1 koht 0
Tapa abivallavanem Valdo Helmelaid rääkis edusammudest, mis Tapal EKRE võimuosalusel teoks tehtud või halbadest asjadest, mis ära hoitud. Hinnates Rakveres Mart ja Martin Helme kõnetuuril kuuldut, märkis Helmelaid, et need on väga tõsised valupunktid, millele osundati.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Uued uudised
Tiitlikaitsja USA alistas jäähoki maailmameistrivõistlustel A-alagrupi kohtumises lisaajale järgnenud karistusvisetest Saksamaa 4:3. Duo 5 ja Postimees tegid kohtumisest otseülekande. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti toidutööstus on viimastel aastatel pidanud toime tulema järjestikuste kriisidega. Kallinenud tooraine ja energia, muutunud tarbimisharjumused ning tihe konkurents on sundinud ettevõtteid otsima ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti korvpalli meistrivõistluste esimese, laupäevase finaalmängu vaheajal Tartus, kui kõva möllu teinud publik hinge tõmbas, astus platsile Tartu Ülikooli akadeemilise spordiklubi (TÜASK) juhataja Gert Prants, et sõlmida pidulikult koostööleping Hiina korporatsiooniga Dahua Technology, mis on maailma suuremaid jälgimistehnoloogia tootjaid ning mille tegevust on mitmed lääneriigid piiranud ja keelanud. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti kunstnike liidu arvelt peaaegu 700 000 euro kadumine jäi teisipäeval küll drooni allatulistamise varju, ent see juhtum on tähelepanuväärne. Õpetlik, kurb ja kõhedust tekitav. Seda enam, et liit ei jäänud mõne seni tundmatu skeemi küüsi, vaid arve tehti mitme päeva jooksul tühjaks, kasutades kõiki neid nõkse, millest on aastaid räägitud, ka Sakala veergudel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü kõrraldõdul konkursil «Vigurine värk» sai pääpreemiä tüü «QrPajakas», luuja Bergmanni Karille. Köögin söögitegemise man tarvilinõ paalapp om kirät kirjuga, miä omma Vana-Võromaa kruutligaisi hammõkirju muudu. Vikur om tan man sääne, et välläummõlus tüütäs nigu kruutkuud, midä saa nutiktelefoniga silmädä. Kuud vii ilmavõrgon lehe pääle, kost löüd võrokõisi köögi tiijuhi, retseptiraamadu, a ka hulgana tarviliidsi köögitarkuisi ni nippe. Eräpreemiä läts’ Alla Helvele, kink käe all oll Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Toda, et näet tulõvat aigu, juhtu-i egä päiv. 7. lehekuul Sännän tuu siski juhtu, Adsoni Arturi avvus peet latsi ja nuuri luulõpäiv lasksõ kõrrakõsõs hiitä pilgu mi maa, keele ja kultuuri tulõvikku. Mitte kavvõl helkeleväst Pärlijõõst sais Sännä kultuurimõis, suur kõllanõ maja uma ehidü saaliga. Kiä tiid joba mitmõs aastak saava sääl ütel keväjädsel pääväl kokko Vana-Võromaa noorõ, et lukõ hindäle ja tõisilõ ette võrokeelist luulõt. Timahava olli kokko tulnu... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Majandustiidläne, profesri RAUDSEPÄ VAMBOLA pidi Tarto ülikooli majandustiidüskunnan oppõjõuammõtit pia 40 aastakka. Pensionipõlvõn om Vambola naanu inämb huvvi tundma ao- ja kodoluu vasta, a märgotas iks ilmaelost laembalõ kah. Tä om pandnu kirja hulga perimüst täämbädse kodopaiga Koorastõ, a päält tuu viil uma sünnükihlkunna Urvastõ kotsilõ. 24. lehekuu pääväl tähüstäs tä 85. sünnüpäivä. * * * Kuis lätt, Vambola, määndse omma Su egäpäävädse tegemise? Uuri Osola kalmuaida edesi. Õkva aroti... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän om seost nimest kirutanu Fastrõ Mariko. Nimi panti hingelugõmiisi perrä kuvvõn mõisan. Kõgõ rohkõmb om nime Pang kandjit, kink edevanõmba saiva seo Harglõ kihlkunna Taheva mõisa Tilga talun. Tõsõn Tilga talun panti Pang ja tõsõn Poolik (Polik), nimi, minkal om alla kuvvõ kandja. Arvada, et neo kats nimme omma kõrraga vällä mõtõldu. 20. aastasaal ellivä Pangi nimega perekunna naabrusõn Saru külä... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Oll’ kuulda, et valitsus plaan vahtsõt säädüst inemiisi tervüse parandamisõ ja arstiabi parõmba kättesaamisõ hääs. Muidoki om kõgõ tähtsämb inemiisi hindä hariminõ tervüse hoitmisõ as’an, nigu egäpääväne liikmine ja muido tervüsele hää elämise muud. A ku inemine iks haigõs jääs, sis piät peretohtri vastavalt vahtsõlõ plaanilõ haigõ viie päävä joosul hindä mano kutsma, är kullõma ja ravi määrämä. Ja ku om vaia edesi eriarsti mano saata, tulõ perearstil tetä e-konsultatsioon... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
«Ku kavva sutt Võromaa hinnäst hoita õigõl tiil?» küsüti 39 aastat tagasi lehekuul, ku Tarto levimuusiga päivil laulti edimäst kõrda ütitselt Eestimaa luudusõ kaitsõs. Aasta innemb oll’ lehekuu algusõh Võrolt kah mito bussitäüt nuuri miihi viidü Tšornobõli tuumaasku kraamma. Nüüd oll’ alanu fosforiidisõda. Radokuul jõudsõ inemiisile tiidmine, et Moskvast om ant käsk Viromaal fosforiiti kaibma naada. Tulli kokko edimädse rahvakuunolõgi kaibmisõ vasta. Eski edimädse mai paraadil olli verevide lippõ vaihõl... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Üte turismiütehüse kuunolõkil arutõdi, kuis parõmbalõ mi piirkunda tutvas tetä. Pakuti vällä esi asju: kellel oll’ vaia sann, kellel vahtsõnõ tii ehitä, kellel kodulehte vahtsõnda. Mul tekkü küsümüs, kuis kõik nuu as’a piirkunna näütämise man üten avitasõ. Um jo sannu ja elämiisi muial maailman kah. A miä um tuu, miä pand inemist ütte kimmäle paika minemä, kotussõ vasta huvvi tundma? Mu meelest um tähtsä vällä näüdädä, määne um üte vai... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õkva seo kuu keskpaigan tull’ sääne tunnõ pääle, et kardohk tulõ maaha panda. Toomõ olli mõni päiv varrampa häitsemä lännü, mi maal vist usutas, et tuu om õigõ kardohkapandmisõ aig. Es hiidütä tuu, et minevä aastak sai vast sama pall’o saaki, ku maaha olli pandnu. Ka pikk keväjäne põvvaaig es hiidütä, selle et peräkõrd tull’ jo ka kõrralik vihm ja vali maa likõs. Egä kevväi tulõ mullõ kardohkapandmisõ aigu miilde... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
16. lehekuu muusõumiüü pääsündmüs Võro liinan oll’ raamadu «Valgusest ja tondipimedusest» vällänäütämine Võromaa muusõumin ja illatsõmb tiiõdak Kreutzwaldi majamuusõumin, kon sai trükülämmind raamatut sõrmitsa ja Võro liina ja Krümmeri kooliga köüdetüid mälehtüisi kullõlda-kõnõlda. Jansonsi Silvi kokko säet raamat «Valgusest ja tondipimedusest» tege eläväs üte Võro liina inneskidse uhkõ ja pall’o nännü maja, 19. aastagasaal tan haridusello kujondanu koolijuhi Krümmeri Heinrichi perrä nime saanu huunõ luu. Ü Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Õigõ pia saa puutrõmängu Minecraft mängi võro keelen. Parhilla om valmis saanu proovivariants, midä viil tävvendedäs, a umbõs katõ kuu peräst pandas võro kiil Minecrafti mängu keelevalikidõ hulka. A miä tuu Minecraft täpsempä om? Seletäs mängu ümbrepandmisõ vidäjä Brauni Mihkli: «Taa om sääne liivakasti-tüüpi videomäng, kon mängjil olõ õi ütte ülesannõt, a nä võiva esi valli, midä nä tetä tahtva. Olkõ tuu sis ilmotsalda suurõ ja egä kõrd esierälidse maailma... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ma kuuli raadiost, et meil kaitstas eläjit inämb ku latsi. Tõtõstõ omma olõmah nii eläjäkaitsõ- ku latsikaitsõammõtnigu, a perämädse kammandasõ inämb vanõmbidõga, kiä latsõ ilma hoolõda omma jätnü. A kiä kaits koolilatsi, näütüses haridusministri iist? Tõist aastat tetäs keväjä latsiga inemkatsit. Oll’ aig, ku uibu ja tsireli häitsivä ni patsõ ja valgidõ põlvsukkõga koolilõpõtaja joosiva ümbre koolimaja. Sõs oll’ tutipäiv, pääle tuud naksi lõpueksämi. A parhilla om ütsändikel jo mahlakuust... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ei tiiäki, om taa lugu periselt juhtunu vai aolehehannast loetu. Uma tõõterä paistus siski seon jutun seen ollõv. Ütsik naistõrahvas pand’ lehte kuulutusõ, kon kirän, et taht tutvas saia kõrralidsõ mehega, kiä viina ei võta ja suitsu ei tii. Kuulutus ilmu lehen är ja järgmädsel pääväl kõlisigi naasõl ussõkell. Ussõ takan kõiksõ purjun miis, suits suun, ja ütel’: «Muti, ma tulli su kuulutusõ pääle!» Hiitünü naanõ naas’ ust kinni tougatõn... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vahtsõmbal aol tüküs vägüsi päähä arvaminõ, et kõikõ saat poodist. Ja ku poodist ei saa, sis olt pahanu. Rahha om kõigil veidü, a nii pall’o iks, et kõrrakõnõ poodi mano minnä. Ja ku sis poodist ei anda toda, midä tahat, käänüs miil kur’as. Kuis nii, et ei saa, ma taha süvvä ja õkva parhilla! Niimuudu mõtõldõh olt iks väega võlssi liikmah. Tähtsä om kasvai veidükeses tagasi minnä juuri mano, sinnä,... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Tallinna Sadam avas eile pidulikult Paldiski Lõunasadamas uue kai, mis mõeldud nii tankide ja muu soomusmasinate kui ka tuulepargidetailide veoks. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Teisipäeva õhtul tabas Narva kortermaju vingugaasi häirete laine, mille kontrolli alla saamiseks suleti mitme maja või trepikoja gaasikraanid. Probleemi põhjustas soojalaine, mis tekitas ventilatsioonilõõridesse «õhukorgi». Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Uued uudised
Kunagi olid probleemiks diiselautod. Siis kilekotid. Seejärel plastkõrred. Nüüd tundub, et järjekord on jõudnud meesteni. Lugedes hiljutist akadeemilist käsitlust meeste, maskuliinsuse ja planeedi hävingu kohta, jäi mulje, et kusagil Tallinna Ülikooli sotsioloogia osakonna koridorides on lõpuks avastatud inimkonna suurim keskkonnakatastroof: keskealine mees grilltangidega. Artikkel räägib tõsimeeli, kuidas mehed söövad rohkem liha, sõidavad rohkem, lendavad rohkem ... Vaata lähemalt ›
0
Kui reformierakondlaste jutust veeranditki uskuda, siis oled ka poolega petta saanud. See leidis kolmapäeval Riigikogus taas kinnitust. EKRE saadikud Martin ja Mart Helme pärisid peaminister Kristen Michalilt aru, miks lasti vabadusse ukrainlasest suurpettur Artur Jermolajev, kes andis Eesti riigile enda poolt röövitud asjast miljonist 8,5 protsenti ja kadus siis eralennukiga kõigi nelja tuule poole. Michal ... Vaata lähemalt ›
0
Euroopa Liidu kõrge esindaja, „sõjaprintsess“ Kaja Kallas on pidevalt räusanud nende kallal, kes Venemaaga üritanud sõja lõpetamise asjus läbi rääkida. Nüüd on jutt muutunud ning Euroopa Liit ise otsib võimalust Venemaaga laua taha istuda. Probleem on ainult selles, et kõrge välisesindaja ise selleks läbirääkijaks ei sobi. Euroopa Komisjoni energeetikavolinik Kadri Simson ütles eile „Esimeses stuudios“, ... Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval üritas võimuliit Riigikogus taas üht rändeust avada ehk toimus välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse eelnõu teine lugemine. EKRE saadik Anti Poolamets tegi ettepaneku eelnõu menetlemine katkestada. Anti Poolamets: “Oleme järjekordselt sellise eelnõu juures, mis on puhtföderaalne seadusandlus. Ehe näide föderalismist, kus teil ei olegi mingeid valikuid. See, mis on teile antud, see siis tuleb ... Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval, kui valitsus üritas välismaalaste seaduse lahjendamise kaudu veel üht rändeust avada, kõlas EKRE poolt mõistuse hääl ja üheks selliseks oli Siim Pohlaku kõne. Siim Pohlak: “Euroopa tugevus ei ole kunagi sündinud kaosest, Euroopa tugevus on sündinud vastutusest, töökusest, distsipliinist ja austusest rahvuste ja rahvuskultuuride vastu. Need väärtused lõid kunagi Euroopas turvalise ja toimiva ühiskonna, ... Vaata lähemalt ›
0
Kolmapäeval oli Riigikogus arutlusel järjekordne välismaalaste seaduse lahjendamise katse, mille raskete tagajärgede eest hoiatas EKRE fraktsiooni saadik Evelin Poolamets. Evelin Poolamets: “Kordan üle, mis selle eelnõuga hakkab toimuma. See rakendab Euroopa Liidus 2024. aastal vastu võetud rände- ja varjupaigapakti. Muide, see ei läinud ka Euroopa Liidus kergelt ja libedalt, vaid võeti vastu kvalifitseeritud häälteenamusega. Selle ... Vaata lähemalt ›
0
Kagu-Eesti inimesed tunnetavad täna väga selgelt, et Eesti julgeolek ja regionaalpoliitika ei ole enam kaks eraldi teemat. Piiriäärsetes valdades elavad inimesed näevad iga päev, kuidas riigi kaitsevõime tugevdamisest räägitakse palju, kuid samal ajal jäävad lahendamata kõige elementaarsemad küsimused — teed, internetiühendus, ühistransport, noorte perede toetamine ja kohalike kogukondade püsimine. Balti kaitsevööndi rajamine on vajalik samm ... Vaata lähemalt ›
0
Ühiskonnauuringute Instituudi tellimusel valminud Norstat Eesti küsitlusest selgus, et EKRE presidendikandidaat Mart Helme on populaarsusest järgmine istuva presidendi Alar Karise järel. Vastajatel anti valida nimekirjast, kuhu olid koondatud meedias läbi käinud nimed, endale kõige sobivam presidendikandidaat. Karist toetas 39 %, Helmet 10 % küsitletutest, neile järgnesid Marina Kaljurand (6,7%), Kersti Kaljulaid (5,1%), Jüri Ratas (3,5%), ... Vaata lähemalt ›
0
Eesti omariiklus kaotab üha enam oma nägu, muutudes korrumpeerunud mülkaks, kus keegi võimupoliitikutest mistahes seaduserikkumise korral tagasi ei astu. Lätis astus mõne aja eest tagasi kaitseminister, nüüd peaminister, korruptsioonikahtlusega põllumajandusminister võeti vahi alla. Eestis juhtugu mis tahes, võimupoliitikud on nagu kümnetolliste raudnaeltega sooja koha külge kinni löödud. Seejuures on Eesti ministrite kvaliteet alla igasugust arvestust. ... Vaata lähemalt ›
0
Riigikogu valimisteni on juba vähem kui aasta ja mõistagi tegelevad erakonnad lisaks presidendivalimistele ka ettevalmistustega märtsiks 2027. See tähendab nii programmi ja kampaaniaplaani tegemist kui ka nimekirjade ettevalmistust. Meil oli eelmisel korral nimekirjas mitu inimest, kes kandideerisid EKRE ridades Riigikokku, kuid ei astunud Eesti Konservatiivsesse Rahvaerakonda. Praeguses fraktsioonis oli ainus parteitu liige Varro Vooglaid. Kutsusin ... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.05.2026 00:14
Viimane uuendus: 00:10.
Uudiste reiting uuendatud: 00:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)