108 koht 42
Kaitseväe Nursipalu harjutusväljal liikursuurtükist K9 Kõu ja tankitõrjeraketikompleksist Javelin laskmise korral tabab Sõmerpalu alevikku, Mustassaare küla ja samuti Võru ning Antsla linna helilöök, mille puhul võiks kaaluda õues kõrvaklappide kandmist, nähtub polügooni mürauuringust.
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Lõuna-Eesti Postimees
Täna õhtul selgitatakse Atlantas jalgpalli MMi teine finalist, kes kohtub pühapäeval juba koha kindlustanud Hispaaniaga. Argentiina ja Inglismaa vahel pannakse pall mängu kell 22.00. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Setomaa ootab juba õige pea oma sõpru nii kaugemalt kui lähemalt Seto Kuningriigi päevale, mis leiab sedapuhku aset 1. augustil Mikitamäe külas Savioro vabaalal. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Seod nimme kand Eestin 99 inemist. Kandjit om ka nimekujul Waaks, alla kuvvõ. Nimi panti õnnõ Vahtsõliinan, algkujul Waaks, küländ suurõlõ suguvõsalõ Tammõ, Tabina, Suurõ-Kolodavitsa ja Marga külän. Nime saajidõ esiesä oll’ Tammõ Jakob, kink kõgõ vanõmb poig oll’ Marga Juhan, nelläs poig Kersnä oll’ alussõpandjas perre Kolodavitsa harulõ, poja Andre, Jakob ja Tann’o elli Tammõ kandin. Jakobi poja olli sündünü 1735. ja 1750. aastaga vaihõl ja nimepandmisõ aos 1820... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
5. Keskmäne kooliigä Säändsen iän teküs opjil joba kohus ja tiidmine, et koolin piät käümä. Esiasi, kas tuu miildüs vai mitte. Ku hinde kõrran, sis iks miildüs. A ku opitust arvo ei saa ja esi väega ei opi kah, sis ei taha inämb kuuli minnä. Tuud, et latsõl om koolistress, piät nii vanõmba ku oppaja mõistma tähele panda, ja tedä tuust üle avitama. Päämine avitaminõ omgi latsõlõ koolitükü selges tetä.... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
1986. aasta 19. hainakuu Tüürahva Elo kirotas Võro müüblivabrikust. Sektsioonkappõ «Võro NEO» tetäs ütsät esi variantsi. Egä päiv tegevä meistri 28 täüsparti sainu, 25 sohvalauda. Võro tarõkraamil om välähpuul kodovabariiki kah hää minek. * * * 17. hainakuul 1987 kuuli katõkõrdnõ olümpiävõitja Palusalu Kristjan. Puhtõ olli 23. hainakuul ja Tal’nah sai tuust ärsaatmisõst rahvalik mälehtämise ja leinä teedäandminõ. 21. hainakuu Tüürahva Elo kirotas, et keväjä sai Varstu sovhoosi Krabi osakunnast... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
ARBMA ARHANNA SANDRA om 14-aastaganõ Räpinä tütrik, kiä noorõlõ iäle kaemalda om saanu umma lauluhellü ja esinemist vällä näüdädä mitmõl riikevaihõlisõl konkursil. No kõnõlõs tä umist tegemiisist ja umast ilmanägemisest lähkümpä. * * * Kost su laulmistii algusõ sai? Laulma naksi joba umbõs kolmõaastadsõlt. Imä laulsõ mullõ õdagist unõlaulõ, nii eesti ku inglüse keelen. Ku olli joba nelä-viieaastanõ, kai hulga Disney filme ja laulsõ noid laulõ, miä olli filmen. Noid... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Raamatidõ lugõmisõga om nigu trenni tegemisega: ku tuud pikkä aigu tennü ei olõ, sõs lätt tujo kah kõrrast kehvembäs. Õkvalt ku trenni vai lugõmisõ lõpatat, tulõ jälki vahtsõt vunki mano. Parhilla om mul poolõlõ kolm raamatut. Pia lõpõta raamadu «Tõde ja õigus» neländä osa lugõmisõ. Seo raamat om huvitav tuuperäst, et esiki ku tegevüs käü sada aastakka tagasi, omma pall’o teemä täämbädsel pääväl kah tähtsä. Om seo sõs murõ rahaga... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Seo luu vägimiist tiid egäüts meist. Seo om mi rahva kangõlanõ, kinkalõ või anda nimes Ants, Andres vai Toomas. Kuis tahati. Kasvai Nipõrnaadi! Timä vapa henge ei suta kiäki õga miski kinni pitä, timä tahtmiisi saa-i alla tsurmi, tälle saa-i sõnnu suuhtõ toppi, ammuki sõs mõttit päähä panda. Timä esi pidä hinnäst vannu ja õigidõ eestläisi võrdkujos, kink pääle olõs vana Lembitü esi uhkõ. Selle et timä esi om! Hingelt... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kangsti küläselts pedä hainakuu 25. pääväl umma 25. sünnüpäivä. Tuu omgi õkva jakapäiv ja tuul aol olõmi joba 12 aastat pedänu ütte küläpitu, kas kodukandipäivä, küläpäivä vai niisama tandsuõdakut. Sünnüpääväl kõnõlõmi, miä 25 aasta joosul seltsil tettü, tuud kimmäle võru keelen, ja kaemi, kullõmi tervitüisi, midä olõmi pallõlnu lava pääl lauldõn, tandsin, trummi lüvven vai muud muudu edesi anda. Pidu käänd rohkõmb tandsulisõs Varstu naisi rahvatandsurühm Pääsusilm, keä tähistäs 20.... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
12. hainakuul oll’ perämäst kõrda püüne pääl Tal’na Võro seldsi tiatritrupi Tungõl etendüs «Kreutzwaldi tii Kalõvipujani». Tükü om kokko säändü ja lavastanu Valgu Jaanis, teksti kundikava tegemise man om tä tarvitanu kunstmudsu api. Perämäne etendüs oll’ tähendüsega, selle et tükü mängmist alostõdi kah saman paigan: Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuusõumin. Tõistmuudu oll’ perämäne etendüs tollõ poolõst, et taad mängiti tarõn seen, õkva peris Lauluesä elotarõn. Nii sai õkva õigõn paigan... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Suvi tuu Võro liina mitmit festivalõ ni tõisi suuri ettevõtmiisi. Minevä nädäli oll’ Võro perimüstandsu festival, 25–26. hainakuul tulõ latsifestival. Kolepi küläst peri katsigu sõsara Rätsepä Kristi ja Krista omma joba mitu aastat noil sündmüisil olnu priitahtligu abilidsõ. Uuri, kuis näge vällä priitahtligõ tüü. Priitahtligu tüüga alosti sõsara koolin. No omma nä uma kodokandi ettevõtmiisilõ üten avitanu joba aastit. «Opsõmi koolin turismindust, üts osa opmisõst om üritüisi kõrraldaminõ. Oppaja paksõ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Ma kuuli raadiost, et meil omma pall’o noorõ mehe nõrga, jõvva-i kaitsõväeh säläkotti kanda. A tulõ vällä, et tuu om terveh ilmah nii. Seo voori jalgpalli ilmameistrivõistlusõ omma eski sportlaisi jaos väega rassõ. Nigu vanastõ saadõdi kõik latsiaialatsõ kõrraga poti pääle, tetäs nüüd kõigilõ miihile juumisõ vaih. Või-olla nelä aasta peräst andas näile kohvi juumisõs kah vaheaig. A mille es võinu kõik tetä väiku suigahusõ, päältkaeja saasi kah hõngu haarda... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Puulpäävä, 11. hainakuu õdaguspuul. Antslan om kodokohvikidõ päiv ja õdagu tetäs pidolidsõlt vallalõ Nässmõisa vahtsõ näo saanu järv. Järv om kaivõt süvembäs, saanu hindäle tsuklõmisõsilla, kaldtii vii viirde ja kõrraligu kemmergu. Kõik, midä suvitsilõ tsuklõjilõ vaia. Ilmateedüs lupa tormi, vihma ja räüssä. A ma ei lasõ tuust teedüsest hinnäst är hiidütä. Edimäne piätüs tulõ sugulasõ Kadi man Soo kodokohvikun. Ildas jäi, mõtlõ, ku näe, et reklaamsilte võetas joba maaha. Sugulasõlõ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Suvildõ oll’ aolehetoimõndusõn sääne aig, ku inemiisist oll’ puudus, selle et aokiränigu tahtsõva kah puhada. Harilikult tulli sis appi praktigandi, kas tudõngi vai keskkooli lõpõtaja, kiä tahtsõva aokiränikus saia. Ütskõrd tull’ toimõndustõ tüühar’otusõlõ üts pikkä kasvu nuurmiis, Vahur oll’ timä nimi. Käve iks ütest tarõst tõistõ juttu ajaman, opsõ niimuudu inemiisiga kõnõlõma. Tekk’ kirätüüd kah. Paar edimäst tahtsõ toimõndamist, a edesi tulli jutu, minkal es olõ väega vika. Umbõs kolmas... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
AnitiW galeriis, mis asub Rõuge vallas Viitina mõisa kõrval, avatakse reedel Kairi Lentsiuse näitus «Lihtsad illusioonid». Samal ajal on Viitinas käimas festival «Aigu om». Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
TEATERJahtklubi purjekakuuriskl 19 Pärnu suveteatri komöödia «Patsid tuules». Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
VODI KLEER om Haanist peri nuur, kiä tull’ vällä hindä kujondõdu võro-(vai haani-)kiilside hammidõ ja kottõ kogoga «Hengega as’a mann». Uuri, määne oll’ timä tii uma kogo luumisõ mano. «11. klassih tei üteh klassi ja paralleelklassi sõsaridõga opilasfirma Khuul Hamõ, koh meil olliva võrokeelitside tekstega hammõ kah. Mi opilasfirmat panti tähele ni meid kutsuti mi huvitava firmanime peräst Tal’nahe konkursilõ Ehe Eesti. Sääl sai kokko Muhoovi firma tegijäga, kiä küsse,... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Postimehe majandustoimetuse juhataja Sander Silm on 15. juulil avaldanud pikema intervjuu riigiarhitekt Tõnis Arjusega. Tsiteerime intervjuud, milles riigiarhitekt analüüsib olukorda, kus rahvastik kahaneb, aga hõlmame oma taristu rajamiseks üha enam ruumi, lubatud mahus. „Kestliku kahanemise teeb raskeks puhtalt psühholoogiline ja poliitiline küsimus. Kes on see omavalitsusjuht, kes julgeb öelda, et tuleme rõõmsalt kokku ja hakkame ... Vaata lähemalt ›
0 värske
17. augustil alustab tööd uus Põltsamaa Kultuurikeskuse direktor Joel Päärmann. Mees vastas mõningatele küsimustele, et põltsamaalased võiksid teda paremini tundma õppida. Sa oled pealinnas kasvanud, kuid Sinu juured on Põltsamaal. Räägi sellest lähemalt. Ehkki olen sündinud ja kasvanud Tallinnas, on suur osa suguvõsa ajaloost väga tugevalt seotud Põltsamaaga. Nii nagu paljude teistegi eestlaste saatus, on […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Lõuna-Eesti Postimees
Värska kuurortravikeskuse liivarannalt stardib laupäeva pärastlõunal ajaloo esimene Värska rahvatriatlon, kus võidust tähtsam on osavõtt ja rõõm liikumisest, ütleb võistluse peakorraldaja, mullu Hawaii Ironmani MMi läbinud Kairi Ustav. Vaata lähemalt ›
0
Kuigi eripedagoogi haridusega inimene ei või seaduse järgi töötada logopeedina, mõnes koolis ometi selline olukord on. Vaata lähemalt ›
0
Valga uhkuseks oleva Säde seltsi maja 115. aastapäeva puhul leiab laupäeval Valga muuseumi hoovis aset pidu, millele on sünnipäevalapse auks pandud nimeks SuveSäde. Vaata lähemalt ›
0
Öeldakse, et üks inimene ei muuda midagi. Tegelikult näitab ajalugu vastupidist – muutused saavad alguse siis, kui inimesed otsustavad enam mitte vaikida. Olgu tegemist maailma raputanud ajalooliste sündmustega või väikese omavalitsuse murega. Siiski kordub üks muster ikka ja jälle: probleemiga hakatakse tõsiselt tegelema alles siis, kui avalikkus sellele tähelepanu juhib. Kas aga tõesti peab alati kõigepealt kisama, et midagi muutuks? Vaata lähemalt ›
0
Rally Estonia käivitajad Urmo Aava ja Silver Kütt on tänavu teises rollis. Mehed, keda rallipublik on aastaid näinud eelkõige korralduspoolel, istuvad nüüd ise Rally2 autosse ja osalevad täispikal võidusõidul. Vaata lähemalt ›
0
Põlvamaal Ahjal sündinud ja kasvanud geograafiadoktori Lembit Inti 1989. aastal kaitstud doktoriväitekiri on nüüd ilmunud eestikeelse raamatuna. Teose «Eesti kliima, muld ja maaparandus» ilmumine tuli hiljuti 90-aastaseks saanud juubilarile endalegi suure üllatusena. Vaata lähemalt ›
0
Valgamaa jooksusarja kolmanda etapina leidis aset 15. Hellenurme jooks. Tänavu pakkus see põnevust ka neile, kes varem samal jõuproovil osalenud. Asus ju stardi- ja finišiala uues kohas Hellenurme karjääris, Tartu suusamaratoni rajal. Vaata lähemalt ›
0
Põlvamaal Ahjal sündinud ja kasvanud geograafiadoktori Lembit Inti 1989. aastal kaitstud doktoriväitekiri on nüüd ilmunud eestikeelse raamatuna. Teose «Eesti kliima, muld ja maaparandus» ilmumine tuli hiljuti 90-aastaseks saanud juubilarile endalegi suure üllatusena. Vaata lähemalt ›
0
Setomaal Kuksina vabaajakeskuses juuni alguses avatud valla esimene padeli väliväljak on kiiresti leidnud püsivad mängijad. Vaata lähemalt ›
0
Sigade Aafrika katk (SAK) ei ole Eestis enam ammu ainult veterinaarne probleem. 2025. aasta näitas valusalt, et tegemist on kriisiga, mis võib korraga tabada seakasvatajaid, töötlejaid, maapiirkondade tööhõivet ja kogu sektori kindlustunnet. Sealihaga isevarustatuse tase langes järsult ning ohus oli ka toidujulgeolek. Mullune aasta jättis Eesti seakasvatusele sügava jälje, kuid sundis nii riiki kui tootjaid ka kiiresti õppima ja tegutsema. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Tartu Ülikool
|
0% |
Sakala
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
16.07.2026 00:17
Viimane uuendus: 00:12.
Uudiste reiting uuendatud: 00:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)