Peatse pidupäeva valguses meeste ja naiste palgainfot uurides näeme, et nii töötajate palgaootuste uuring kui ka reaalsed palgaarvestuse andmed näitavad sama mustrit. Vaata lähemalt ›
0 värske
Keskmise palga kasv aeglustus 2025. aasta lõpus 4,5%ni, kuid ökonomisti Orsolya Soosaare sõnul oli selle taga peamiselt maksusüsteemi muudatustega seotud erandlik detsember. Tegelikult püsis palgakasv aasta jooksul mitmes sektoris tugev ja tööturu taastumine sõltub nüüd majanduskasvu kiirenemisest. Vaata lähemalt ›
0 värske
Töötaja küsib, kas ta peab allkirjastama töölepingu muudatuse, millega tööandja soovib kehtestada paindliku tööaja kokkuleppe ja loobuda täiskoormuse tagamisest. Tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Vladimir Logatšev selgitab, millal on selline kokkulepe lubatud ja millised on töötaja õigused. Vaata lähemalt ›
0
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Keskmine palk kasvas 2025. aasta neljandas kvartalis 4,5% ja mediaanpalk 5,5%. Swedbanki vanemökonomisti Liis Elmiku sõnul pidurdas palgakasvu peamiselt tulumaksumäära tõus, mis pani osa inimesi oma palga väljamakseid ajaliselt ettepoole tooma. Vaata lähemalt ›
0
Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2025. aastal 2092 euroni, mis on 5,6% rohkem kui aasta varem. Juhtivanalüütik Krista Vaikmets märkis, et kuigi palgad tõusid kõikides maakondades, oli kasv varasemate aastatega võrreldes aeglasem. Vaata lähemalt ›
0
Statistikaameti värske palgastatistika näitab, et 2025. aastal kasvas keskmine palk Eestis 5,6%. Bigbanki peaökonomisti Raul Eametsa hinnangul vedas palgatõusu eelkõige avalik sektor ning sama trend võib jätkuda ka tänavu. Vaata lähemalt ›
0
Toidukaupade vedajad ei eita, et sektoris saab osa firmasid suure ja ebaausa konkurentsieelise, makstes töötajatele väikest ametlikku palka ning suurt kompensatsiooni ja komandeeringuraha, rääkis Äripäeva uuriv ajakirjanik Koit Brinkmann. Vaata lähemalt ›
0
Kui juhi suhtlus- ja juhtimisstiil muutuvad liialt masinlikuks, kaob töötaja ja juhi vahelisest koostööst inimlikkuse mõõde, kirjutas Elisa teeninduse valdkonna juht Kristina Judina möödunud nädalal Äripäevas. Vaata lähemalt ›
0
2026. aasta tööõiguse muudatustest üks olulisemaid puudutab paindliku tööaja kokkulepet. Tööõiguse ekspert Gaabriel Tavits selgitas, millised on uue regulatsiooni põhinõuded ja millised küsimused võivad selle rakendamisel segadust tekitada. Vaata lähemalt ›
0
Konkurss “Parim juht 2026” otsib Eesti kõige enam silma paistnud tippjuhti, kes on näidanud pikaaegseid häid äritulemusi, panustab ühiskonda laiemalt ning kelle juhtimispõhimõtted hindab kogu tema organisatsioon. Vaata lähemalt ›
0
Saksofonist ja helilooja Maria Faust ütleb, et nii kaua kui ta end mäletab, on ta alati teadnud, et on muusik. Vaata lähemalt ›
0
Ligi 30% Eesti töötajatest saab oma otseselt juhilt tänusõnu maksimaalselt kord aastas või üldse mitte, selgus MELPi tellitud uuringust. Samal ajal peab enamik töötajaid tunnustust oluliseks motivatsiooni ja emotsionaalse heaolu mõjutajaks. Vaata lähemalt ›
0
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida. Vaata lähemalt ›
0
Ettevõtte väärtused ei peaks olema midagi sellist, mis ripuvad kenasti kujundatud plakatil kontori seinal ning millest tööle rutates mööda kõnnitakse, vaid sõnad, mis päriselt kannavad ning millest lähtutakse igapäevaseid otsuseid tehes. Sama lugu on tiimisündmusega – need saavad olla strateegiliseks tööriistaks organisatsioonikultuuri kujundamisel, mitte järjekordsed üritused, mille järele personalijuhi kalendris “tehtud” saab märkida. Vaata lähemalt ›
0
Veebruari loetuimate lugude TOP-ist tõusevad tööõigusega seotud teemade kõrval esile ka ettevõtete lood: PepsiCo, Elisa, Testlio, Bolt, Melp ... Vaata üle, ega sul midagi olulist märkamata ei jäänud! Vaata lähemalt ›
0
Küberrünnak ei alga enam ammu serveriruumist, vaid inimeste postkastidest ja telefonidest. Üha sagedamini saab kriisi alguspunktiks üks vale klikk, üks kiirustades kinnitatud teade või üks järelevalveta jäänud ligipääs. Just see nihe – tehnoloogiast inimesele – on põhjus, miks küberturvalisus on liikunud IT-osakonna laualt juhatuse ja personalijuhtide töölauale. Vaata lähemalt ›
0
Spetsialistid ei oota tööportaali ukse taga ja “ideaalprofiili” otsimine võib venida kuudepikkuseks, kirjutab PersonaliDisaini värbamiste projektijuht Diana Paabel. Kui värbamist ei planeerita ette ega toetata turuandmetega, maksab ettevõte selle kinni ajas, stressis ja tegemata jäänud kasvus. Vaata lähemalt ›
0
Enamik tööõnnetusi ei ole traagilised, vaid näiliselt väikesed – libisemised, komistamised, marrastused. Just nende juhtumite tõsiselt võtmine näitab aga, kas ettevõte õpib ja arendab oma töökeskkonda või kordab samu vigu. Vaata lähemalt ›
0
Ettevõtte raha kaitsmine ei ole ainult raamatupidamise või IT ülesanne – see on otseselt juhatuse vastutus, paneb Grant Thornton Balticu partner ja vandeaudiitor Anni Vaiksaar südamele. Vaata lähemalt ›
0
Veel hiljuti peeti töötajat töösuhte nõrgemaks pooleks. Eeldati, et ta ei tunne oma õigusi ega oska nende eest seista. Täna on olukord muutunud. Töötajate teadlikkus ja nõudlikkus, eriti töötingimuste paindlikkuse asjus, on märkimisväärselt kasvanud, kirjutavad advokaadibüroo RASK partner Annika Vait ja jurist Helen Aluvee. Vaata lähemalt ›
0
Töörändest rääkides ei tohi avalikkust hirmutada massiimmigratsiooniga, sest tööstus ei vaja masstööjõudu, vaid õppinud spetsialiste, ütlevad keemiatööstuse Chemi-Pharmi juhatuse esinaine Ruth Oltjer ja Pauligi Saue tehase juht Margus Üürike. “Kui töörännet juhitakse tasakaalukalt ja sihipäraselt, aitab see vältida tootmismahtude vähenemist ja hoida ettevõtteid Eestis tugevana,” kinnitas Üürike. Vaata lähemalt ›
0
Tihti saadetakse juhid Exceli- või ajajuhtimise koolitusele. Ent eelkõige on oluline, et organisatsioon ja ka juhid suunaksid fookuse sellesse, kuidas neist saaks paremad inimeste juhid. Vaata lähemalt ›
0
Juhatuse liikme vastutus ei ole Eestis ammu enam teoreetiline risk, vaid igapäevane reaalsus. Advokaadibüroo RASK partner ja ärinõustamise valdkonna kaasjuht Annika Vait näeb praktikas üha rohkem vaidlusi, kus juhatuse liige satub löögi alla. Seda paraku sageli ka olukorras, kus vaidlusalune otsus tehti heas usus ja parima teadmise kohaselt. Vaata lähemalt ›
0
Tehisarust on saanud igapäevane reaalsus paljudes eluvaldkondades. Eestis on käivitatud haridusuuendusprogramm TI-hüpe, mis aitab haridussüsteemil tehisaru ajastuga kohaneda. Algatatud on ka Eesti AI, mille eesmärk on rakendada tehisintellekti süsteemselt eri sektorites, et kasvatada Eesti inimeste töö väärtust ja tugevdada majandust. Vaata lähemalt ›
0
Vähiennetusest on saamas osa moodsast töökultuurist: tööandjad julgustavad sõeluuringutele minema ja annavad selleks ka aega. Varajane avastamine on inimese tervise kõrval ka organisatsiooni töövõime ja meeskonna järjepidevuse küsimus. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
MinuAeg
|
100% |
Maaleht
|
0% |
Kesknädal
|
0% |
Tre Raadio - Ruut FM
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.03.2026 11:25
Viimane uuendus: 11:24.
Uudiste reiting uuendatud: 11:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)