Nimel Nopri om kandjit 25. Panti seo õnnõ üten paigan, Rõugõ Haani mõisa Abikülän (parhilla Troll’a külä). Priinime Nopri saaja olli Avi Tuuma Jaani latsõ ummi perridega. Nimel Onoper om kandjit 17. Ka seo panti üten paigan, Põlva Võru mõisa Vagula külän, vanan kiräviien Onnoper, Onopri Jakapi (Onnopri Jakob) latsi perrile. Onopri lisanimme oll’ Vagula külän mitmil perril, osa näist sai priinime tõisi sõnnu perrä, a Onopri Paabu perrele panti... Vaata lähemalt ›
0
Rõugõ valla raamadukogo kuts nii suuri ku väikeisi, nuuri ku vanno pühäpääväl, 12. mahlakuul Viitinä mõisalõ vanno raamatidõ laadulõ. Joba neläs aastak peetäs säänest laatu, kon raamadukogost maaha kantu raamadu saadõtas vahtsõ tsõõri pääle. Raamadu omma laadu pääl hää hinnaga. Hind pandas sendimiitre, mitte tükü perrä. Saadu raha iist ostõtas raamadukogolõ vahtsit raamatit. UL Vaata lähemalt ›
0
10.–19. mahlakuuni peetäs Uma Meki keväjägurmee nädälit. Tuul aol pakva kümme restoraani kolmõkäügilist erimenüüd paikligust värskist söögikraamist. Menüü hind om 35–39 eurot ja kõrraldaja ütlese, et söögi omma valmis saanu paikkunna tippkokkõ meistrikäe all. Timahavatsõst sööginädälist ossavõtja omma Suur Muna, Ilmaveere, Kolm. Köök & Deli, Ööbikuoru Villa restoran Andreas, Veetka talu mõtsarestoran Ürg, Ugandi Resto, restoran La Storia, Kalda luudustalo Postitii pääl, Mahlaveski kohvik Piusa külästüskesku Vaata lähemalt ›
0
Latsõn tüküs aig maru aigupiteh liikma. Suurõ pandva su iist kõik paika, kohe saat liiku, kuna saat liiku. Ja vahepääl tulõ uuta. Üts ilmkistumalda ikäv ja vinnüjä uutminõ oll’ näütüses villavahetusõh. Vanaimä võtsõ latsõlatsõ üteh, ku minti liina midägi hääd ostma. A ku maainemisel om vaia maalt liina minnä, sis tetäs sääl iks mitu asja kõrraga är. Ja ütes tegemises oll’gi villavahetus. A kuis nii kavvõndalõ, vahetusõni, ülepää jõudas ja... Vaata lähemalt ›
0
Võlssi ei tohe, varastõda ei tohe. Maast madalõst tetti meil kotun tuu selges. Ausus PIDI avvu seen saisma. Mu sõsarõ jutu perrä juhtu ütskõrd mi kotun sääne lugu. Ütel joba hämärigul aol, ku petrolilamp lavva pääl palama oll’ pantu, käve kõva pauk ja lambi klaas linnas’ lakja. Lambi taht palli ilustõ edesi. Imä-esä olli arvanu, et ega seo märk hääd ei tähende. Ja õigus neil oll’. Järgmädsel pääväl varast’ susi... Vaata lähemalt ›
0
Mulke selts kuts kõiki murdõluulõhuviliidsi esitämä ummi luulõtuisi pikä traditsiooniga murdõluulõvõistlusõlõ. Luulõtuisi oodõtas 1. süküskuu pääväs. Parõmbilõ andas avvohinna Mulgimaa kirämehe ja koolipapa Adamsoni Hendriku 135. sünnüaastapääväl, 6. rehekuul 2026 Kärstnä mõisan. Murdõluulõavvohinna välläandmist alost’ 1994. aastagal kiränik Baturini Nikolai ettepanõkil tuuaignõ Tarvastu vald. Avvohinda om vällä antu 14 kõrda, perämäne kõrd aastagal 2021. No om kõrraldamisõ hindäle võtnu Mulke selts iinotsa Vaata lähemalt ›
0
Kooni 26. mahlakuuni saa Võromaa muusõumin kaia näütüst «Pinnamuud. Kolm põlvkunda moodumaastikul». Välläpanõgi kokkosäädjä Nemvaltsi Erle ja Laeva Marion omma tahtnu näüdädä, kuis Lõunõ-Eesti kundi omma andnu vaimopuhahusõ luvva kihä kattõs vai ka kunstilidsõs vällänäütämises rõivit, mille man omma silmiga kumbatava maastigu vormi, kihi ja korjumisõ. Rõiva ei olõ seo välläpanõgi perrä õnnõ sälgäpanussõ, a tundõperi maastigu, mille kaudu kihä ja miil hoitva köüdüst ruumiga. Ku lukõ päälkirä edimäst puult,. Vaata lähemalt ›
0
Paganamaa seenetark MÜRGÜ MARJE om pia 88 kuud järgepiten seenen käünü. Minevä nädäli löüdse tä timahavadsõ edimädse huunisa. No kõnõlõmi timäga tsipakõsõ keväjäsiinist lähkümpä. * * * Olõt joba löüdnü edimäidsi keväjäsiini. Määndse paiga pääl edimädse huunisa hinnäst vällä omma ajanu? Edimetse omma hoobis hariliku karikseene. Sääntse verevä kausikõsõ. Meil nimmatas noid ku söögikõlbmatuid, a muialpuul süvväs. Määnestki erilist maiku nail ei olõ, a jääse panni pääl ja purgin ilusa... Vaata lähemalt ›
0
…ja võiolla üts värskele koksit sibulakuuriga värvit muna sinnä mano. Sääne omgi mu meelest munapühiaignõ õndsus. A sis loet kostki, et kõomahl olõ-i muud ku õnnõ vesi, kon tsipa puutsukõrd seen. Ja viil loet, et suidsuliha ja muna ei olõ tervüsele hää. Egäsugumaidsi ull’uisi või täämbädsel aol lukõ ja kõkkõ võit uskma kah jäiä, selle et hää ull’us om iks sääne, kon teräkene tõtõt kah seen. Midä sis tetä? Lugõminõ... Vaata lähemalt ›
0
Timahavanõ Võro maakunna vokaalansamblidõ päiv, miä peeti 5. mahlakuul Vahtsõliinan, oll’ laabsa ja lustilinõ. Seokõrd oll’gi inämb tähelepandmist pööretü nal’ategemisele, esiki päävä päälkiri oll’ «Nal’aga poolõs». Et kiri täüde lännü, olli päivä sisse ja vällä juhatama kutsutu mi kandi üte kimmämbä nal’ategijä Laheda muti Lahedalt. Anni, Tooni ja Senni olli seogi kõrd tävve tervüse ja mõistusõ man. Nä lauli, tandsõ ja kõnõli uudissit moodust ja maailmast. Muti käävä aoga üten,... Vaata lähemalt ›
0
Kündlekuu 11. pääväl oll’ Võrol Kreutzwaldi muusõumin Koidula luulõvõigõlusõ eelvuur, kost ma pässi edesi lõppvõigõlusõlõ Pärnuhe. Ma loi Koidula luulõtust «Meil aia-veeren uulitsan» hindä tõlgitun võro keelen. Tuu Grothi Klausi luulõtusõ om jo Koidula esi kah alambsaksa keelest ümbre pandnu. Võro komisjonist arvati, et Koidulat iks ei kõlba võro keelen lukõ. Ma lubasi näile sis Pärnun lukõ eesti keelen. Läts’ mitu nädälit müüdä ja kai, et Tal’nan om kah ettelugõmisõ... Vaata lähemalt ›
0
Olõ no katõssa aastakka umast elost Võro liinan elänü ja perämädse aasta seo liina kõgõ vanõmban piirkunnan Koidula uulitsan. Mu parhilladsõ kodo vastan om üts seo liina armsampi ja ilosampi majju, miä kand nimme Villa Olga. Tä jäi mullõ silmä joba sis, ku Võrolõ elämä tulli, ja et tä sais tühi, naksi paikligu rahva käest timä kotsilõ küsümä. Pühendi tälle Koidula ettelugõmisõ konkursil luulõtusõ kah ja tuust aost pääle käü... Vaata lähemalt ›
0
Dokumentaalfilm «Laskumine orgu»Portreefilm Lauritsa PiitrestLavastaja Huimerinna Johan Jah, seo om Võromaa film. Film innekõkkõ Kütioro luudusõst kõigi ummi puiõ, puhmõ, kihulaisi, nättävide ja nägemäldä mutukidõga. Ja kõgõ tollõ sisse om hinnäst kükänü üts puulandsakunõ kunstnik Lauritsa Piitre, kiä om aoga muutunu luudusõimme osas. Filmitegijit tulõ kittä. Esieränis näide piinüt tunnõt, avvostust uma matõrjaali vasta. Kõiki noid võimsit oropilte, tagasikaehuisi aigu, ku säälsaman toimõnd’ kunstnik Ohaka. Vaata lähemalt ›
0
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0
Urbõkuu perämädsel pikäl nädälil õnnistu mul kävvü üten Võromaa haridusõ-, muusõumi- ja keeletegeläisiga europarlamendi saadigu Mikseri Sveni kutsõl Brüsseli liinan. Kolmõ päävä päämidses tsihis oll’ saia tiidmiisi europarlamendist, Euruupa aoluust ja Brüsseli liinast. Lisas päämiidsile tsihtele lätsi Brüsselile katõ kitsamba huviga. Tahtsõ nätä, kas tõtõstõ om Brüsseli muusigariistu muusõumi saina pääl Võromaa pillimeistre Teppo Augusti pilt, ja luutsõ löüdä suurõst liinast mõistligu hinnaga kängä kooli l Vaata lähemalt ›
0
Seo lugu juhtu restoraanin. Vanast iks oodõti restoraanin väega hääd teenindüst. Nii läts’ki üts miis restoraani, istõ lavva taadõ ja telse kelneri käest kroosikõsõ kohvi. Veitü ao peräst tõigi kelner kohvitassi, a luidsast es tuu. Miis kai kroosikõist tükk aigu, sis kutsõ kelneri hindä mano tagasi. Ütel’, et luidsast ei olõ, kuimuudu tä tsukõrd sekä, nii om jo väega rassõ kohvi juvva. Kelner võtsõ kohvitassi mehe iist är ja vei... Vaata lähemalt ›
0
Ma kuuli raadiost, et seo aasta kolmõ kuuga om rahva käest inämb rahha vällä petetü ku terve minevaastaga kokko. Kelmi läävä kõrrast targõmbas ja inemise laskva hinnäst kõrrast kergembäle är pettä. Mi olõmi harinu, et ütskõik määne as’aajaminõ käü lihtsähe, tulõ õnnõ õigõ koodi sisse vaota. Tuu om nii sisse harinu asi nigu rattaga sõitminõ, mi ei märgota inämb, et vaia om inne sõkada üte ja sõs tõõsõ jalaga. Selle... Vaata lähemalt ›
0
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0
Pühäpäävä, 22. urbõkuul oll’ Urvastõ seldsimajan Contra sünnüpäävä kirändüsõdak. Pääesinejä oll’ seokõrd kirändüsprofesri ja kiränik Merilai Arne, kink suvõkodo om Urvastõ lähkül ja kink loomingut seo kandi rahvas kõvastõ mõotanu om. Õdagu edimädsen poolõn aigi Contra juttu Merilaiga, päämidselt timä romaanist «Puuinimesed», miä sai aasta iist kultuurkapitali kirändüse tsihtkapitali proosakirändüse aastapreemiä. Romaan poim ütte tiidüst, kunsti, eloluku ja vällämõtõldut. Merilai Arne lugi raamatust ette jup Vaata lähemalt ›
0
Võromaa muusõummi joudsõ ildaaigu aoluuga kohvri. 1955. aastagal Tsiberihe Mordva laagrihe karistust kandma saadõtul mõtsavellel, Tännässilmä mehel Vigla Jaanil lubati 1976. aastagal Eestihte tagasi tulla ja tä saatsõ uma kraami inne tulõkit kohvrin pandõrolliga kodomaalõ. Timä perijä tõiva no pikä tii maaha rännänü ja aoluust kõnõlõja kohvri üten ümbrüskotiga, mille pääl aadrõs, muusõumi kokko. Kabuna Kaile jutt ja pilt Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Virumaa Teataja
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
20.04.2026 01:15
Viimane uuendus: 00:40.
Uudiste reiting uuendatud: 01:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)