Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing (EKKÜ) kuulutas välja 2026. aasta aastapreemiate laureaadid. Kadi Polli ja Triin Kröönström pälvisid tunnustuse monograafia „Carl Sigismund Walther. Kunstniku elutoas“ eest ning Peeter Talvistu pikaajalise panuse eest Tartu ja Lõuna-Eesti kunstielu arendamisse. Kadi Polli ja Triin Kröönström pälvisid aastapreemia monograafia „Carl Sigismund Walther. Kunstniku elutoas“ eest. Tegemist on väga põhjaliku ja metodoloogiliselt uuendusliku käsitlusega ühest 19. sajandi s Vaata lähemalt ›
0
Eesti Teaduste Akadeemia kuulutab välja kuue uue akadeemia liikme valimised järgmistes valdkondades: Akadeemia president Mart Saarma selgitas, et uute akadeemikukohtade avamisel arvestas akadeemia peamiselt kahte asjaolu. „Esiteks on Eesti Teaduste Akadeemia Eesti valitsuse, Riigikogu ja teiste asutuste sõltumatu teadusnõustaja, koostades tõenduspõhiseid ettepanekuid kaalukatel teemadel nagu kliimamuutused, tehisintellekt, maapõuevarad, geenitehnoloogiad, rahvatervis jne. See eeldab laiapõhjalist teadus- ja Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja suures saalis grupinäitus „Linnautoopia III. Leitmaa“. Kümme graafikakunstnikku on võtnud kujutada linnateemalisi ulmasid. Näituse keskmes on linna peavoolulisest kujutamisest kõrvale jäävad nähtused ‒ kunstnikud leiavad linnaruumist nähtamatut, äärepealset, absurdset ja kujutlevad sellest inspireerituna uusi maastikke, mustreid ja kujundeid. „Sel korral on kunstnike vaatenurgad libisenud linnalisuse äärealadele. Need on kohad, kust linn hakkab, või ku Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 18. juunil kell 17.30 avatakse Andra Jõgise näitus „Vaikivad tunnistajad“ Hop galeriis. Valged laelambid Estonia puiesteelt, EKA hoonest, mida enam ei ole. Viimased Līvāni klaasitehase piimjad kuplid ja kupad puhutud joogiklaasidelt, mis rändasid kurat teab kuhu. Ning vahuvein, mis sai joodud esimesel septembril, taaraklaas jõulupeo laualt, veinipudel, mis sai tühjendatud uute magistrantide auks, šampus TASE avamise õhtult. Katkine Tarbeklaasi vaas kolimiskastist ning põrandale müksatud piimaka Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja väikeses saalis Lembe Rubeni isikunäitus „Punkti ja joone vahel“. Kunstnik uurib oma loomingus punkti ja joone, alguse ja lõpu vahelisi seoseid. Alguspunkt on alati lõpp-punkti seeme. Kas igas esimeses impulsis sisaldub kogu võimalik trajektoor? Kust tekib see punkt, mis paneb inimese liikuma – nähtamatu põhjus, mis annab tahtele kuju ja suunale mõtte? Olemine on objektide ühest punktist teise liigutamine. Et see ei... Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 19. juunil kell 17.00 avatakse Tartu Kunstimaja monumentaalgaleriis Ulla Schildti isikunäitus „Ühised lähenemised (metsikud alged)“. Näitus koondab Ulla Schildti (FI/NO), Joosep Kivimäe (EE) ja Beate Peterseni (NO) teoseid, mis käsitlevad ühiselt seda, kuidas me mõistame loodust, tehnoloogiat ja inimese kontrolli alt väljaspool olevat maailma. Erinevate meediumite kaudu uurivad kunstnikud süsteeme, mis kujundavad tänapäeva elu, alates ajaloolistest dokumentidest, kliimajuhtimisest ja ökoloogilisest Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise tantsurepertuaari tõi vaikselt selja taha libisev kevad double bill’i ehk emakeeli kahe lühiteosega balletiõhtu: kunstilise juhi Jevgeni Gribi juba tuttava käekirja poeetilise edasiarenduse „Läbi/paistev“ ning rahvusvaheliselt tuntud koreograafi Edward Clugi arhailise alltekstiga „Kevadpühitsuse“. Tärkava looduse vastupandamatu jõud ja pungade puhkemise õrnus on neis lahutamatute vastanditena sees – instinktiivse, primaarse, toore, üdini ausa koreograafia põnevad näited mõlemad. Teoste ühenduslüli Vaata lähemalt ›
0
Faehlmannil on keelte keetmisest kuulus muistend, kus keetja Vanataat teadis, mida kellele keeta. Praegu toimub keele keemine, aga keetjat pole näha. Igaüks keedab paja oma nurgas oma suppi. Inimesed ei suuda enam suuliselt suhelda. Lugesin töölesoovijast, kes pahandas, et firma talle helistas, mitte ei saatnud sõnumit. Aga kirjalik keel pole loodud dialoogi pidamiseks. Kirja tüüpiline lauseehitus, sõnade valik ja kasutus erinevad suulise keele mallidest nagu öö ja päev. Osa uurijaid... Vaata lähemalt ›
0
Kaheksa aastat tagasi lavakooli lõpetanud Priit Põldma loominguline pagas on aukartustäratav: autori ja kaasautori, lavastaja ja kaaslavastajana on tema biograafias enam kui 30 teatritööd. Ent arvudest sootuks olulisem on Põldma isikupärane käekiri, mis põimib dokumentaalse literatuursega, faktid kujunditega. Tabavalt on tema loomingu olemus kokku võetud Vanemuise „Palaviku“ lühitutvustuses – eluloolistele faktidele tuginev fantaasia. Kevadises „Plekktrummi“ vestluses Joonas Hellermaga tuli jutuks tõik, et. Vaata lähemalt ›
0
Aastaid tagasi küsisin ühelt inimeselt, et kui tal oleks võimalik valida, kas lõunatada Platoniga või kultuurilist arengut minevikust tänapäevani kirjeldava õpiku autoritega, siis keda ta eelistaks? Tema eelistanuks tolle raamatu autoreid, sest nood teavad juba rohkem kui Platon. Nüüdseks „teab“ tehisintellekt kaugelt rohkem kui need autorid ja ka lõuna tuleks odavam. TI on realiseerinud valgustusaja kandva idee üsna omamoodi: valgustus tõstis esikohale inimmõistuse ja siis, mõnisada aastat hiljem, jõuti te Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kunstiakadeemia lõputööde näitus-festival „Tase“ on tänavu suurem kui eales varem ja mingi ime läbi paigutatud kõikjale EKA peahoone korruste ruumidesse-koridoridesse-soppidesse ning lisaks ka kahte kõrvalhoonesse Kotzebue tänaval. Näitusele on välja pandud ligi 270 lõputööd – avatseremoonia kõnede kohaselt rekordarv –, hõlmates akadeemia ligi kolmekümne eriala bakalaureuse- ja ka magistriastet. Põhimõtteliselt on maht erakordselt suur, mõtestamisvõimekuse piire ületav. Veetsin kunstiakadeemia seinte Vaata lähemalt ›
0
Iga päev kõnnivad tuhanded inimesed läbi Tallinna kesklinna, pööramata teadlikult tähelepanu kümnetele reklaamidele, mis nende vaatevälja täidavad. Ometi võivad just needsamad ekraanid, plakatid ja valgustatud logod mõjutada meeleolu ning stressitaset rohkem, kui arvata võiks. Mismoodi ikkagi tajuvad linlased välireklaame ning kuidas mõjutavad need linnaruumis inimese heaolu? Mis köidab tähelepanu? Välireklaam ei ole uus nähtus. Aastasadu on kasutatud kaupade ning teenuste tutvustamiseks avalikus ruumis sil Vaata lähemalt ›
0
Ligi aasta tagasi kõlas VHK keelpilliorkestri eelmise hooaja lõppkontserdi lisaloona Mustpeade majas Riho Sibula „Kuulaps“. Toona pandi idanema mõte, mis realiseerus aasta hiljem kõnealusel õhtul, kus kõlas Sibulaga seotud heliloojate looming ning lõppakordina taas kontserdile pealkirja andnud lugu. Teine oluline lüli on Tõnu Kõrvitsa „Lahkumine Elbalt“, mis on kirjutatud algselt elektrikitarrile koos keelpillikvartetiga (2015). Märgiliselt oli teos pühendatud selle esiettekandel osalenud Riho Sibulale. Nii Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Piirideülese minasuse teke – sümbiootilised subjektiivsused“ mõjub Pärnu linnagalerii ruumides ootamatult eksklusiivsena, kuid on siiski osa laiemast diskursiivsest näituseprojektide voost, mis keerleb ekspositsioonipindadel juba umbes 30 aastat. Looduskeskkonnaga toimuvad muutused on üleelusuurune mure, mille pärast valutavad südant ka kunstnikud, ning sellel muretsemisel on oma ajalugu. Kui veel XX sajandi lõpu ökokunstis uuriti peamiselt looduskeskkonna kahjustamist ja selle tagajärgi, siis viima Vaata lähemalt ›
0
Eesti ühistransport on viimastel aastakümnetel teinud läbi meeletu arengu. Moodsad bussid ja rongid sõidavad kõikjale, kus on inimesi. Eesti kaarti uurides näeme, et bussi- ja rongiühendused katavad peaaegu kogu asustatud territooriumi. Sisseharjunud liikumisi see transpordivõrgustik siiski ei näita. Just pendelrände mustreid uurides tulevad esile ühistransporditeenuse kitsaskohad. Hiljutine analüüs Eesti ühistranspordivõrgustiku ja pendelrändemustrite vastavusest näitab, et buss küll sõidab, aga tihti mitt Vaata lähemalt ›
0
Kertu Moppeli lavastatud ja Artur Arula kujundatud „Trammi nimega Iha“ esimese stseeni lavapilt paigutab Tennessee Williamsi tegelaskonna tänapäeva Euroopasse, mitte 1940. aastate New Orleansi vaesesse prantsuse kvartalisse. Väike tänavaäärne kebabiputka Coca-Cola külmikuga ja neoonkirjaga „PARADISE LOST“. Putka ees laua ümber istub meeste seltskond, üks neist kannab Eesti lipuga kaitseväelase fliisi. Mitch (Ilja Bolotov) ja Stanley (Stanislav Kolodub) olid ju ka Williamsi algtekstis äsja Teisest maailmasõj Vaata lähemalt ›
0
Linnade tulevikust räägitakse sageli kasvu, tihendamise, ühenduste ja ligipääsetavuse vaatenurgast. Linnaruumilt oodatakse mitmekesisust ja häid ühendusi: teenused võiksid paikneda kodu lähedal, ühistransport olla kättesaadav, avalik ruum meeldiv ning igapäevased käigud võimalikult mugavad. Need on vajalikud eesmärgid, kuid nende kõrval tasub silmas pidada lihtsamat ja argisemat vaatenurka, nimelt küsida, kelle liikumise seisukohalt linna toimivust hinnatakse. Ses artiklis olen keskendunud ennekõike vanemae Vaata lähemalt ›
0
Nüüdismuusika puhul räägitakse korraga minevikust ja olevikust, sest ehkki meie kaasajal loodud muusika normaalolek ongi olla „uus“ või „nüüdis-“, toimib see siiski struktuurides ja süsteemides, mis on valdavalt pärit minevikust. Selle mõtestamiseks on põhjust pöörduda saksa muusikateadlase Carl Dahlhausi (1928–1989) muusika stiili- ja struktuuriajaloo eristuse poole. Stiiliajaloo keskmes on muusikateosed ja kompositsioonitehnikad ning sellise muusikalookirjutuse raammõiste ongi „stiil“. Ehkki stiil kui sel Vaata lähemalt ›
0
Üks naine läks üle mäe, et taastada oma kadunud au – mida see küll tähendada võiks? Naine on poisi riietes ja kaaslaseks on tal narr, kellel nimeks Pasun. See on Calderóni näitemängu „Elu on unenägu“ avatakt. Selles au-loos on midagi hämarat. Üle-mäe-mineja on tulnud Venemaalt Poolamaale ja sattunud kuningakoja võimupöörisesse. Hispaania baroki suurmeister Pedro Calderón de la Barca paigutab oma loo võõrasse eksootilisse ümbrusse, et saaks sündmustega vabamalt ümber käia.... Vaata lähemalt ›
0
Mõnel on kõrgharidus, mõnel mitte, mõni käib muusikakoolis, teine mitte. Mõnel on ligipääs külakooli, mõnel erakooli, mõnel on ligipääs EBSi, teisel Harvardi ülikooli ärijuhtimise bakalaureuseõppesse, mõni saab sisse lavakasse. Kuidas see saab probleem olla? Ideaalis on (maailm ja) haridussüsteem meritokraatlik: võimaluse ja tasu saavad kõik need, kes teevad nii pingutuse kui ka omavad annet. Pingutus ja anne koos saavad n-ö teenitud palga. Seega, kui rääkida (eba)võrdsusest hariduses, saab rääkida vaid... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.06.2026 19:09
Viimane uuendus: 19:05.
Uudiste reiting uuendatud: 19:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)