Kes sa selline oled? Sa oled teatrivaatleja. Mitte kriitik, arvustaja, hindaja. Oled sa ekspert? Ei teagi nüüd … Mõni pruugib seda sõna mürgiselt, mõni tõsimeeli, jäägu see sinnapaika. Igatahes annad sa ajalehetoimetajale lubaduse kirjutada uuest lavastusest, enne kui oled seda näinud. Praegusel juhul Tallinna Linnateatri lavastusest „Krum“. Sa küsid teatrist pääsme kahele etendusele, sest piinlik oleks kirjutada Sirbis ainsa vaatamise põhjal, seda enam et tegu on su kodulinna teatriga, kuigi... Vaata lähemalt ›
21
2022. aasta maikuus kogunes ligikaudu 200 Nõmme ja Mustamäe elanikku Nõmme kultuurimajja kokkusaamisele, mis kujunes Tallinna üheks teravamaks kaasamiskoosolekuks. Inimesed olid vihased. Oma rahulolematust väljendati jõuliselt, sõnavõttudele aplodeeriti, tõsteti häält ja vaieldi. Õhk oli ülekeenud emotsioonidest paks. Koosolekut juhtinud abilinnapea oli korduvalt sunnitud osalejaid vahele segamise pärast korrale kutsuma. Pärast koosolekut kõnealune projekt tühistati. Mis siis juhtus? Sama aasta märtsis oli. Vaata lähemalt ›
103
Neljateistkümnendat korda korraldatud „Première“ on Sõltumatu Tantsu Lava lavastuste sari, mis pakub koreograafidele professionaalset platvormi oma esimese liikumisel põhineva lavastuse loomiseks. Sarjast on saanud hoo sisse koreograafid Karl Saks, Sveta Grigorjeva, Sigrid Savi jpt. Nagu ka eelmisel kahel aastal, valiti tänavu välja üks lavastus Eestis õppinud ning üks välismaal haritud koreograafidelt. Seekordses programmis jõudis tantsuväljale kaks debüütlavastust, Maria Solei Järveti „Strata“ ja Koosse Vaata lähemalt ›
0
Mul küll puudub statistika, kui mitu EMTA bakalaureusekraadi lõpueksamit on tehtud Estonia kontserdisaalis, aga sisetunne ütleb, et kas vähe või üldse mitte. Aga just sellise asjaga sai hakkama noor dirigent ja muusikakriitik Lisanna Laansalu. Laiem ringkond tema dirigenditegemistest ilmselt veel väga palju ei tea, küll aga on ta nimi jäänud paljudele meelde tänu Sirbis ilmunud artiklile „Igatsus harituse järele kõrgkooli helisevate seinte vahel“1, mis põhjustas mitte ainult veeklaasiga piirdunud tormi... Vaata lähemalt ›
0
On hea, et kõik Eesti erakonnad on nõus, et kaitsekulutusi tuleb tõsta – praeguste plaanide kohaselt viie-kuue protsendini SKTst. Teiste lääneriikide kogemus aga sisendab, et nii järsku tõusu praegu ette pandud rahastamisallikatega ei saavuta. Valitsuserakonnad on välja käinud kolm võimalikku allikat: laen, kulutuste kärpimine ja majanduskasv. Näeme allpool, miks need ei suuda kanda peakoormust. Ka kõige kapitalistlikumates maades on seda koormust varasemate sõdade puhul kandnud mitte ainult laenud, vaid ka Vaata lähemalt ›
0
Üks viis kogukonda luua on teha seda raamatute kaudu. Olen katsetanud mitmete raamatuklubide liikmeks olemist: ühes veetsin aastaid, teistest olen vaid paaril korral osa võtnud ning nüüd olen jälle ühe õnnestunud koosluse liige. Aegamööda olen selgitanud välja, mis teeb mulle raamatuklubi koduseks ja hästi toimivaks ning loodan, et sellest subjektiivsest juhendist on abi mõnele lugemishuvilisele, kes pole endale veel seda õiget kollektiivi leidnud, kuid otsib ja katsetab, üksi ja seltsis,... Vaata lähemalt ›
0
Mida töö- ja teenuskeskkonna disainer teeb? Ma olen õppinud sisearhitektiks. Kolme aasta jooksul olen saanud töö ülesandeid ja eesmärke paljuski ise kujundada. Enne mind seda ametikohta ei olnud ning alguses oli palju katsetamist ja vaatlemist, et kuidas saan kaasa aidata. Alustasin RKASis lähteülesannete koostamisest ning seisan hea selle eest, et kliendi soovid ja vajadused kõik kaardistada ning lähteülesandesse kirja panna ning hiljem jälgin projekteerimisel nende täitmist. Alustasingi sellest, et uurisi Vaata lähemalt ›
0
Flo Kasearu uus näitus tegeleb avaliku ruumi, võimu ja kogukonnapoliitikaga poeetiliselt ning kujundlikult, pealtnäha otsest seisukohta võtmata. Selles on midagi paradoksaalset, isegi humoorikat, ehkki olukord on kahtlemata tõsine. Kuhu tohib üldse midagi uut ehitada ning mis on kogukonna roll selles kõiges? Kelle käes on kontroll? Kes vastutab? Kasearu näitus on kummalise pealkirjaga: inglise keeles on see „BANANA“, mis on akronüüm sõnadest „Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anyone“: otsetõlkes oleks. Vaata lähemalt ›
15
„Ajalugu“ on paljudes keeltes kahemõtteline sõna. Ühelt poolt tähendab see inimestega minevikus juhtunud asju, teiselt poolt tähendab see nende asjade uurimist ja neist jutustamist. Kahemõttelisus ei tule juhusest ega lohakusest. Asjade juhtumist ja asjadest jutustamist ei saagi teineteisest puhtalt lahus hoida, kui juhtunud ja jutustatud asjad puudutavad inimest. Inimesel, nagu teame, on sise- ja välispool. Teadus, mis kirjeldaks inimesi ainult väljast, nende kehade, liikumiste, liigutuste ja häälitsuste k Vaata lähemalt ›
0
Floridante on eriti viimase aja kontserdikavades võlunud väga sisukate süvitsi minevate ja selgelt läbivate teemadega. Näiteks oli Floridantel terviklik ja rariteete täis kava 2024. aasta Haapsalu vanamuusikafestivalil koostöös Maria Valdmaa ja Soome Barokkorkestri mängijatega, aga ka selle hooaja avakontserdil koostöös ansambliga Ars Antiqua Riga. Ansambli tuumikul Saale Fischeril ja Villu Vihermäel on nõtke barokkmuusika-tunnetus otsekui vereringes: retooriliselt kandvad motiivid, artikulatsioon ja harmo Vaata lähemalt ›
35
Kõigepealt üllatab „Päikese kodaniku“ maht, film on kaks korda pikem kui tavaline dokk, kusjuures näeme ainult poolt Tarmo Urbi elu, üksnes tema tegemisi kodumaal. Huvitav, kas teine pool, elu Ameerikamaal, tuleb tegemisele-näitamisele tulevikus? „Päikese kodanikus“ on kasutatud lausa uskumatuid allikaid, näiteks KGB toimikud, KGB-lasi endid pole just kaamera-mikrofoni ette saadud, ent sõna võtab militsionäär Tõnu Eistre, kes aastakümneid tagasi koostas KGB tellimusel Urbi süüdistuskokkuvõtte ajal, kui asja Vaata lähemalt ›
30
Ahh, kevad on käes, linnukesed laulavad, põllumajandusministriks on meesterahvas, kes on puid riita ladunud – ja lehma, ehk isegi siga (?) oma silmaga näinud – ning umbes 10–20 protsendil Eesti valimisõiguslikest elanikest (see on ligi 140 000 inimest) on ära võetud KOVi valimise õigus. Mida sa, hing, veel tahad? Iroonia irooniaks, aga päris kurb on see pilt, mis viimastel nädalatel uudiseportaale on ilmestanud. Veel kurvem aga reaalsus, millest need pildid... Vaata lähemalt ›
0
Helju Tauk oli tõepoolest fenomenaalne õpetaja. Kui proovida kuidagi see maagia lühidalt sõnadesse panna, siis on küllap kõige olulisem asjaolu, et ta võttis õpilasi kui endaga võrdseid ja oli seeläbi õpetamise stigmast prii. Õpilasena oli mulle murranguline tema meeleline suhtumine kunsti. Kui olla just saanud järjest tundide kaupa reegleid ja teooriat ning siis tuleb Tauk ja lamenteerib: „Kuidas on üldse võimalik, et maailmas on keegi, kellele ei meeldi Chopin?“ Tõepoolest,... Vaata lähemalt ›
0
Teisipäev, 18. märts oli riigikogus igati tavaline istungipäev. Igav lugu nii selle sees olla kui ka kõrvalt kirjeldada. Täiskogu arutas talle ette pandud kolme eelnõu. Siiski oli päev ka eriline, sest arutamisele tuli erakonnaseaduse muutmine. Vähe on eelnõusid, mille jõudmine suures saalis esimesele lugemisele on võtnud kümme (!) aastat ja pidevalt põrkunud vastu nn poliitilise tahte puudumise müüri. Haruharva menetleb riigikogu eelnõusid, mille sisu puudutab vahetult kõiki riigikogu liikmeid, kuulugu... Vaata lähemalt ›
42
Tallinna väärtpaberibörs taasavati 31. mail 1996. aastal, mil meedia tähelepanu valgusvihus sooritas esimese ajaloolise tehingu president Lennart Meri. Mäletamist mööda ostis ta sümboolse koguse hüvitusfondi obligatsioone. Sellega oli Tallinna väärtpaberibörs ametlikult avatud ja indeks TALSE alustas ülespoole rühkimist. Kuigi Eesti kapitaliturg on toonase ajaga võrreldes läbi teinud ülisuure arengu ja meil on tõesti mõne fondiliigiga väga hästi – nii klassikaliste eri suunitluse ja riskiastmega investeerim Vaata lähemalt ›
6
19. märtsil asutati MTÜ Eesti Naiskirjanduse Selts. Põhikirja järgi on seltsi eesmärk „naiskirjandusliku kultuuri arendamine, naiskirjanduse nähtavuse suurendamine, loometegevuse soodustamine ja toetamine, naiskirjanike huvide ja õiguste kaitsmine niihästi Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil“. Seltsi üks esimesi algatusi oli naiskirjanduse auhinna asutamine. Eesti kirjandusauhinnad on meeste poole kaldu, see ei ole saladus. Naiskirjanduse auhinna žürii vaatluse all on eelneva kalendriaasta jooksul ilmun Vaata lähemalt ›
0
Mõnikord avab muusika teksti uuel moel ja paneb kuulama nii, et tuttavgi luuletus võib elustuda, kutsuda kaasa mõtlema, uuesti lugema ja süvenema iga rea seni märkamatuks jäänud tähenduskihti. Just sellise kogemuse pakkus kontserdiõhtu, kus heliloojad olid igaüks omal moel lahti mõtestanud Jaan Kaplinski sügavat ja mitmetahulist luulekunsti. Kaplinski maailmatunnetus, kus kohtuvad looduslähedus ja filosoofiline universaalsus, kandus muusikasse kord meditatiivse voolavuse, kord pingestatud dramaatilisusega. Vaata lähemalt ›
11
Lausa ime, kui üle aja jääb kestma mõni selliste kunstide esindaja, kelle loomingust on vähe materjali säilinud, aga näitleja Sarah Bernhardt on kindlasti üks neist. Põhiliselt teatrilaval, aga pisut siiski ka filmis üles astunud Bernhardt oli oma ajast nii palju ees, et seda kõike siin kirja panna nõuaks suuremat süvenemist. Mõnda ajas pahaseks see, et tal oli kombeks pükse kanda, mis oli naistele keelatud, ja tegelikult kadus juriidiliselt naistel Prantsusmaal... Vaata lähemalt ›
35
Tallinnas on olnud juhtumisi jaanuari lõpust aprilli alguseni kahel näitusel võimalik vaadata teoseid kahelt kunstnikult, kellele langes 1962. aastal Moskvas oskaks au saada läbi sõimatud toonase Nõukogude Liidu kommunistliku partei keskkomitee peasekretäri poolt. Need kaks sõpra olid Ülo Sooster (1924–1970) ja Vladimir Jankilevski (1938–2018), kes kuulusid mõlemad n-ö mitteametliku või nonkonformistliku kunsti ringkonda. Tegemist on kurikuulsa vahejuhtumiga, mis on ajalukku läinud Maneeži näitusesaali afää Vaata lähemalt ›
3
Maurice Merleau-Ponty kirjutab oma „Taju fenomenoloogias“ kaunilt: „iga mälestus avab kadunud aja ning kutsub meid kordama olukorda, mille ta meelde tuletab.“1 Nagu kirjutas juba Marcel Proust, tõusevad mõned mälestused teiste kõrval reljeefselt esile, need jätavadki kadunud aja avatuks, möödunu jääb valgustama mööduvat. Midagi selletaolist kõlab vastu inglise kirjaniku Graham Swifti uues eestinduses, lühiromaanis „Emadepüha“: „Kas kunagi oli olnud säärast päeva nagu see? Kas kunagi võib taas säärane päev t Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
32% 13 |
Õhtuleht
|
10% 3 |
Uued uudised
|
10% 2 |
Kroonika
|
8% 4 |
ERR
|
6% 6 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
06.04.2025 06:40
Viimane uuendus: 06:08.
Uudiste reiting uuendatud: 06:31.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)