Eesti sisepoliitilise ajaloo üks valusamaid haavu on võib-olla hakanud tervenema. Erakond Eesti Rahvuslased ja Konservatiivid (ERK) kiitis 19. veebruaril Rannu kihelkonnas toimunud erakorralisel üldkoosolekul kohalolijate täishäältega heaks ühinemise Eesti Vabaduspartei – Põllumeeste Koguga (EVP–PK). Nii sulanduvad Konstantin Pätsi 1920. aastal asutatud Põllumeestekogude ja Artur Sirgu vabadussõjalaste liikumise traditsioonid lõpuks ühte erakonda – rahvustervikluse ja Eesti […] Vaata lähemalt ›
12
Deniss Kapustin („White Rex”) on Vene Vabatahtlike Korpuse (VVK) komandör. Tema üksus sai tuntuks 2023. aasta märtsis pärast sissetungi Venemaa Brjanski oblastisse. Kapustin määratleb end parempoolse vene rahvuslasena ja lükkab tagasi talle internetis omistatud äärmuslase sildi. Ta kolis 2017. aastal Kiievisse ning asutas 2022. aasta augustis Vene kodanikest koosneva sõjalise üksuse, mille eesmärk on kaitsta […] Vaata lähemalt ›
11
Loe kõiki osi siit. 1. järgu suurtükiväe kapten Pavel Šiško oli Vene–Jaapani sõja ajal 1904. aastal Vaikse ookeani laevastiku staabiohvitseri ülesannetes. Ta üritas kaks korda kaubalaevaga murda läbi jaapanlaste positsioonide blokaadis Port Arturisse, pardal laskemoon ja medikamendid. Tsushima lahingus langes Šiško vangi. Osales 1907. aastal Vladivostokis rahutuste mahasurumises. Väidetavalt seisis ta 48 tundi torpeedokaatri Tvjordõi […] Vaata lähemalt ›
2
Eestlaste kultuuriline enesemõistmine on harva olnud sirgjooneline. Oleme Euroopa äärealal, ajalooliste murdejoonte ristumiskohas, kus püsimajäämise eest on alati tulnud võidelda. Just seetõttu pole üllatav, et eestlaste jaoks tähistab soome-ugri pärand ka laiemat maailmataju – kuhu ja kuidas end kultuuriruumis paigutada. Folklorist Madis Arukask on toonud välja, et Eesti on selles mõttes erandlik. ERR Novaatorile antud […] Vaata lähemalt ›
0
Sel nädalal rindejoon Ukrainas peaaegu ei muutunud, küll aga nihkub rinde taga toimuv dünaamika. Ukraina tegutseb üha selgemalt võrgustikupõhise doktriini järgi, kus otsustavaks ei saa mitte üks läbimurre, vaid võimekus kujundada lahinguvälja riske mitmes domeenis korraga. Kes suudab piisavalt kiiresti leida ja hävitada vastase ressursid, hoides samal ajal oma kaotusi minimaalsena, seda saadab ka edu. […] Vaata lähemalt ›
3
Tuhkapäev on muinaseesti rahvakalendris liugupäevale järgnev päev ja osa kihlakutest (uuemal ajal tuntud kui vastlad). See on liikuv püha; tänavu tähistame tuhkapäeva 14. veebruaril. Tuhkapäeva hommik algas vaikuse ja rahulikkusega, sest muinaseestlased teadsid, et sel päeval tuleb olla ettevaatlik ja jälgida hoolikalt kombeid, et mitte tuua majja kärbseid või ligi meelitada haigusi. Tuhkapäev oli justkui […] Vaata lähemalt ›
29
Teisipäev, 13. veebruar on liugupäev ehk kihlakute esimene päev. See oli päev, mil paljud igapäevased toimetused jäid tahaplaanile, et anda ruumi aastatuhandete vanustele tavadele ja rahvatarkustele. Meie esivanemate jaoks oli see päev täis rõõmu, ennustusi ja liulaskmist. Liugupäevale kohaselt tõusid nii väikesed kui suured vara, et järgida põliseid rituaale ja saada osa selle erilise päeva […] Vaata lähemalt ›
24
Vilniuses tähistati Leedu riikluse taastamise aastapäeva taas kord tõrvikute valguses – meenutades mineviku ohvreid ja kinnitades kohustust hoida vabadust elavana. Riigi iseseisvuse 108. aastapäeva puhul kogunes esmaspäeva õhtul Leedu pealinna tänavatele sadu inimesi, et osaleda iga-aastases rahvuslaste tõrvikurongkäigus. Osalejad kogunesid ajaloolise tähendusega paika – Koiduvärava (Aušros vartai) lähedusse ning Jonas Basanavičius mälestusmärgi juurde, kust rongkäik […] Vaata lähemalt ›
36
Kodanikeühendus Eesti Metsa Abiks (EMA) avaldas vastulause väidetele, mis kõlasid veebisaates „Otse Postimehest“, kus arutati Eesti metsade olukorda. Ühenduse hinnangul kujutati avalikkusele pilti, mis ei peegelda tegelikku raiemahtu ega metsade seisundit, ning selline käsitlus võib mõjutada nii poliitilisi otsuseid kui ka ühiskondlikku arusaama. Avaldame vastulause täismahus. Kuidas ära tunda tööstuse kõige klassikalisemat demagoogiat, millega varjatakse […] Vaata lähemalt ›
0
Loe kõiki osi siit. Vene surmapataljon Muhu saarel Saksa surmaratsanike vastu Tallinna Surmapataljoni (Ревельский морской батальон смерти), mis koosnes Tallinnas seisnud sõjalaevade madrustest ja mida juhtis 1. järgu kapten Pavel Šiško, saatis Venemaa väejuhatus teiste relvajõudude seas Tagalahe dessanti takistama. Selle üksuse nimeks on teiste kirjakohtade järgi ka Tallinna Üksik Mereväe Surmapataljon. Sisuliselt oli see […] Vaata lähemalt ›
18
15. veebruaril möödub 82 aastat Džohhar Dudajevi sünnist. Ta oli Tšetšeenia iseseisvusliikumise juhtfiguur, Itškeeria Tšetšeeni Vabariigi esimene president ning üks reljeefsemaid vastupanusümboleid Vene imperialismile postsovetlikul ajastul. Eesti jaoks on Dudajev eriline ka seetõttu, et tema poliitiline ja rahvuslik ärkamine oli tihedalt seotud teenistusega Tartus ning Eesti iseseisvuspüüdluste tunnistajaks olemisega. Džohhar Dudajev sündis 1944. aasta veebruaris […] Vaata lähemalt ›
86
Loe I osa siit.Loe II osa siit. Kohtuprotsesside ajal jäi enamik süüdistatavaid oma veendumustele kindlaks. Näiteks Alfred Jodl teatas: „Kõige olulisem on nüüd tõestada, et minu enda südametunnistus on puhas. Seda, et tegin kõik võidu nimel, võivad nad mulle ette heita nii palju, kui tahavad.“ Relvajõudude Ülemjuhatuse ülem feldmarssal Wilhelm Keitel ütles oma pojale: „Mehel […] Vaata lähemalt ›
35
Valentinipäev on tänapäeval laialdaselt levinud läänelik püha, mis rõhutab romantikat ning armastuse tähistamist südamete ja kommikarpidega. Kuid kas see sobib eestlaste ajalooliste väärtustega? Kas meie esiisade pärimus ja kombed toetavad lühiajaliste tunnete ja kommertsliku armastuse kultust? Vastus on ühemõtteline: valentinipäev ei ole eestlaste ajalooline traditsioon. Meie rahva väärtused on rajatud perekonnale, vastutusele, pikaajalisele pühendumisele ja […] Vaata lähemalt ›
35
Pikka aega on arheoloogias valitsenud arusaam, et kiviaegsed kogukonnad olid suhteliselt rahumeelsed ning vägivald piirdus üksikute konfliktidega. Viimaste kümnendite leiud Kesk-Euroopas on selle pildi aga põhjalikult ümber lükanud. Eriti kõnekad on avastused, mis on seotud lineaarkeraamika kultuuriga – Kesk-Euroopa varaseimate põlluharijatega, kelle ühiskond kiviaja lõpus ootamatult lagunes. Peata surnud Slovakkia põllul 2017. aastal avastasid arheoloogid […] Vaata lähemalt ›
18
13. veebruaril möödub 114 aastat kolonelleitnant Harald Riipalu sünnist. Sel puhul peatugem ja meenutagem sõjameest, kelle elu ja teod kehastavad rahva kõige kompromissitumat otsust: seista oma maa ja rahva eest ka siis, kui ajalugu pakub vaid halbu valikuid. Harald Riipalu oli tegudemees – väejuht, kes kandis vastutust seal, kus otsustati Eesti saatus. Harald Riipalu sündis […] Vaata lähemalt ›
86
Loe kõiki osi siit. Tšehhoslovakkia surmaüksus Tšehhi ja slovaki rahvuslikud üksused olid 1917. aasta suveks ühed vähestest, mis suure Vene revolutsiooni keskel soovisid võidelda oma riikliku iseseisvuse eest ehk Austria-Ungari vastu. Vene väejuhatus oli moodustanud need üksused juba sõja alguses teadmata veel nende tulevikuväärtust. Jan Žižka (ajaloolise rahvusliku väepealiku) nimeline 3. Tšehhi-slovaki laskurpolk/brigaad moodustas täiskoosseisus […] Vaata lähemalt ›
44
Selle nädala lahingud Ukraina rindel kulgesid üha hallima taeva õhu all. Udu ja vihm vajusid mitmele rindesektorile, tuhmistasid sensorite tööd, piirasid vaatlust ning andsid Vene rünnakurühmadele kitsa, kuid märgatava eelise. Nendes oludes on vaenlane tasapisi lähenenud viimaste Ukraina üksuste väljatõrjumisele Pokrovskist ja Mõrnohradist, samal ajal survestades Slovjanski suunda Bahmutist ning katsudes ületada Haitšuri jõge Zaporižžjas. […] Vaata lähemalt ›
24
Johan Holbergi 1968. aastal paguluses kirjutatud artikkel kindral Johan Laidonerist on haruldane allikas, mis ühendab isikliku mälestuse ja ajaloolise kogemuse. Holberg kirjutab Laidonerist mehena, kes tundis teda isiklikult ning töötas temaga aastakümneid koos nii Vabadussõja järgses riigikaitses, parlamendis kui ka riigi ülesehitamise keerulistel aastatel. Laidoneri 142. sünniaastapäeval tasub meenutada tema rolli Vabadussõja-aegse ülemjuhatajana, tema poliitilist […] Vaata lähemalt ›
5
Lavastaja Hendrik Toompere tõstatas 6. veebruaril Vikerraadio saates „Reedene intervjuu“ teravaid küsimusi Eesti ühiskondliku arutelu keskmesse tõusnud teemadel – immigratsioonist rahvusriikluse tähenduseni. Tema sõnul on küsimus tööjõurändest ja eestlaste rollist omaenda majandusruumis jõudnud punkti, kus seda enam vaiba alla pühkida ei saa. „Immigratsioon on üle piiri. Mingi aeg tagasi ei tohtinud sellest rääkida, nüüd on […] Vaata lähemalt ›
73
Loe I osa siit. Samal ajal kui toimusid Londoni konverentsid ja renoveeriti Nürnbergi Justiitspaleed (see oli üks väheseid suuresti kahjustamata hooneid linna suitsevates varemetes), koondati saksa vangid Luksemburgis Bad Mondorfis asuvasse Grand Hotelli. Ameeriklased nimetasid vanglat Camp Ashcaniks, britid – otsustanud olla eripärased – Dustbiniks. Valgustava näite vangide tingimustest annab Julius Streicheri kohutav kohtlemine. Streicher, […] Vaata lähemalt ›
41
Populaarsemad allikad
Pistik.net
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
Geenius
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
15.03.2026 08:07
Viimane uuendus: 08:04.
Uudiste reiting uuendatud: 08:01.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)