävädse tegemise? Uuri Osola kalmuaida edesi. Õkva aroti... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän om seost nimest kirutanu Fastrõ Mariko. Nimi panti hingelugõmiisi perrä kuvvõn mõisan. Kõgõ rohkõmb om nime Pang kandjit, kink edevanõmba saiva seo Harglõ kihlkunna Taheva mõisa Tilga talun. Tõsõn Tilga talun panti Pang ja tõsõn Poolik (Polik), nimi, minkal om alla kuvvõ kandja. Arvada, et neo kats nimme omma kõrraga vällä mõtõldu. 20. aastasaal ellivä Pangi nimega perekunna naabrusõn Saru külä... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Oll’ kuulda, et valitsus plaan vahtsõt säädüst inemiisi tervüse parandamisõ ja arstiabi parõmba kättesaamisõ hääs. Muidoki om kõgõ tähtsämb inemiisi hindä hariminõ tervüse hoitmisõ as’an, nigu egäpääväne liikmine ja muido tervüsele hää elämise muud. A ku inemine iks haigõs jääs, sis piät peretohtri vastavalt vahtsõlõ plaanilõ haigõ viie päävä joosul hindä mano kutsma, är kullõma ja ravi määrämä. Ja ku om vaia edesi eriarsti mano saata, tulõ perearstil tetä e-konsultatsioon... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
«Ku kavva sutt Võromaa hinnäst hoita õigõl tiil?» küsüti 39 aastat tagasi lehekuul, ku Tarto levimuusiga päivil laulti edimäst kõrda ütitselt Eestimaa luudusõ kaitsõs. Aasta innemb oll’ lehekuu algusõh Võrolt kah mito bussitäüt nuuri miihi viidü Tšornobõli tuumaasku kraamma. Nüüd oll’ alanu fosforiidisõda. Radokuul jõudsõ inemiisile tiidmine, et Moskvast om ant käsk Viromaal fosforiiti kaibma naada. Tulli kokko edimädse rahvakuunolõgi kaibmisõ vasta. Eski edimädse mai paraadil olli verevide lippõ vaihõl... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Üte turismiütehüse kuunolõkil arutõdi, kuis parõmbalõ mi piirkunda tutvas tetä. Pakuti vällä esi asju: kellel oll’ vaia sann, kellel vahtsõnõ tii ehitä, kellel kodulehte vahtsõnda. Mul tekkü küsümüs, kuis kõik nuu as’a piirkunna näütämise man üten avitasõ. Um jo sannu ja elämiisi muial maailman kah. A miä um tuu, miä pand inemist ütte kimmäle paika minemä, kotussõ vasta huvvi tundma? Mu meelest um tähtsä vällä näüdädä, määne um üte vai... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õkva seo kuu keskpaigan tull’ sääne tunnõ pääle, et kardohk tulõ maaha panda. Toomõ olli mõni päiv varrampa häitsemä lännü, mi maal vist usutas, et tuu om õigõ kardohkapandmisõ aig. Es hiidütä tuu, et minevä aastak sai vast sama pall’o saaki, ku maaha olli pandnu. Ka pikk keväjäne põvvaaig es hiidütä, selle et peräkõrd tull’ jo ka kõrralik vihm ja vali maa likõs. Egä kevväi tulõ mullõ kardohkapandmisõ aigu miilde... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
16. lehekuu muusõumiüü pääsündmüs Võro liinan oll’ raamadu «Valgusest ja tondipimedusest» vällänäütämine Võromaa muusõumin ja illatsõmb tiiõdak Kreutzwaldi majamuusõumin, kon sai trükülämmind raamatut sõrmitsa ja Võro liina ja Krümmeri kooliga köüdetüid mälehtüisi kullõlda-kõnõlda. Jansonsi Silvi kokko säet raamat «Valgusest ja tondipimedusest» tege eläväs üte Võro liina inneskidse uhkõ ja pall’o nännü maja, 19. aastagasaal tan haridusello kujondanu koolijuhi Krümmeri Heinrichi perrä nime saanu huunõ luu. Ü Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õigõ pia saa puutrõmängu Minecraft mängi võro keelen. Parhilla om valmis saanu proovivariants, midä viil tävvendedäs, a umbõs katõ kuu peräst pandas võro kiil Minecrafti mängu keelevalikidõ hulka. A miä tuu Minecraft täpsempä om? Seletäs mängu ümbrepandmisõ vidäjä Brauni Mihkli: «Taa om sääne liivakasti-tüüpi videomäng, kon mängjil olõ õi ütte ülesannõt, a nä võiva esi valli, midä nä tetä tahtva. Olkõ tuu sis ilmotsalda suurõ ja egä kõrd esierälidse maailma... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ma kuuli raadiost, et meil kaitstas eläjit inämb ku latsi. Tõtõstõ omma olõmah nii eläjäkaitsõ- ku latsikaitsõammõtnigu, a perämädse kammandasõ inämb vanõmbidõga, kiä latsõ ilma hoolõda omma jätnü. A kiä kaits koolilatsi, näütüses haridusministri iist? Tõist aastat tetäs keväjä latsiga inemkatsit. Oll’ aig, ku uibu ja tsireli häitsivä ni patsõ ja valgidõ põlvsukkõga koolilõpõtaja joosiva ümbre koolimaja. Sõs oll’ tutipäiv, pääle tuud naksi lõpueksämi. A parhilla om ütsändikel jo mahlakuust... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ei tiiäki, om taa lugu periselt juhtunu vai aolehehannast loetu. Uma tõõterä paistus siski seon jutun seen ollõv. Ütsik naistõrahvas pand’ lehte kuulutusõ, kon kirän, et taht tutvas saia kõrralidsõ mehega, kiä viina ei võta ja suitsu ei tii. Kuulutus ilmu lehen är ja järgmädsel pääväl kõlisigi naasõl ussõkell. Ussõ takan kõiksõ purjun miis, suits suun, ja ütel’: «Muti, ma tulli su kuulutusõ pääle!» Hiitünü naanõ naas’ ust kinni tougatõn... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vahtsõmbal aol tüküs vägüsi päähä arvaminõ, et kõikõ saat poodist. Ja ku poodist ei saa, sis olt pahanu. Rahha om kõigil veidü, a nii pall’o iks, et kõrrakõnõ poodi mano minnä. Ja ku sis poodist ei anda toda, midä tahat, käänüs miil kur’as. Kuis nii, et ei saa, ma taha süvvä ja õkva parhilla! Niimuudu mõtõldõh olt iks väega võlssi liikmah. Tähtsä om kasvai veidükeses tagasi minnä juuri mano, sinnä,... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tallinna Sadam avas eile pidulikult Paldiski Lõunasadamas uue kai, mis mõeldud nii tankide ja muu soomusmasinate kui ka tuulepargidetailide veoks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Teisipäeva õhtul tabas Narva kortermaju vingugaasi häirete laine, mille kontrolli alla saamiseks suleti mitme maja või trepikoja gaasikraanid. Probleemi põhjustas soojalaine, mis tekitas ventilatsioonilõõridesse «õhukorgi». Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Märk keerulistest aegadest? Nii Eestis kui Leedus on lastele hakatud vähem taskuraha andma. SEB Balti riikide lapsevanemate uuringu kohaselt on kõige heldemad taskuraha jagajad endiselt Leedus. Kuigi nii Eestis kui ka Leedus on sarnaselt palju neid lapsi, kes saavad iga kuu 21-50 eurot taskuraha (Eestis 35% ja Leedus 36%), siis erinevused ilmnevad mujal. „Leedu ja ... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Linnade ja Valdade Liit toetab taristuministri määruse muudatuste üldist eesmärki suurendada veoseveo tõhusust, vähendada transpordisektori keskkonnamõju ning parandada liiklusohutust Euroopa moodulkontseptsioonile vastavate pikemate ja raskemate autorongide kasutuselevõtu kaudu. Samas rõhutab liit, et muudatuste rakendamisel tuleb selgelt reguleerida kohalike omavalitsuste roll, õigused ja vastutus. ELVL kooskõlastas taristuministri määruse „Eriveo tingimused ning eriveo teostamise ja erilubade ... Vaata lähemalt ›
0
Lõunaeestlane jätkab sõjanduse asjatundja Toomas Piirmanni ülevaatega sündmuste kohta Ukraina sõjas. Ukraina 14. mai 2026: kuidagi märkamatult on vene poole kevad-suvine pealetung alanud, küll teokiirusel tuleb edenemine, aga murekohti jagub… ning venemaa saatis teele kõik selle, mida kolm päeva ei saadetud… 1. Kõik sihtmärgiks sobib ja mida rohkem, seda „uhkem”. 2. Miskit ikka. 3. Sumõ: ... Vaata lähemalt ›
0
Maksu- ja Tolliameti (MTA) andmetel laekus märtsis riigieelarvesse 1,1 miljardit eurot makse. Eelmise aastaga võrreldes suurenes laekumine 5,4 protsendi võrra. MTA peadirektori asetäitja maksude alal Raili Roosimaa sõnul suurenes kogulaekumine eelkõige käibemaksu ja sotsiaalmaksu mõjul. Käibemaksu laekus märtsis kokku ligi 387 miljonit eurot, mida on üle 65,6 miljoni euro enam kui mullu. „Kogu esimese kvartali käibemaksulaekumine on olnud ... Vaata lähemalt ›
0
Valitsus kiitis istungil heaks plaani muuta alates 1. juunist 2027 koerte, kasside ja valgetuhkrute mikrokiibiga märgistamine ning registreerimine kohustuslikuks üle Eesti. Selleks luuakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooniameti (PRIA) juurde riiklik lemmikloomaregister, mis koondab seni killustatud andmed ühte süsteemi ja aitab kadunud lemmikloomadel kiiremini koju jõuda. „Lemmiklooma pidamine on pikaajaline vastutus. Registri loomise ja selle kasutamisega ... Vaata lähemalt ›
0
Diviisi 2. jalaväebrigaadi 22. jalaväepataljoni reservväelased lõpetavad viimaseid ettevalmistusi enne õppuse Kevadtorm 2026 õppelahingute algust. Koostegevusõppe käigus keskendutakse üksuse koostööle, relvasüsteemide harjutamisele ja lahinguväljal tegutsemise oskuste värskendamisele. „Reservväelaste puhul on isegi üllatav, kui hästi neil asjad meeles on. Mõned detailid võivad olla ununenud, kuid liigutused on lihasmälus ja väljaõppe käigus kõik meenub,” ütles 22. jalaväepataljoni ... Vaata lähemalt ›
0
SmartPosti alustas Eestis ettevalmistusi koostööks jagatud pakiautomaatide võrgustikuga uDrop. Ettevalmistuste käigus hakatakse osadele uDropi pakiautomaatidele lisama SmartPosti märgistust, mistõttu võivad kliendid lähiajal märgata SmartPosti logosid ka uDropi pakiautomaatidel. Koostöö eesmärk on muuta saadetiste liikumine paindlikumaks ning aidata tagada sujuvam pakiväljastus perioodidel, mil pakimahud on tavapärasest suuremad. „Pakiautomaatide täituvus kasvab eriti kampaaniate ja tipphooaegade ajal kiire Vaata lähemalt ›
0
Laupäeval, 16. mail avab Eesti Maanteemuuseum muuseumiöö raames uksed kell 18.00–21.00. Tänavuse üle-eestilise muuseumisündmuse teema on „Öös on hääli”. „Muuseumiöö viib külastajad rännakule helide maailma, kus tee, masinad ja rattad jutustavad lugusid omal moel. Soovime pakkuda õhtut, kus saab nii kuulata, avastada kui ka ise kaasa teha – olgu selleks maanteelaulud, rattakellade helid või vana ... Vaata lähemalt ›
0
Valitsus otsustas jätta Koidula ja Luhamaa maanteepiiripunktid veel kolmel kuul öötundideks suletuks ja lühendada kaheks kuuks Narva-1 piiripunkti lahtiolekuaega. Tänavu veebruaris otsustas valitsus kahe Kagu-Eesti piiripunkti töökorraldust ajutiselt muuta ning kuna põhjust piiripunktide öiseks avamiseks ei ole, otsustati seda praktikat jätkata ja pikendada ajutist töökorralduse muudatust 31. augistini. Piiripunktid on sel ajal avatud kella 7-19. ... Vaata lähemalt ›
0
Eile 13. mail sai Võru rahvas lõpuks teada selle, millest juba mõnda aega sosinal räägiti – ligi pool inimpõlve püsinud sotsialistlik võim varises kolinal kokku. Võnkeid oli tunda juba pärast valimisi, kui senine võimuliit vedeles omas rasvas nagu ülesöödetud orikas laudas. Ametikohti jagati nagu laadaplatsi kommi, komisjone rebiti üksteise käest ning rahakraani juures trügiti nii, ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
|
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.05.2026 00:14
Viimane uuendus: 00:10.
Uudiste reiting uuendatud: 00:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)