Eestlased peaksid taotlema endi kuulutamist Eestimaa põlisrahvaks. Enda kuulutamisega põlisrahvaks saaks eestlased oma õiguste eest võidelda ka siis, kui eestlased ja eesti keel on tõrjutud maapiirkondadesse ja kolkaküladesse, nagu see on Venemaa soomeugri vabariikides, kirjutab murelik eestlane Jüri Kukk. Mõttetargad on öelnud, et Eesti riiki on vaja ainult eestlastele, kõik teised siinsed rahvad saaksid hakkama […] Vaata lähemalt ›
30
Möödunud nädalal Brüsselis võimude poolt laiali aetud rahvuskonservatiivide konverentsi tühistamise katsele järgnes sõnavabaduse pooldajate vastureaktsioon. Meeleavaldusel tutvustati sõnavabaduse deklaratsiooni, mis kritiseerib teravalt sõnavabaduse piiranguid ja Euroopa valitsuste pahaendelist tegevust selles küsimuses. Konservatiivide sõnul jätkub võitlus sõnavabaduse eest ning oluline on, et see toetuks laiemale ühiskondlikule kandepinnale. Brüsselis tungis 16. aprillil konservatiivide konverentsi NatCon Vaata lähemalt ›
42
Muinaseestlaste kalendris tähistati mahlakuu 23. päeval karjalaskepäeva, mille nimi viitab otseselt loomakarja esimesele kevadisele väljalaskmisele. Karjalaskepäev oli tähtis ka metsa, maa ja piksega seotud uskumustega. Karjalaskepäeval olid kõik puud ja võrsed puutumatud, peaaegu nagu hiies. Nende kahjustamine toovat endaga kaasa halva õnne, seega oli oluline neid kuni karjalaskepäevani puutumatuna hoida. Kogemata vigastatud oksad seoti punase […] Vaata lähemalt ›
17
Jüriöö ülestõusu 681. aastapäeva tähistati esmaspäeva õhtul üle Eesti märgutulede süütamisega. Paljud tuled süttivad veel ka teisipäeva õhtul. Tulede teekond algas juba laupäeval Paide Vallimäelt, kust 2018. aastast saati on motoklubid jüriöö märgutuled üle Eesti laiali kandnud. Jüriöö märgutuli süüdati Paide Vallimäel laupäeva õhtul. Üle-eestilist suursündmust Jüriöö Märgutuled 2024 eest vedanud Wittensteini ajakeskus kutsus kaasmaalasi […] Vaata lähemalt ›
77
Võru Kandles peeti pühapäeval Võrokeste Kongressi vanemate kogu kärajaid, kus võeti kokku möödunud aasta töö tulemused ning arutleti olukorra üle nii kodus kui kaugemal. Üritusel oli kohal üle 60 inimese. Võrokeste esimene kongress toimus aasta tagasi, 22. aprillil 2023, mil võeti vastu kolm olulist otsust. Kongress kuulutas võrokeste põlisrahvaks omal maal, kellel on oma keel […] Vaata lähemalt ›
50
Eesti sõjaväelase, riigimehe ja kirjaniku Leo Kunnase eelmisel nädalal ilmunud lühiromaan “Puhastuskülm” lisab tema loomingusse uue kihi. See on mõtteliseks järjeks tema varasematele romaanidele “Sõdurjumala teener” ja “Sõda 2023”, kust lugejatele tuntud sõdur Peeter Tergens viibib nüüd aga surmajärgses maailmas. Peeter Tergens, keda lugejad mäletavad varasematest Kunnase raamatutest, on tagasi, seekord aga ekseldes teispool tavareaalsuse […] Vaata lähemalt ›
33
Tiiu Kuurme, üks Eesti haridusvaldkonna väljapaistvamaid teadlasi ja Tallinna Ülikooli kasvatusteaduste dotsent, avaldas hiljuti mõtlemapaneva artikli Õpetajate Lehes, milles ta tõstatab olulise teema haridusest ja maakogukondade olukorrast. Artiklis meenutab Kuurme aegu, mil taasvabanenud Eesti alustas haridussüsteemi ülesehitamist, ning toob esile tollased peamised põhimõtted nagu ligipääs haridusele ja kodulähedane põhikool, mida peeti kõige elementaarsemateks õigusteks. Hariduseusk […] Vaata lähemalt ›
139
Aprilli esimestel päevadel toimunud Iisraeli õhurünnaku järel, kus lisaks paljudele palestiinlastele kaotas Gaza sektoris elu Poola abitöötaja, on lahvatanud märkimisväärne diplomaatiline tüli Poola ja Iisraeli vahel. Kahe riigi vaheline diplomaatiline olukord eskaleerus pärast Iisraeli suursaadiku avaldusi, mis süüdistasid Poolat antisemitismis. Iisraeli õhurünnakus Gazale hukkus seitse USAs registreeritud mittetulundusühingu World Central Kitchen (WCK) liiget. Ohvrite seas […] Vaata lähemalt ›
32
Aetepäev, tuntud ka kui toose- või tuluselkäimapäev, oli muinaseestlaste kalendris märkimisväärne tähtpäev, mis oli seotud kaladega ning sümboliseeris sidet veevaimude ja viljakuse jõududega. Seda tähistati eelkõige kohtades, kus üleujutustel kala massiliselt randa ja luhtadele ujus, peamiselt Peipsi järve ja sinna voolavate jõgede kallastel. Kaladel oli oluline koht soomeugrilaste maailmaehituslikus süsteemis, sümboliseerides alumist ilma ja ühendust […] Vaata lähemalt ›
47
Juba alates 19. sajandist on ungarlased vaielnud oma juurte ja ajaloo üle. Ühed on rõhutanud kultuurilist sidet muistsete stepi-rändrahvaste: hunnide, avaaride ja teiste kauge Mongooliani ulatuvate hõimudega. Teised on jällegi pidanud määravaks keelelist sidet soomeugrilastega, kellest ungarlastele kõige lähedasemad on kaks tänapäevani säilinud ugri hõimu: mansid ja handid. Värske geeniuuring aga paljastab, et kõige tõenäolisemalt […] Vaata lähemalt ›
41
Ülemiste Keskus on seadnud oma tegevuses prioriteediks keskkonnamõju vähendamise ning selleks rakendab erinevaid meetmeid. Energiatõhususe suurendamise kõrval eristub kaubandusfirma teiste ettevõtetest aga sellega, et toetab ka püsimetsandust. Ülemiste Keskus ja Eestimaa Looduse Fond (ELF) on juba kuus aastat teinud koostööd ning keskus on toetanud loodussõbraliku metsanduse edendamist. Keskus on investeerinud alates 2018. aastast 175 000 […] Vaata lähemalt ›
6
Suurbritannia vanemad elanikud peavad valitsusametnike seas ringleva plaani kohaselt oma kodud panema sundmüüki, et majutada ebaseaduslikke sisserändajaid. Samal ajal propageeritakse vananevate brittide suhtes ka eutanaasia legaliseerimist, vahendab YourNews. Hiljuti arutleti Briti telekanalil GBN poliitilises vestlussaates Suurbritanniat tabanud sisserändekriisi üle, püstitades küsimuse, mida teha ülerahvastatud linnadega. Kuigi nn asüülitaotlejate valdav enamus viibib riigis ebaseaduslikult, ei näe […] Vaata lähemalt ›
80
Ukrainas jätkuvad intensiivsed lahingud, eriti Avdijivka, Ternõ ja Tšasiv Jari ümbruses. Vene väed viivad metoodiliselt läbi pealetunge, kusjuures rünnakute käigus purustatud üksused lapitakse kokku ja saadetakse taas pealetungile. Viimane nädal on näinud Venemaa rünnakute eskaleerumist. Avdijivka, Ternõ ja Tšasiv Jari piirkondades püüab Venemaa laiendada vallutatud platsdarme. Vene taktika Ukrainas seisneb ühe ja sama tsükli kordamises. […] Vaata lähemalt ›
21
MTÜ Hõimulõimed kutsub kõiki reedel, 26. aprillil Tartus toimuvale teisele soome-ugri diskole. Õhtu jooksul kuuleb, nagu ikka, lugusid ainult soome-ugri keeltes. Soome-ugri diskol on sel korral tähelepanu keskmes marid, kes tähistavad 26. aprillil mari sangari päeva. Oktoobris toimunud esimesest soome-ugri diskost kirjutas Britt-Kathleen Mere, kes tõi välja, kuidas osalejad soovisid, et selliseid sündmusi tuleks korraldada […] Vaata lähemalt ›
54
Kremli kiriku ümber toimuv näitab, et sarnaselt Ungariga oleks ka Eestil vaja enda territooriumil tegutsevate välisagentide registreerimise seadust. See oleks ammu välistanud olukorra, milles MPEÕK sai karistamatult aastaid tegutseda, kirjutab Ruuben Kaalep. Siseminister Lauri Läänemets on teinud ettepaneku Moskva patriarhaadi tegevus Eestis keelustada terrorismivastase paragrahvi alusel. Kui Eestis kehtiks aga Ungari eeskujul välisagentide seadus, mis […] Vaata lähemalt ›
33
Juba mitmeid kiidusõnu pälvinud artiklikogumik “Ants Piip – rahvusvaheline mees” toob lugejateni elulise loo Eesti Vabariigi esimesest riigivanemast Ants Piibust, kelle elulugu on kui Eesti iseseisvumise ja riigi ülesehitamise ajalugu. Koostajad Liivi Aarma ja Heino Arumäe on kokku pannud mõjuva pildi Ants Piibu elust ja tegemistest, tuues esile tema olulise rolli Eesti välispoliitikas ning panuse […] Vaata lähemalt ›
36
Eesti rikkalikus folklooris on peidus müstiline lugu maailma algusest, mida kajastab loomislaul. Ajakirja “Keel ja Kirjandus” novembrikuu numbris käsitleb rahvaluuleteadlane Taive Särg seda erilist laulutraditsiooni ning heidab valgust selle seosele kiigerituaalide ja suve algusega. Müütiline mõtlemine ja rituaalid käivad sageli käsikäes, ning Särje uurimus pakub põnevat analüüsi, kuidas pärimused, kiikumine ja laulud loovad ühiselt lummava […] Vaata lähemalt ›
21
Reedel avaldatud kaitsepolitsei aastaraamatus ilmus ootamatult foto Võrumaa rahvapillimängijast ja õpetajast Kadri Laubest, mida oli kasutatud riigivastase tegevuse illustreerimiseks. Peatükis “Põhiseadusliku korra kaitse” vaatab vastu pilt rõõmsalt lõõtsa mängivast rahvamuusika õpetajast, kes istub Rõuge logol. Fotole on lisatud allkiri: “Kui riik nõudis mullu Kagu-Eestis niigi kehval järjel olevalt Rõuge vallalt tagasi osa spordirajatise tarvis antud […] Vaata lähemalt ›
26
Tavidi analüütik Mait Kraun on värskes videos võtnud ette tõsise, kuid väheräägitud teema: Eesti pankade megakasumid ning nende mõju tavainimesele. Kraun selgitab, kuidas pangad teenisid mullu märkimisväärset kasumit, hoolimata majanduslangusest. See seab mitmes mõttes kahtluse alla pankade tegevuse eetilisuse ja praegu kehtiva rahasüsteemi vastavuse ühiskonna huvidele. Pangad on viimasel ajal teeninud tohutuid kasumeid, kuid peamine […] Vaata lähemalt ›
5
Helsingis elav liivlaste perekond otsustas oma esivanemate keele päästmiseks kasvatada üles lapsed, kes kõnelevad liivi keelt emakeelena. Kuigi viimase emakeelena liivi keelt kõneleja surmast teatati juba 2013. aastal, on paljuski tänu Medne perekonna pingutustele see muistne läänemeresoome keel taas ellu ärkamas. Selle nimel vahetasid nad välja oma koduse keele, kirjutab Salon Seudun Sanomat. Kuldi Medne […] Vaata lähemalt ›
189
Populaarsemad allikad
Postimees
|
34% 17 |
Kroonika
|
11% 7 |
Õhtuleht
|
7% 16 |
ERR
|
7% 10 |
Uued uudised
|
5% 4 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.05.2024 05:10
Viimane uuendus: 05:04.
Uudiste reiting uuendatud: 05:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)