Lugu juhtu hulga aastit tagasi, ku viil nuur olli, nii 12–13aastanõ. Tollõ ao latsõn olli ma joba täüsinemise iist vällän. Ütskõrd otsusti imä-esäga kavvõlõ sugulaisilõ küllä minnä. Usutliva, kas ma õks saa hakkama. No muidugi, olli ma kimmäs. Kodu jäi viil kuvvõaastanõ väikuveli Ülo. Tõsõl hummukul tulli varra üles. Talliti eläjä, panni piimä jahtuma ja ai kats lehmä, vasiga ja lamba kar’amaalõ, kodu lähküle. Eläjä jäivä ilustõ süümä. Ku päiv... Vaata lähemalt ›
0
8. piimäkuul kell 18 om Võrol Kandlõ aian kontsõrt «Rõõmsa lats». Kontsõrdil laulva Tarto laulustuudio Laulupesa latsõ vahtsit võrokeelitsit latsilaulõ, miä omma luudu keelepesä- ja muusigaoppajidõ ütistüün. Päält Laulupesa latsi om kontsõrdi kavva poimit ka Võro liina keelepesärühmä latsi ülesastminõ. Kuimuudu laulukava kokko sai ja midä kontsõrdist uuta, saa kullõlda seo keväjä perämädsest Vikerraadio saatõst «Vahtsõmbalt Võromaalt». UL Õkvatii saatõ mano: https://vikerraadio.err.ee/1610024336/vorukeelsed Vaata lähemalt ›
0
Trüküst om tulnu Reimanni-Otsaru Nele romaan «Samblõ ja Rahutu Vaimu lugu», miä om Võro instituudi 2024. aastagal vällä kuulutõdu võrokeelidse romaani võistlusõ võidutüü. Tego om Piusa mäkile pühendedü armastusõromaaniga, miä köüt kokko perre- ja aoluu. Raamadu autor om Umalõ Lehele kõnõlnu umast romaanist niimuudu: «Romaanil om kolm päätegeläst: nuurmiis ja neio ni Võromaa luudus – Piusa kandi mõtsa ja mäe. Sõahädä ja võõral maal olõgi üle elänü pääliina nuurmiis ku... Vaata lähemalt ›
0
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Egä katsõkümnendin aastin inemine om saanu tunda määndsitki varjõ nõvvukogudõ-aigsist repressioonõst. Kiruta üte väega süämliku ja periselt sündünü luu, mille saatsõ 1955. aastal mu lell Karagandõst, ku oll’ sääl vangilaagrin, umalõ katõssa aastat noorõmbalõ velele – mu esäle. Lugu kõnõlõs näide latsõpõlvõst Võrumaal, midä lell vangilaagrin ollõn miilde tulõt’. Ma esi löüdse tuu luu hulga aigu ildamba esä märkmide vaihõlt. Juhtu nii. Oll’ kinä suvõpäiv ja kõik perreliikmõ olli ummi... Vaata lähemalt ›
0
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0
1986. aastal peeti Võrol viies vabariiklik rahvamuusigapido 900 pillimängjäga. Võikimängmisel võitsõ kandlõmängjist Kasõsalu Ärni ja lõõdsamiihist Teppo Aivar, kiä oll’ sõs õnnõ 28aastanõ. * * * 12. piimäkuu pääväl 1987. aastal käve USA president Reagan Berliinih, koh ütel’ vällä, et Berliini müür tulõ är lahku. * * * 1988. aasta oll’ kuum nii ütiskunnah ku ilma poolõst. Edimäst kõrda tunnist’ NASA tiidläne Hansen, et Maa kliima lätt pall’o lämmäs. 7.... Vaata lähemalt ›
0
Päti omma väega kavalas lännü. Mu tävveste koolitõdu ja digitarga tutvaga juhtu ildaaigu sääne lugu, et tä kandsõ päti pangakonto pääle hariligu inemise kuupalga jao rahha. Asi oll’ nii, et timäga võtsõ ühendüst üte üritüse kõrraldaja tõsõlt puult maakerrä ja paksõ, et saa varahaidsilõ heränejile tetä sponsoridõ abiga majutusõ ja linnupiledi soodustust. Tuu om väega spetsiifiline üritüs ja sinnä läävä Eestist kolm inemist, kiä kõik saiva säändse kirä. Pätt pidi... Vaata lähemalt ›
0
Minevä puulpäävä peeti Võrol Kubija laululava pääl Võro maakunna laulu- ja tandsupito «Eluring». Kontsõrt-lavastusõ päälavastaja, tandsujuhi Tolga Anne ja Posti Maire näütsi läbi tandsu ja muusiga inemise elotsõõri. Nii oll’ etendüsen tähtsä osa kõigil, alostõn latsist kooni vannoinemiisini vällä, ja muusiga ni tands köüdi esi põlvkundõ. Pidol asti üles 64 tandsurühmä, ligi 50 kuuri ja laulukollõktiivi, puhkpilliorkestri, kapelli, noorõ solisti ja bänd. Päält Võro maakunna rühmi võti pidost ossa külälidse... Vaata lähemalt ›
0
Tal’nan toimõndaja VAT tiatri mängukavan om vahtsõnõ tükk «Luukere Juhani juhtumised», miä om püüne pääle säet Võromaa kiränigu Laanõ Triinu latsiraamadu perrä. Raamadu autor Laanõ Triinu kommõntiir tiatritükkü niimuudu: «VAT tiatri mäng «Luukere Juhani juhtumisi» ja ma käve eel-esikal ja või kinnütä, et ullimuudu hää tükk om! Lava pääle säädjä Toikka Aare arvosaaminõ lää-i ütsipulgõ raamadu süþeed pite, a lavastusõ õhkkund om sama nigu raamatun – helge, mõtsik ja inemlik.... Vaata lähemalt ›
0
Ma kuuli raadiost, et inemise nakkasõ harinõma tuuga, et telehvoni pääle tulõ teedüs üle riigipiiri linnanu taivamassina kotsilõ. Nigu telekaäri saat inne pikse tulõkit hoiatusõ, et tõmmakõ egäs juhus kõik juhtmõ takast. Pall’o tõmbasõ, a pall’o mitte. Innembä uutva, nika ku pümme pilv paistus vai om jo mürstämist kuulda. Niisama om tuu essünü linnumassina hoiatusõga. Mõnõ pakõsõ kõrraga keldrihe, mõnõ kaesõ taivahe ja uutva tsärinät. Õigõ om kõigil, uma elo... Vaata lähemalt ›
0
Aastid tagasi tõi naabrinaanõ Silvi Tartu liina päält indäle puid lahkma Ilmari-nimelidse mehe. Oll’ Silvile kitnü, õt om puid lahknu ja tulõ tüüge toimõ. Ütspäiv kuulõ naabrinaasõ elämise puult, ku rauda lüvväs vasta rauda. Lätsi kaema, kas naabrinaanõ om sepä toonu ja mis asju tä meisterdäs. Jõudsõ naabrinaasõ poolõ ja miä mu silmä näivä… Seppä õs olõ koskil, oll’ hoobis puulahkja Ilmar, kes oll’ puulahkmisõ kirvõ puupaku sisse löönü ja... Vaata lähemalt ›
0
Mahlakuu 18. pääväl peeti Oravil pidulidsembält 20. küläpillimehi päivä. Säändse kokkusaamisõ omma algusõ saanu Oravilt Pähnä Külli iistvidämisel. Pähnä Külli sõnnu perrä oll’ edimäne pidu sääne lihtsä: kuvvõ lõõdsamehe ja rahvamaja tsõõrõga sai pidu peetüs, rahvast oll’ hulga, a tunnõ oll’ jäänü sääne, et lõõdsamehi tasus viil kokku kutsu. Noist kuvvõst lõõdsamehest olli 20. juubõlipidul kohal Lindmõtsa Harri, Kahari Heinar ja Andersoni Jaak, kats miist mängvä joba pilvi pääl. Kolmandat... Vaata lähemalt ›
0
Vahtsõmbal aol tüküs vägüsi päähä arvaminõ, et kõikõ saat poodist. Ja ku poodist ei saa, sis olt pahanu. Rahha om kõigil veidü, a nii pall’o iks, et kõrrakõnõ poodi mano minnä. Ja ku sis poodist ei anda toda, midä tahat, käänüs miil kur’as. Kuis nii, et ei saa, ma taha süvvä ja õkva parhilla! Niimuudu mõtõldõh olt iks väega võlssi liikmah. Tähtsä om kasvai veidükeses tagasi minnä juuri mano, sinnä,... Vaata lähemalt ›
0
Ei tiiäki, om taa lugu periselt juhtunu vai aolehehannast loetu. Uma tõõterä paistus siski seon jutun seen ollõv. Ütsik naistõrahvas pand’ lehte kuulutusõ, kon kirän, et taht tutvas saia kõrralidsõ mehega, kiä viina ei võta ja suitsu ei tii. Kuulutus ilmu lehen är ja järgmädsel pääväl kõlisigi naasõl ussõkell. Ussõ takan kõiksõ purjun miis, suits suun, ja ütel’: «Muti, ma tulli su kuulutusõ pääle!» Hiitünü naanõ naas’ ust kinni tougatõn... Vaata lähemalt ›
0
Ma kuuli raadiost, et meil kaitstas eläjit inämb ku latsi. Tõtõstõ omma olõmah nii eläjäkaitsõ- ku latsikaitsõammõtnigu, a perämädse kammandasõ inämb vanõmbidõga, kiä latsõ ilma hoolõda omma jätnü. A kiä kaits koolilatsi, näütüses haridusministri iist? Tõist aastat tetäs keväjä latsiga inemkatsit. Oll’ aig, ku uibu ja tsireli häitsivä ni patsõ ja valgidõ põlvsukkõga koolilõpõtaja joosiva ümbre koolimaja. Sõs oll’ tutipäiv, pääle tuud naksi lõpueksämi. A parhilla om ütsändikel jo mahlakuust... Vaata lähemalt ›
0
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0
Õigõ pia saa puutrõmängu Minecraft mängi võro keelen. Parhilla om valmis saanu proovivariants, midä viil tävvendedäs, a umbõs katõ kuu peräst pandas võro kiil Minecrafti mängu keelevalikidõ hulka. A miä tuu Minecraft täpsempä om? Seletäs mängu ümbrepandmisõ vidäjä Brauni Mihkli: «Taa om sääne liivakasti-tüüpi videomäng, kon mängjil olõ õi ütte ülesannõt, a nä võiva esi valli, midä nä tetä tahtva. Olkõ tuu sis ilmotsalda suurõ ja egä kõrd esierälidse maailma... Vaata lähemalt ›
0
16. lehekuu muusõumiüü pääsündmüs Võro liinan oll’ raamadu «Valgusest ja tondipimedusest» vällänäütämine Võromaa muusõumin ja illatsõmb tiiõdak Kreutzwaldi majamuusõumin, kon sai trükülämmind raamatut sõrmitsa ja Võro liina ja Krümmeri kooliga köüdetüid mälehtüisi kullõlda-kõnõlda. Jansonsi Silvi kokko säet raamat «Valgusest ja tondipimedusest» tege eläväs üte Võro liina inneskidse uhkõ ja pall’o nännü maja, 19. aastagasaal tan haridusello kujondanu koolijuhi Krümmeri Heinrichi perrä nime saanu huunõ luu. Ü Vaata lähemalt ›
0
Õkva seo kuu keskpaigan tull’ sääne tunnõ pääle, et kardohk tulõ maaha panda. Toomõ olli mõni päiv varrampa häitsemä lännü, mi maal vist usutas, et tuu om õigõ kardohkapandmisõ aig. Es hiidütä tuu, et minevä aastak sai vast sama pall’o saaki, ku maaha olli pandnu. Ka pikk keväjäne põvvaaig es hiidütä, selle et peräkõrd tull’ jo ka kõrralik vihm ja vali maa likõs. Egä kevväi tulõ mullõ kardohkapandmisõ aigu miilde... Vaata lähemalt ›
0
Üte turismiütehüse kuunolõkil arutõdi, kuis parõmbalõ mi piirkunda tutvas tetä. Pakuti vällä esi asju: kellel oll’ vaia sann, kellel vahtsõnõ tii ehitä, kellel kodulehte vahtsõnda. Mul tekkü küsümüs, kuis kõik nuu as’a piirkunna näütämise man üten avitasõ. Um jo sannu ja elämiisi muial maailman kah. A miä um tuu, miä pand inemist ütte kimmäle paika minemä, kotussõ vasta huvvi tundma? Mu meelest um tähtsä vällä näüdädä, määne um üte vai... Vaata lähemalt ›
0
«Ku kavva sutt Võromaa hinnäst hoita õigõl tiil?» küsüti 39 aastat tagasi lehekuul, ku Tarto levimuusiga päivil laulti edimäst kõrda ütitselt Eestimaa luudusõ kaitsõs. Aasta innemb oll’ lehekuu algusõh Võrolt kah mito bussitäüt nuuri miihi viidü Tšornobõli tuumaasku kraamma. Nüüd oll’ alanu fosforiidisõda. Radokuul jõudsõ inemiisile tiidmine, et Moskvast om ant käsk Viromaal fosforiiti kaibma naada. Tulli kokko edimädse rahvakuunolõgi kaibmisõ vasta. Eski edimädse mai paraadil olli verevide lippõ vaihõl... Vaata lähemalt ›
0
Oll’ kuulda, et valitsus plaan vahtsõt säädüst inemiisi tervüse parandamisõ ja arstiabi parõmba kättesaamisõ hääs. Muidoki om kõgõ tähtsämb inemiisi hindä hariminõ tervüse hoitmisõ as’an, nigu egäpääväne liikmine ja muido tervüsele hää elämise muud. A ku inemine iks haigõs jääs, sis piät peretohtri vastavalt vahtsõlõ plaanilõ haigõ viie päävä joosul hindä mano kutsma, är kullõma ja ravi määrämä. Ja ku om vaia edesi eriarsti mano saata, tulõ perearstil tetä e-konsultatsioon... Vaata lähemalt ›
0
Seod nimme kand Eestin 45 inemist. Eesti perekunnanimeraamadu käsikirän om seost nimest kirutanu Fastrõ Mariko. Nimi panti hingelugõmiisi perrä kuvvõn mõisan. Kõgõ rohkõmb om nime Pang kandjit, kink edevanõmba saiva seo Harglõ kihlkunna Taheva mõisa Tilga talun. Tõsõn Tilga talun panti Pang ja tõsõn Poolik (Polik), nimi, minkal om alla kuvvõ kandja. Arvada, et neo kats nimme omma kõrraga vällä mõtõldu. 20. aastasaal ellivä Pangi nimega perekunna naabrusõn Saru külä... Vaata lähemalt ›
0
Majandustiidläne, profesri RAUDSEPÄ VAMBOLA pidi Tarto ülikooli majandustiidüskunnan oppõjõuammõtit pia 40 aastakka. Pensionipõlvõn om Vambola naanu inämb huvvi tundma ao- ja kodoluu vasta, a märgotas iks ilmaelost laembalõ kah. Tä om pandnu kirja hulga perimüst täämbädse kodopaiga Koorastõ, a päält tuu viil uma sünnükihlkunna Urvastõ kotsilõ. 24. lehekuu pääväl tähüstäs tä 85. sünnüpäivä. * * * Kuis lätt, Vambola, määndse omma Su egäpäävädse tegemise? Uuri Osola kalmuaida edesi. Õkva aroti... Vaata lähemalt ›
0
Toda, et näet tulõvat aigu, juhtu-i egä päiv. 7. lehekuul Sännän tuu siski juhtu, Adsoni Arturi avvus peet latsi ja nuuri luulõpäiv lasksõ kõrrakõsõs hiitä pilgu mi maa, keele ja kultuuri tulõvikku. Mitte kavvõl helkeleväst Pärlijõõst sais Sännä kultuurimõis, suur kõllanõ maja uma ehidü saaliga. Kiä tiid joba mitmõs aastak saava sääl ütel keväjädsel pääväl kokko Vana-Võromaa noorõ, et lukõ hindäle ja tõisilõ ette võrokeelist luulõt. Timahava olli kokko tulnu... Vaata lähemalt ›
0
MTÜ Vana-Võromaa Käsitüü kõrraldõdul konkursil «Vigurine värk» sai pääpreemiä tüü «QrPajakas», luuja Bergmanni Karille. Köögin söögitegemise man tarvilinõ paalapp om kirät kirjuga, miä omma Vana-Võromaa kruutligaisi hammõkirju muudu. Vikur om tan man sääne, et välläummõlus tüütäs nigu kruutkuud, midä saa nutiktelefoniga silmädä. Kuud vii ilmavõrgon lehe pääle, kost löüd võrokõisi köögi tiijuhi, retseptiraamadu, a ka hulgana tarviliidsi köögitarkuisi ni nippe. Eräpreemiä läts’ Alla Helvele, kink käe all oll Vaata lähemalt ›
0
Minevä kuu keskpaigan olli Mehkariil, nigu hennest kutsva Mõnistõ rahvamaja soliidsõn iän laulja ja tandsja, külälise Jõgõvamaalt. Kaarepere rahvamaja kapell ja lauluansambli, kedä juhendas Aunapi Artur, tull’ seo kandiga tutvambas saama, Mehkariile esinemä ja neidega üten pitu pedämä. Sääne reis võeti plaani jo aasta iist, ku Mehkari Kaarepere rahvamajan külän kävve. Külälise saije Mõnistõ talurahvamuusõumist kõrraligu ja põhjaligu pildi. Tuu iist kand’ huult muusõumi programmijuht ja giid Tamtiku Mare. El Vaata lähemalt ›
0
Mõni nali om nii maolda, et aja peris naardma.Toimõndaja om kats säänest siiä vällä valinu. Hää hamba Miis naasõlõ: «No kül sul omma hää hamba.» Naanõ: «Mille sa nii arvat?» Miis: «Kehvi hambidõga hindäle iks säänest perst taadõ ei süü.» Paganamaa Mann Kosjaminek Tütrik ütel’, et tulku ma õdagu, sis ei olõ kedägi koton. Ostsõ lilli, veini, koogi. Lätsi, koputi ussõ pääle. Kedägi es olõ koton! Virga Rosalia Vaata lähemalt ›
0
Seod nimme kand Eestin 393 inemist. Nimest om Eesti perekonnanimeraamadu käsikirän kirutanu Uibo Udo. Eller ku sakslaisi nimi oll’ meil liinun olõman joba inne eesti talurahvalõ priinimmi pandmist. Nimi tähendäs baltisaksa keelen ‚lepp‘. Kuigi mi tunnõ hoobis tõist saksa sõnna Erle ‚lepp‘, oll’ eller tuu puuliigi jaos põhilinõ sõna joba keskaol siin pruugitun keskalambsaksa keelen, a niisamatõ baltisakslaisi keelen 19. aastagasaal. Ku tuu sõna käändele vai mitmustõ panti, oll’ tä... Vaata lähemalt ›
0
Võro Instituudi 39. «Mino Võromaa» võistlusõlõ saadõti 49 kirätüüd säitsmest Vana-Võromaa koolist ja ütest keelepesärühmäst. Parõmba tüü avit’ välla sõklu hindajidõ kogo, kon olli Kreutzwaldi majamuusõumi juhataja Hollo Aimi, Võro latsiraamadukogo juhataja Solli Kristi, oppaja Kelbä Raivo ja nuuri iist kõnõlõja Vodi Kirke Lee. Parõmbit kirotajit tennätäs täämbä, 7. lehekuul Sännä kultuurimõisan. Ettevõtmisõ tugõja om Eesti Rahvakultuuri Keskus. Parõmba kirotaja: Kõgõ noorõmb ütentegijä Romeli Rüütli, «Vanav Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Investor
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
04.06.2026 07:49
Viimane uuendus: 07:44.
Uudiste reiting uuendatud: 07:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)