454 koht 0
2020. aasta parima keeleteo rahvaauhinna saaja väljaselgitamiseks on alanud avalik hääletus, mis kestab 21. veebruari keskööni. Igaühel on võimalik anda oma hääl ühele või mitmele kandidaadile Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehel www.hm.ee/keeletegu2020. Keeleteo konkursiga tunnustatakse tegusid, mis tõstavad eesti keele tuntust ja mainet, väärtustavad eesti keele õpetamist, õppimist ja oskamist, soodustavad eesti keele kasutamist ja staatuse […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Nii kaugushüppes kui ka kümnevõisluses maailma edetabelit juhtiv šveitslane Simon Ehammer teatas, et pühendub tänavustel Euroopa meistrivõistlustel kaugushüppele. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
F-alagrupi viimases voorus mängisid 1:1 viiki Jaapan ja Rootsi, kuid sõelmängudele pääsesid mõlemad meeskonnad. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Haridus- ja teadusminister nimetas Tallinna tervishoiu kõrgkooli uueks rektoriks kooli senise õppeprorektori Ulvi Kõrgemaa. Uue rektori ametiaeg algab 1. juulil ja tema ametiaeg on viis aastat. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Homme langeb kangas monumendilt, kus teenekas keelemees ja estofiil Lauri Kettunen lükkab Soome kelku, mille istmel pakid raamatuid. Kettuse kuju autor on Elo Liiv. Täna võime veel oletada, milline on õnnestumise puhul õnnitlejate ja tulemuse kritiseerijate suhe. Kas on piisavalt huvitav, kõnetav, äratuntav, tartulik ja mis kõik veel. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Eesti korvpallikoondis võõrustab reedel kontrollmängus Lätit. Postimees vahendab Unibet Arenale kell 18.30 algavat partiid otseblogis. Vaata lähemalt ›
0 värske
IT hiiud ning digitaalsed infovahetuse võrgustikud, mis kontrollivad tänaseks läänemaailma elanikkonna elude kõiki aspekte, loodi algusest peale eriteenistuste poolt lausjälgimise ning kontrollvõrgustikuna. Vaata lähemalt ›
0 värske
Reede hommikul kell 8 algab Narva linnavolikogu istung. Kuigi istungi päevakorras on kokku 25 punkti, ei ole seal opositsiooni soovitud umbusaldusavaldust linnajuhtide vastu. Vaata lähemalt ›
0 värske
Euroopa Liidu Nõukogu pikendas Venemaa-vastaseid sanktsioone aasta võrra ehk kuni 31. juulini 2027. aastal, vahendas neljapäeval pressiteenistuse informatsiooni ukrainlaste uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0 värske
Jalgpalli MMil selguvad täna öösel peetava kuue mängu järel D-, E- ja F-alagruppide lõppseisud ning kojulennule minejad. Õhtu hakatuseks sepistas vägeva tagasituleku Ecuador, kes alistas 2 : 1 Saksamaa ja tagas edasipääsu. Vaata lähemalt ›
0 värske
F-alagrupi viimases voorus võitis lõi Holland esimese seitsme minutiga kaks väravat ning võitis lõpuks Tuneesiat 3:1 ning võitis alagrupis esikoha. Vaata lähemalt ›
0 värske
Taani ei paku enam ajutist kaitset Ukraina meessoost pagulastele vanuses 23–60 aastat, teatasid meediakanalid Kyiv Independent ja Unian. Vaata lähemalt ›
0 värske
Laupäeval, 20. juunil küsib marjakaupmees Tartu avaturul kilo Poola maasikate eest 6,50 eurot. Kaupluste ees lettidel maksavad Eesti maasikad aga 15 ja isegi 17 eurot kilo. Jaanipühade järel aga kukkusid hinnad mitu korda. Vaata lähemalt ›
0 värske
Õhtulehe podcast´is „Loomaarst taskus“ räägib veterinaararst Sirli Rajas, et suvi on loomakliinikutes kõige kiirem aeg. Rästikuhammustused, kuumarabandus, lemmiku akna vahele kinni jäämine ja alla neelatud grillimiskraam on vaid osa ohtudest, mida loomaomanikud sageli alahindavad. Vaata lähemalt ›
0 värske
Autoralli MM-hooaja kaheksas etapp peetakse kivistel Kreeka teedel. Esimene kiiruskatse oli kavas neljapäeva õhtul, selle võitis Sébastien Ogier (Toyota), kuid tõsiseks võitluseks läheb reedel. Postimees vahendab otseblogis nii Rally1 klassi, aga ka aste madalamal kihutavate eestlaste käekäiku. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eestlaste suurtehing_ kohalik suurim hooldekodukett müüakse Kesk-Euroopa haiglaimpeeriumile Vaata lähemalt ›
0 värske
Viimastel aastatel on koos geneetika arenguga läbi viidud hulk teadusuuringuid, vaadeldes Ameerika segarahvastike geneetiliste andmete põhjal seoseid inimese geneetilise päritolu ning kognitiivsete võimete ja sotsiaalmajandusliku edukuse vahel. Uuringud viitavad statistiliselt, et euroopa päritolu geenide suurema osakaal tähendab kõrgemaid intelligentsustestide tulemusi, haridustaset ja sissetulekuid. See erinevus püsib isegi siis, kui tähelepanu pööratakse ka polügeensete skooride erinevustele […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Eestil on aeg loobuda rohe- ja kliimateemades Euroopas ankruna pilla-palla järel lohisemisest, see muutub meile endile üha kahjulikumaks. Eeskuju peaksid näitama peaminister Kristen Michal ning energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, kirjutab Äripäev juhtkirjas. Vaata lähemalt ›
0 värske
Jalgpalli MM-finaalturniiril tegid Jaapan ja Rootsi F-alagrupi viimases voorus 1:1 viigi, mis aitas mõlemad 32 parema hulka. Alagrupi võitjaks tuli Holland. Vaata lähemalt ›
0 värske
Sirp
Looduse märkamine ja tähelepanekute eri vormides üles tähendamine on kultuuritraditsioon, osa igapäevasest keskkonnaga suhestumisest. Selle näiteks võib tuua läbi aastate ilmamuutuste jälgimise logiraamatutes ja päevikutes, esimeste kuldnokkade saabumise märkimise seinakalendrisse, looduse, koosluste ja maastike kirjeldamise, joonistamise ning pildistamise folkloristide ja etnoloogide välitööpäevikutes, RMK matkaradade külalisraamatud, ühismeedias populaarsust koguva looduspäevikute pidamise või taimede joo Vaata lähemalt ›
0
On veel üks taevas – alati vaikne ja klaar. On veel üks päikesesära, ka siis, kui seal on pime Emily Dickinson Oma uuel isikunäitusel „Kromaatiline triiv“ on Kristi Kongi muutnud Kumu suure saali vägevaks veiklevaks paralleelmaailmaks, kus välja pandud maalid mõjuvad äkiliste mõtete, hajusate muljete või efemeersete fantaasiatena, mis kõik sähvivad sõgedalt ringi kunstniku teadvuses. „Kromaatiline triiv“ saab alguse käänulisest laskumisest suurde saali – Kumu siseõue poole vaatavad aknad on... Vaata lähemalt ›
0
„Üheksa korda mõõda, üks kord lõika“ – see vanasõna võiks ilmestada kainet talupojamõistust, mille puudust pidevalt välja tuuakse. Ütlus võiks silme ees olla ka organisatsioonide juhtidel, kes on väga agaralt asunud tegelema ruumiloomega, kavandama linnu ja kujundama arhitektuuri. Tallinna linnapea Peeter Raudsepa ERRile* antud intervjuust kumab läbi, et arhitektide maffia on süüdi ehitamise kalliduses, sest arhitektid muudkui suruvad peale oma rätsepaülikonnana tehtavaid lahendusi. Kordagi iseenda ja oma Vaata lähemalt ›
0
Mies van der Rohe auhinna pälvis tänavu Charlerois asuv Chapex (Palais des Expositions de la Ville de Charleroi), Joseph André projekti järgi 1948. aastal ehitatud hiiglaslik näitusepalee, millele arhitektuuribüroo AgwA on nüüd andnud uue elu. Kunagist tööstuslinna võimsust sümboliseerinud näitusehoone on hoolika rekonstrueerimise ja ajaloo väljapuhastamisega taaselustatud avaliku ruumina. AgwA juures sain võimaluse läbida erialase praktika aastatel 2018-2019, mil Chapexi hoone ümberprojekteerimine oli täie Vaata lähemalt ›
0
Kalarannas saab talvel meres ujuda ja suvel murul piknikku pidada – kedagi ei häiri seal tekil pikutaja ega laste hõisked. Noblessneris on mänguväljakud suletud väravate taga ja varba saab vette kasta vaid erasauna territooriumil. Rotermannis tähendab ajaveetmine peamiselt kohviku terrassil kohvijoomist ja poode pidi jooksmist. Need kolm esindavad Tallinna eraomandis avalikku ruumi, mis on pealtnäha loodud sarnastel alustel, kuid pakuvad linlasele väga erinevat kogemust. Omandireformi tulemusena (nüüdseks o Vaata lähemalt ›
0
Lahkunud on maalikunstnik Henn Soopalu, kes oli Valga üks tuntumaid autoreid ning kes osales aktiivselt näitustel kuni oma traagilise surmani. Soopalu sündis Tsirguliinas ning suundus pärast kohaliku kooli üheksandat klassi Tartu Kunstikooli, kus õppis aastatel 1964–1968. Selle lõpetamise järel suunati ta küll Tõrvasse kunsti õpetama, kuid peatselt asus ta tööle alles äsja uue kaasaegse hoone saanud Valga kultuurimaja kunstnikuna. See amet tähendas peamiselt ürituste ja nende reklaamide kujundamist ning näi Vaata lähemalt ›
0
Tunnetatav kliima soojenemine mõjutab taimi otseselt, nii kodu- kui ka võõramaiseid. Enam mõjutatuks saavad areaali piiril leiduvad Lääne-Eesti taimed, kes on seni kasvanud soodsamates oludes. Üheks neist on Saaremaa ja Hiiumaa lääneosas kasvav haruldane harilik luuderohi (Hedera helix). Luuderohtu võivad ees oodata suuremad muutused, soojemas kliimas võib ta õitseda ja viljuda sagedamini, anda looduslikku järelkasvu ja muutuda invasiivseks. Niivõrd kuivõrd saab seda looduslike taimede kohta öelda. Luuderoh Vaata lähemalt ›
0
Kui Tallinna iseloomustavad kajakad, siis Lvivi pääsukesed, kes teevad hommikuti häält sama valjult. Tallinnast lahkudes mõtlesin, et hakkan merd ja kajakaid kindlasti taga igatsema. Paljud ukrainlased, kes on mul aastate jooksul Tallinnas külas käinud, imestavad, et kajakad tunnevad end linnas nii vabalt. Minule on nad linna loomulik osa, nagu ka meri. Üha enam mõtlen, kuidas selgitada ukrainlaste vabadust ja vabadustahet. Kas sellel on ka käegakatsutav mõõde, mõni joon, millega teised... Vaata lähemalt ›
0
Raamatuaasta on küll läbi saanud, kuid rõõm eesti kirjakeele juubeliaasta vääriliste raamatute üle tahab jagamist. Ilmus ka kaks väljaannet, kus kajastub kirjasõna kujunemislugu selle murrangulisel ajal, XVII sajandi algusest kuni XVIII sajandi neljakümnendate aastate alguseni. See oli tollal peamiselt vaimuliku kirjakeele kahe variandi, tallinna ja tartu keele kujunemise aeg, mil tõlgiti piiblit, arutati kahel konverentsil piiblikeele üle ning võeti kasutusele lugema õppimiseks sobivam kirjaviis. Kirjakeel Vaata lähemalt ›
0
„Ta on oma enam kui poolesaja aasta pikkusel loometeel kasvanud algusaastate noorest, vihasest ja modernistliku helikeelega avangardsest autorist silmapaistvaks kunstnikuks omanäolise ja äratuntava helikeelega.“1 „Avastasin peagi, et avangardism oli egoistlik. See oli huvitav käputäiele spetsialistidele, kuid mitte publikule. [—] Ent sel moel oma ideaalidest, vabadusest, identiteedist rääkides ei saanud inimesed aru, see polnud lihtsalt võimalik.“2 Kuidas saavad inimesi mitte puudutada „Tihase sõnumi“ verd. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Naine
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Propastop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.06.2026 06:52
Viimane uuendus: 06:50.
Uudiste reiting uuendatud: 06:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
