27. novembril kuulutati välja tänavused Finlandia auhinna laureaadid. Ilukirjanduse auhinna võitis Pajtim Statovci romaaniga „Lehmä synnyttää yöllä“ („Lehm sünnitab öösel“, kirjastus Otava). Statovci on Finlandia ajaloo 41 aasta jooksul neljas kirjanik, kes on võitnud kaks korda. Sama on saavutanud Olli Jalonen (1990, 2018), Bo Carpelan (1993, 2005) ja Jukka Viikilä (2016, 2021). Jugoslaavias sündinud albaania […] Vaata lähemalt ›
81
Näitus „Toomiku, Ole ja Mäetamme ellujäämise kunstid“ Viljandis Kondase keskuses kuni 18. I 2025. Kuraator Mari Vallikivi, näituse kujundus Krista Lepland. Ma ei mäletagi, millal kuulsin esimest korda sõna „ellujäämine“. Küllap üheksakümnendate aastate keskel. Muidugi oli selle taustaks majanduslik šokiteraapia, neoliberalismi võidukäik ja tugev keeleline surve, mille tõttu pääses valitsema arusaam, et kõik olulised mõisted […] Vaata lähemalt ›
21
2019. aastal kirjutas Andrei Liimets, et kätte on jõudnud õudusfilmide renessanss: „Odava sadistliku ekspluatatsiooni juurest on liigutud keerukate psühholoogiliste portreede ja ühiskondlike valupunktide juurde, sest nende mõjusaks avamiseks kipuvad teiste žanride vahendid tömbiks jääma.“1 Tavaliselt kunstiliselt vähem väärtuslikuks peetud žanri hoogne jõud ei paista raugevat, sest ka viis aastat hiljem võime rääkida õudusfilmide kõrgest tasemest […] Vaata lähemalt ›
0
Mitmesugused keelemuutused on andnud põhjust juba 20ks muutuva keele päevaks. Sel kevadel valiti Emakeele Seltsi aastakoosolekul seltsi keeletoimkonna vanemaks Külli Habicht, vanema keelekihistuse asjatundja, kes keele muutumisega ajas hästi kursis. Siinkohal saab mõistagi temaga juttu teha vaid mõnest ilmingust. Kui muutuvad ajad ja kombed, muutub ka sõnavara – see on alati nii olnud. Ikka on […] Vaata lähemalt ›
10
Martin Kõiv, Ivo Uukkivi ja Kristo Viiding asutasid Akadeemilise teatri, mille esimese lavastusena esietendub 30. novembril Tallinnas Kanutiaia huvikooli teatrisaalis „Naeru Akadeemia“. Jaapani näitekirjaniku, stsenaristi, näitleja ja režissööri Kōki Mitani (snd 1961) näidend viib Teise maailmasõja aegsesse Jaapanisse: tsensori kabinetis kohtuvad komöödiakirjanik, kes ei suuda naljatamist jätta, ja tsensor, kes pole kunagi elus südamest naernud. Viiding […] Vaata lähemalt ›
0
Vanemuise „Nukumaja“, autor Henrik Ibsen, tõlkija Henrik Sepamaa, lavastaja, muusikaline kujundaja ja valguskunstnik Hendrik Toompere sen, kunstnik Elisa Sinisalu. Mängivad Maarja Johanna Mägi, Andres Mähar, Ragne Pekarev, Margus Jaanovits, Aivar Tommingas ja Külliki Saldre. Esietendus 26. X Vanemuise väikeses majas. Endla teatri „Nukumaja“, autor Henrik Ibsen, tõlkija Henrik Sepamaa, lavastaja Laura Jaanhold, kunstnik Illimar Vihmar, koreograaf […] Vaata lähemalt ›
41
29. novembril esietendub rahvusooperis Estonia Jevgeni Gribi ja Alisson Kruusmaa ballett „Valgus maailma lõpust“. See räägib loo maailma loomisest, inimkonna sünnist, harmoonia kadumisest, ahnusest ja hävingust ning uue sünnist. Vestlesime helilooja Alisson Kruusmaaga balleti loomisloost paar nädalat enne esietendust. Mis tunded valdavad sind enne balleti esietendust? Kas saad öösiti rahulikult magada? Põhiline emotsioon on ootusärevus, […] Vaata lähemalt ›
280
Mõne loomaliigi lähedasest sugulusest inimliigiga saime teada suhteliselt hiljuti – alles XIX sajandi kolmandal veerandil, kui kuulus briti loodusuurija Charles Darwin esitas ümberlükkamatuid tõendeid selle kohta, et „inimese ja kõrgemate imetajate vaimsetes võimetes pole olemas põhjapanevat erinevust“.1 Sealjuures on tähelepanuväärne, et ka paljude evolutsiooniskaalal inimesest väga erinevate liikide vaimsed võimed ja tundlikkus on osutunud palju […] Vaata lähemalt ›
0
Inimgeograafia on valdkond, mis ühendab ruumi ja ühiskonna uurimise. Kuigi geograafia tundub esmapilgul kooliajast tuttava kaardivaatlusena, ulatub inimgeograafia sellest märksa kaugemale. See analüüsib, kuidas ruum mõjutab inimeste elu ja ühiskonnaprotsesse alates rändemustritest ja ebavõrdsuse kujunemisest kuni linnaplaneerimise ja kogukonnaaianduseni. Asjaolu, et Eestis on inimgeograafia ajalooliselt olnud osa loodusgeograafiast, annab sellele distsipliinile ainulaadse perspektiivi, kus looduskeskkond [… Vaata lähemalt ›
50
Aasta puitehitiste võistlus 2024 Aasta puitehitis – Rae gümnaasium, arhitektid Raivo Kotov, Lembit-Kaur Stöör, Martin Tago (Koko Arhitektid), sisearhitektid Raili Paling, Kadri Kaldam ja Liis Lindvere (Koko Arhitektid), maastikuarhitektid Eleriin Tekko, Katri Soonberg, Elina Koel (Koko Arhitektid), insenerid Tom Arula (PCC Projekt), Tatjana Hünne, Laur Lõvi, Oskar Tuvike (Makespace) ja Meelis Land (Novacon), ehitaja Merko […] Vaata lähemalt ›
36
Disainer Dan Mikkin on 26 aasta jooksul jäädvustanud fotodele Tallinna muutumise. Sündinud on kaks projekti: „Tosin“ ja „Kakskendneli“. Viimase raames pildistas ta pealinna kahtkümmet kohta kaks korda: 2000. ja 2024. aasta maikuus. Nüüd on pildid koos ja vaatamiseks väljas Mikkini Facebooki lehel. Alljärgnevas tuleb juttu sellest, kuidas aeg on tema kodulinna muutnud ning mis pilguga […] Vaata lähemalt ›
0
Milline on sinu viimase aja lemmik tehnoloogiainnovatsioonide hulgas – kas illegaalne taksofirma, illegaalne hotellikett, võltsvaluuta kurjategijatele või hoopis plagiaadimasin?1 See paar aastat tagasi internetis ringelnud nali annab hästi edasi kurba tõsiasja, et tehnoloogiamaastikul ei ole viimasel kümnendil tegelikult midagi väga põnevat toimunud. Kõik uus on vaid inimesi ekspluateerivam versioon vanast. Haip on seejuures kõva. Sõidujagamine […] Vaata lähemalt ›
11
1909. aastal ilmus Noor-Eesti (1905–1915) III albumis pseudonüümi J. Randvere all frankofiili ja tolle aja tuntuma keeleuuendaja Johannes Aaviku kirjandusteos „Ruth“. Selle lühikese, manifestilaadse ja fragmentaarses päevikuvormis teksti keskmes on minajutustaja fantaasiad üliinimlike omadustega naiskunstnikust ja tema loomingust. XXI sajandil on seda hakatud konkreetsemalt seostama dekadentliku kunstikontseptsiooni ja selle loojatega. Sellega samastujate (k.a nooreestlaste) teostes […] Vaata lähemalt ›
0
12. kuni 18. novembrini toimusid Lääne-Aafrikas Togos maailma slämmiluule meistrivõistlused. Nii mastaapselt on nüüd mõõtu võetud kolm korda ja esimest aastat oli finaali asja ka Eestil. Varasemate võõrustajate Brüsseli ja Rio de Janeiro kõrval oli tänavune Togo pealinn Lomé üllatav ja põnev valik. Luuleslämmi-MMi pääsme lunastamiseks tuleb edukalt läbida mõne linna eelvoor, linna finaal, riiklik […] Vaata lähemalt ›
15
Ma olen eemaldunud oma kehast. Ta vajab kogu aeg hoolitsemist, turgutamist, poputamist. Ta vajab pidevat tähelepanu: et ma ei istuks liiga kaua, et ma liigutaks, et ma ei laseks argielu stressil teda mõjutada, et ma hoiaks teda. Mu hommikud ja õhtud lõppevad kehaga. Miks ta valutas nüüd? Kas ta valutab homme? Mina olen see, kes […] Vaata lähemalt ›
0
24. novembril lahkus meie hulgast 97 aasta vanuselt EMTA emeriitprofessor Heino Rannap, kes on eesti muusikaharidusele ja kultuurielule palju andnud. Teame teda kui muusikapedagoogi ja pedagoogikaajaloolast, aga ka kui teadlast – esimest pedagoogikadoktorit muusika valdkonnas. Heino Rannap sündis 9. juunil 1927 Hallistes õpetajate perekonnas. Põhihariduse omandas ta Halliste ja Abja-Paluoja koolis, keskhariduse aga Viljandi Maagümnaasiumis. […] Vaata lähemalt ›
0
Raalprojekteerimine on praegu inseneriõppe elementaarne osa, umbes nagu esimese võõrkeele valdamine laitmatu igapäevasuhtluse tasemel. Sobiva tarkvara esimesed versioonid tulid turule vaid paar aastat pärast seda, kui ilmusid personaalarvutid. Poole sajandi eest oli Rein Küttner selle valdkonna üks alusepanijatest ja pioneeridest. Tollal olid paljud veendunud, et arvutid toovad meile kohe helge tuleviku, sest nad on võimelised […] Vaata lähemalt ›
0
Muusikal „Kinky Boots“ ehk „Kirglikud kontsad“ 23. XI (esietendus) Vanemuise suures majas. Libreto autor Harvey Fierstein Miramaxi filmi „Kinky Boots“ ainetel (stsenaristid Geoff Deane ja Tim Firth), muusika ja laulusõnade autor Cyndi Lauper, orkestratsioonide autor Stephen Oremus. Muusikajuhid Eeva Kontu (Soome) ja Riivo Jõgi, dirigendid Riivo Jõgi ja Ele Sonn, lavastaja Samuel Harjanne (Soome), kunstnik […] Vaata lähemalt ›
0
Tõnis Saadoja näitus „Siis“ galeriis Tütar kuni 8. XII. Tõnis Saadoja näitus „Siis“ galeriis Tütar osutab pidevas muutumises olevatele ja mineviku osaks saavatele hetkedele. Oma maaliseeriates „Mäletamise mudel“ ja „Kõrgus merepinnast“ tegeleb ta vastavalt mäletamise anatoomia ja muutliku taevamaastikuga. Mõlemad seeriad on kunstniku varasema loomingu edasiarendused: „Mäletamise mudel“ on välja kasvanud Tõnis Saadoja ja Paul […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Soolased kütked“ Temnikova ja Kasela galeriis kuni 21. XII. Soomes elavad kunstnikud Man Yau ja Eetu Sihvonen avasid Temnikova ja Kasela galeriis näituse „Soolased kütked“. Kuuludes nendega samasse põlvkonda, võin öelda, et selleks eaks on hakanud isikupärane käekiri selgemaid jooni võtma, aga suuremad püüned ootavad vallutamist. See on põnev üleminekuaeg tulevikulootusest maasoolaks, iga, mil […] Vaata lähemalt ›
3
Populaarsemad allikad
Maaleht
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Sirp
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
Kuulutaja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
21.03.2026 05:31
Viimane uuendus: 05:02.
Uudiste reiting uuendatud: 05:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)