Üts provva oll’ haigõmajan. Tä naas’ joba umast hädäst terves saama, tuuperäst oll’ täl ikäv ja tä lugi mugu raamatit. Noidõ hulgan oll’ raamat, miä kõnõl’ inemise tervüsest ja haiguisist. Ütekõrraga nõstsõ tä silmä raamatust üles ja kost’: «Taivakõnõ, mul om malaaria!» Huuldaja, kiä oll’ palatilõ jõudnu, püüdse provvat maaha rahusta. Tä ütel’: «Ajagu-i, olõ-i sul määnestki malaariat.» Asi oll’ tollõn, et huuldaja tiidse: tuul provval oll’ kommõ esihindäle tõpi... Vaata lähemalt ›
0
Räpinä mehe ILVESE AAPO jalajälg kultuurin om nii sükäv, et sinnä astmisõs tulõ vähembält kalameheseerigu jalga säädi. Uuri Aapo käest timä täämbäidsi tegemiisi kotsilõ. * * * Olõ hää, tulõta miilde tuud Hermann Julius Schmalzi asja. Kas oll’ niimuudu, et timä tekk’ esi hindäle avvoraha ja säädse rõnda? Timä oll’ praktilidsõ meelega inemine jah. Tunnustust oll’ vaia, a kiäki ordenit andma es tüki, no tull’ eis tetä. Sa liigutat viiolimängoga... Vaata lähemalt ›
0
Pille tull’ umal aol Peri kuuli luudusainidõ oppajas. Sai kümme aastakka olla Vilde kolhoosin sekretär-as’aõiõndaja kah. Parhillast ammõtit naas’ Pille pidämä vabariigi vahtsõst esisaismisõ aigu. Tuukõrra oll’ asotusõl viil miilidsä nimi, a muudõti joba katõ kuu peräst ümbre politseis. Asotust om kutsut nii passilavvas ku kodakondsusammõtis, parhilla sis om politsei- ja piirivalvõammõt (PPA). Ammõdinimetüs om olnu inspektri ja spetsiälist, parhilla om kundõtiinjä. Küsse Pille käest, kas tä mõist arvada, kui Vaata lähemalt ›
0
Mitte õnnõ võrokõisi, a ka hulga eestläisi silmänägemist avitas terräv hoita ja näil julgõlõ päävä poolõ kaia Võrol sündünü ettevõtõ Pro Optika. Ettevõttõ luuja LAURI VARJU om üts noidõ hulgast, kiä saiva timahava presidendi käest avvomärgi. A miä om Varju jaos elon ja tüün tähtsä? * * * Kuis läts’ nii, et teiti 1990. aastidõ alostusõn Võrol valla prillipoodi? Ma tüüti 1980. aastidõ lõpun ja 1990. aastidõ alostusõn riigi optigasüstemin... Vaata lähemalt ›
0
Taa tõtõstõ sündünü luu kõnõl’ mullõ ütskõrd üts tutva naistõrahvas, nimmami tedä tah luuh näütüses Marias. Inne tuud, ku Maria Eestihte kolisi, elli tä hulga aastit vällämaal. Määnegi aig oll’ tä administraator üteh suurõ liina väega suurõh spordiklubih, koh sai pia kõkkõ sporti tetä ja inemiisi käve pääväh tuhandit. Ütskõrd tull’ pääle ujomisõ trenni Maria mano üts väega õnnõdu olõmisõga miis. Tä oll’ piaaigu ikma nakkamisõ veere pääl, ku selet’,... Vaata lähemalt ›
0
Sõast olle viil mõnõ aasta müüdä. Tuu olle inemiisile väega rassõ aig. Inemiisi, esieränis miihi viidi kinni ja kattõva är, kiäki es tiiä, mis näist sai. Naati rahvast Tsiberihe viimä. Umakaitsõ otsõva mõtsamiihi takah. Sakõstõ, esieränis üüse käüti elämiisi kontrolmah, kas kedägi var’atas. Esä olle naabri puul ja aiva katõ pääle hindä tarbõs puskarit. Poodiviina olõ-s mink iist osta. Viina olle vai rohos vaia. Olle ilda õtak, väläh olle pümme.... Vaata lähemalt ›
0
Norramaal oll’ 6.–8. radokuud Norra sannarahva (Norges Badstulaug) kärräi. Ollimi küllä kutsudu ja kõnõlimi Vana-Võromaa savvusannakombist, a mi maarahva sannaga köüdetüist tegemiisist kah. Käräjä alostusõs pallõldi Edal üldä sannateretüs. Norra, nigu tõõsõki põh’amaa, om olnu põlinõ sannamaa. 15. aastasaal häötedi Norrah sanna ja sannaelo. Vahtsõst opiti sannu ehitämä ja pruukma mõtsasuumlaisi käest, kiä kutsuti Norra elämä ja kinkalõ sääl maad anti, ja sakslaisi käest. Parhilla kasus Norrah sannu nigu sii Vaata lähemalt ›
0
Seod nimme kand Eestin 17 inemist. Kõik nä omma uma nime saanu ütest paigast, Karula mõisa Lajassaarõ talust. A huvitav om tuu, et alostusõn kirutõdi tuud nimme ü-ga kõikin dokumenten: Liewamütz 1826. aastaga hingelugõmisõn, Liwamüts Karula kerigu meetrikan 1826. aastagast pääle ja ka Karula personaalraamatun 1837. aastagast pääle. Nime saaja olli Lajassaarõ Juki Ott uma perrega ja timä lell Tätä Ott kuun Juki poja Tätä Kaarli perrega. Tätä Kaarlil olli... Vaata lähemalt ›
0
Nal’apildiga tsuskas ütiskunda mõnõst hellembäst kotussõst Rõugõ Rebäse külä miis Varustini Andres, tunnõt ka nimõga Parm. Vaata lähemalt ›
0
Olõ jõudnu säändsehe ikkä, kon mullõ tunnus, et kõgõ ägedämb ja vägevämb om mu elon joba olnu. Kae igätsüsega innembi olnut aigu, tuu tähendäs tunnõ nostalgiat. Kae kõrrast tihhembäle vannu pilte ja tulõta olnut miilde. Esiki und näten tunnõ makõthallu. Nostalgia om esieräline mitmõ kihiga tunnõ – kõrraga lämmi ja vallus, trüüstvä ja rahulda. Sõna esi om peri kreeka keelest: nostos tähendäs kodotulõkit ja algos vallu. Seoga om nostalgia õkva... Vaata lähemalt ›
0
Vanastõ oll’ ütelüs, et ku esi mõistat ellä, olõ-i vaia tõsõ karmanihe kaia. Ja nii ollegi. Ku esi ollit tüütegijä ja saisit katõ jalaga maa pääl, sait egäst rasõhusõst jako. Ku ma umal aol tüüle lätsi, olle mu palk 62 ruublit ja 50 kopkast. Es olõ kõgõ suurõmb. A tuu iist sai rõiva sälgä ja kuu aigu süvvä ja jäi viil ülegi teno madalilõ hindulõ. Leeväpäts olle 14 kopkast, saiapäts... Vaata lähemalt ›
0
Timahava suvõl tulõ kats ümärikku tähtpäivä, miä omma köüdedü 44 aastakka Võro liinatohtrõn tüütänü rahvaeeposõ autori Kreutzwaldiga. Põimukuu lõpun saa 100 aastakka Kreutzwaldi mälehtüssamba pistüpandmisõst, piimäkuu lõpun 85 aastakka Fr. R. Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi vallalõtegemisest. Kreutzwaldi memoriaalmuusõumi juhataja Hollo Aimi ütles, et seo muusõum sündü keerolidsõl aol. Pääle oll’ naanu sõda, üüse pommitõdi raudtiijaama, nii et pall’o es julgugi muusõumi vallalõtegemisele tulla. A vallalõ muus Vaata lähemalt ›
0
Täämbädsen lehen om hulga juttu noist, kiä vabariigi aastapäävä aigu tunnustust omma saanu. Tunnustus om kinä asi, tege häädmiilt ja and kimmüst, et midägi om õigõlõ tett. A ummõhtõ lätt mu mõtõ noidõ inemiisi pääle, kiä arvada ilmangi uman elon korõmbat tunnustust ei saa, kuigi tegevä umma tüüd väega häste. Mõtlõmi kasvai autoparandajidõ pääle. Maal saa-i ellä, ku sul olõ-i tüükõrran autot. Ku massinaga midägi juhtus, om stress suur ja... Vaata lähemalt ›
0
10. radokuul oll’ Tarton Vilde ja Vine lokaalin Eesti Rahvakultuuri Keskusõ ja TarSlämmi kuuntüün sündünü Jutuprõmm. Maakeeli tähendäs tuu, et püüne pääl kõnõldas ummi jutussit ja inemise, kiä saalin istva, saava kõnõlõjilõ punktõ anda. Ku kõnõlõja om lõpõtanu, tulõ nelä sekondi joosul uma numbri üles nõsta. Ja ku esinemise aol kullõjalõ midägi väega miildüs, sõs või sõrmiga nippi laskõ. Tartlaisilõ om TarSlämm tunnõt ku lava pääl luulõ lugõmisõ võigõlus. Võrokõsõ... Vaata lähemalt ›
0
Tal’na Võru seltsil om 12. radokuu pääväst võru keele klubi lõugahusõga «Kõnõlõmi uman keelen». Klubi kokkotulõgi põhjus oll’, et Orioni Jana tublil vidämisel tüütänü võru keele kohvitarõ pidi minemä raamadukogu remondi peräst pikäle pausilõ. Edimäne istmine Sakala 14 majan oll’ tävveste aoluulinõ. Üte lavva takan olli seldsi kõgõ pikäaolidsõmb liigõ Sirgu Jaak Lemmik ja kõgõ vahtsõmb-noorõmb liigõ, GAGi gümnasist Olevi Richard. Viimäte nimmat nuurmiis täütse seltsi tulõgi avaldusõ tsihiga olla... Vaata lähemalt ›
0
Ma kuuli raadiost, et mi ei saa valli olokõrda, a saami valli ummi mõttit. Sõnno vägi om nii suur, et tuu, millest kõik aig kõnõlõt ja mõtlõt, lätt tõõs. A rassõ om tõistmuudu mõtõlda, ku egä päiv kõnõldas raadiost, et elo om halv ja kõik om nii kallis. Sõs ei saa jo inemise tõistmuudu mõtõlda. Ja mõttõvägi om nii suur, et nakkaski halvastõ minemä. Kiä kaes kolmõkümne vai katõkümne aasta... Vaata lähemalt ›
0
Võrokiilne karmanihelü «Poodi man» om üles säet Eesti aasta keeleteo avvohinna kandidaadis. Taa om timahavatsidõ kandidaatõ siän ainukõnõ Eesti piirkunnakiiliga köüdet keeleettevõtminõ. Keeleteo pääavvohinna saaja otsustasõ siiämaalõ ammõdin olnu Eesti haridus- ja tiidüsministi. Rahvaavvohind andas toolõ kandidaadilõ, kink puult rahvas kõgõ inämb helle and. Helü andmisõs om aigu kooni 17. radokuu pääväni. Hellü saa anda internetin aadrõsi hm.ee/aasta-keeletegu-2025 pääl. UL Karmanihelü «Poodi man» logo om Vaata lähemalt ›
0
Seo lugu om Johannesõst, vai nigu kõik tedä tundva inemise kutsva – Jussist. As’a esi sündü ammutsõl Vinne aol. Nii kongi kuvvõkümnendil. Juss oll’ olnu elupõlinõ tiimiis. Tüülisest kooni meistrini. Nüüd pidi tä pensionipõlvõ. Oll’ matnu naasõ. Uma elämise jätnü pojalõ, kel suur pere. Esi kolinu maalõ, suurõmpahe keskustõ. Kortin oll’ postkontoriga üten majan, õkva üle kalitori. Olõmisõ poolõst oll’ tä suur nal’a- ja muidomiis. Krutskit oll’ tä otsast otsani... Vaata lähemalt ›
0
Vana-Võromaa Käsitüü MTÜ plaan sügüsest valla tetä rahvarõivakooli, kon saa katõ aasta joosul valmis meisterdä üte naisi vai miihi rahvarõivakomplekti, pääkattõst kooni tsuugõni vällä. Opiao seen andas muidoki hulgan tiidmiisi rahvarõividõ kandmisõ kotsilõ ja egäsugutsit näpotüünõksõ. Rahvarõivakooli iistvõtja Oja Vilve ütel’, et huvilidsõ tahetas joba radokuu joosul kirja saia. Sis om aigu oppajidõ-meistridega läbi kõnõlda ja tugõjit otsi. Rühmän piäs olõma 20 inemise ümbre, sis tulõ kooliraha mõistligu su Vaata lähemalt ›
52
Ligembil päivil saa valmis ansambli Kõhukesed CD-plaat «Keele pääl», kon saa võrokeelitside laulõ ja muusiga vaihõlõ kullõlda Rahmani Jani luulõtuisi ja juttõ. Plaadimatõrjal võeti üles minevä aasta imäkeelepäävä aigu kontsõrdil Ihamaru külämajan. Et ansambli avvostaja omma joba pikembät aigu küsünü helükandjat, midä saanu koton vai auton plaadimassinalõ tsusada, antigi kontsõrtsalvõstus vällä plaadi pääl. Ansambli Kõhukesed mäng kuun joba kümnendät aastakka, näide firmamärk om kõnõlda muusiga vaihõlõ nal’a Vaata lähemalt ›
69
Populaarsemad allikad
Harju Elu
|
0% |
Põltsamaa valla sõnumid
|
0% |
eesti.ca
|
0% |
Ajakiri Lasteaed
|
0% |
Viimsi Uudised
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.03.2026 21:03
Viimane uuendus: 21:00.
Uudiste reiting uuendatud: 20:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)