Kui mulle tehti ettepanek kirjutada Loomingu Raamatukogu mullusest aastakäigust, meenus taas võrdpilt prantslaste veiniriiulite ja eestlaste LRi kirevate selgadega ehitud raamaturiiulite vahel1. Ühine pole neile mitte ainult aastakäikude rikkus ning väärikas vananemine, vaid ka kirjeldamis- ja hindamismeetodid: teoste silmatorkavamad, lihtsamini määratavad omadused ehk nende geograafiline päritolu, pakend (kaanekujundus või pudelisilt) ja žanriline kuuluvus (luule või […] Vaata lähemalt ›
0
Matti Õunapuu on disainer, kelle töö on puudutanud mitmeid põlvkondi. Ta on üks varaseid Eestis disainerihariduse saanud ja selles valdkonnas kogu elu edukalt tööd teinud disainereid. Astunud Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti 1968. aastal avatud erialale, kuhu oli vaid paar korda üliõpilasi vastu võetud, väljus Õunapuu koolist 1974. aastal tööstuskunstnikuna. Ehkki ta oli plaaninud õpinguid jätkata aspirantuuris, […] Vaata lähemalt ›
0
„Nad hakkasid kõnelema“ Kumu V korrusel kuni 3. VIII. Kuraatorid Ann Mirjam Vaikla ja Hanna Laura Kaljo. Strukturalistid on loodust ja kultuuri vastandanud, teised mõtlejad aga toonud välja selle, et inimene ja tema keskkond moodustavad tervikliku, järjepideva süsteemi. Inimesel on oht selles lummavas, kohati ka poliitilises võrgustikus ära kaduda. Ometi on mõtet kliimakriisi valguses inimese […] Vaata lähemalt ›
70
Üleriigilise raamatuaasta vormistamise kõrval peaks jooksvalt ka jälgima, kuidas on lood sisustamisega, sest vastasel korral võib tulemuseks olla vormitus või, mis veel hullem, sisutus. Pakendi ja sisu omavaheline suhe on kultuuris üks intrigeeriv mängumaa, kus püütakse leida ideaalne balanss vahest igas kultuurivaldkonnas. Kõigepealt tundub paika pidavat üks alusreegel, mis ju laias laastus pädeb ka raamatuaasta […] Vaata lähemalt ›
32
Ei saa öelda, et oleksin alati olnud suur raamatuneelaja või sportlik lugeja, pigem hoolas varuja – ja nii on riiulipind kogu aeg defitsiidis. Loen rahulikus tempos, mitte kuigi korrapäraselt. Sellepärast on mul alati ootel paras virn hõrku valikut, ainuüksi selle nägemine tekitab teatavat rahulolu. Külas skaneerin raamaturiiulid silmaga alati sundimatult üle. Enamasti pole see ülekureeritud, […] Vaata lähemalt ›
0
Von Krahli teatri ja Kanuti gildi saali „Pantheon“, lavastaja Mart Kangro, dramaturg Eero Epner, kunstnik Kristel Zimmer, videokunstnik Emer Värk, valgus- ja helikunstnik Kalle Tikas. Mängivad Juhan Ulfsak, Kaie Mihkelson, Kristina Preimann, Mart Kangro ja Teele Pärn. Esietendus 27. I Von Krahli teatris. Mart Kangro on pärit Saleverest, rannikualalt Virtsu ja Matsalu vahepeal. Nõukogude ajal […] Vaata lähemalt ›
15
Meie seast lahkus näitleja, laulja ja teatripedagoog, Eesti Teatriliidu ja Eesti Näitlejate Liidu liige Kärt Tomingas. Kärt Tomingas lõpetas 1985. aastal Keila I keskkooli ja 1990. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri XIV lennu näitlejana. Kindlasti mäletab nii mõnigi teatrisõber teda juba Mati Undi tehtud diplomilavastusest – Luluna „Sünnipäevapeos“ (1990). Aastatel 1990–1992 töötas Kärt Tomingas näitlejana […] Vaata lähemalt ›
0
Feng Li näitus „Valged ööd imedemaal“ Fotografiskas kuni 20 IV. Kuraator Holly Roussell. Hiina puhul ei saa mööda ideoloogiast. Läänelikus mõistes äärmiselt ahta ajakirjandus- ja sõnavabadusega riigis on suurem osa ühiskonnast allutatud poliitilisele kontrollile. Palju korrutatud vaikiv leping valitseva kommunistliku partei ja ühiskonna vahel kõlab: meie anname teile majanduskasvu, teie ei sea kahtluse alla meie […] Vaata lähemalt ›
0
Hiljuti ilmus Loomingu Raamatukogus Inga Gaile romaan „Ilusad“. 2020. aasta kevadel läti kirjanduse aastaauhinna pälvinud teose on eesti keelde tõlkinud Merle Vare. Inga Gaile sai eesti lugejale tuttavaks 2018. aastal samuti LRis ilmunud romaaniga „Klaas“ (tlk Aive Mandel). Selles teoses käsitleb Gaile 1930ndate teist poolt ning puudutab sellele ajale iseloomulikke teemasid Lätis ja muidugi mitte üksnes seal. Läti […] Vaata lähemalt ›
3
Meedia tarbimine näib liikuvat vääramatu voona voogedastuse poole. Ajalehed ja raamatud lõpetavad trükis ilmumise, muusika ja videod on ammuilma rakenduses. Kirjutan neid ridu, kõrvaklapid peas ja CD-lt kostmas Duke Ellington, ehkki arvutis on kõik vahendid ja Apple Musicu tellimuski. Kui voogedastusel on terve rida imelisi eeliseid, ei maksa unustada, et füüsilisel meedial on oma vankumatud […] Vaata lähemalt ›
18
Järjest rohkem ammutame oma teadmisi ühismeediast, seda ka tervise ja heaolu kohta. Samal ajal on usaldada järjest raskem, info korratus ja väärinformatsioon külvavad segadust ja ebakindlust. Kuidas lõpuks otsustame, keda või mida võib usaldada? Rahvusvahelise teadusprojektiga otsitakse vastuseid. Aina suurem hulk nii meedia sisust kui ka internetisuhtlusest on pildiline. Seejuures kipume loetust ja kuuldust rohkem […] Vaata lähemalt ›
14
Jaanuaris anti välja arhitektuuripreemiad, millega tunnustati tulevikku vaatavat Eesti väärtarhitektuuri ja selle autoreid. Pühapäeva õhtul lisandusid neile kultuurkapitali preemiad. Arhitektuuri sihtkapitali peapreemia pälvis Vana-Kalamaja tänav, elutööpreemia läks üle seitsme aasta aga disaini valdkonda1 – disainer Heikki Zoovale, kes on andnud olulise panuse Eesti disainiharidusse, disaininud rahvusvahelistele ettevõtetele nagu Helkama ning projekteerinud ka eramuid, sh Eesti […] Vaata lähemalt ›
35
Esiküljel režissöör Meel Paliale. Foto Piia Ruber Triinu Aru, „Ühismeedia ja usaldus“ Kent Raju, „Voogedastus ja füüsiline meedia“ Von Krahli teatri ja Kanuti gildi saali „Pantheon“ Inga Gaile „Ilusad“ Johanna Jõekalda, „Arhitektuuripreemiad ilma uusehitisteta“ Feng Li näitus „Valged ööd imedemaal“ In memoriam Kärt Tomingas Vaata lähemalt ›
0
Kunstiaasta on jõudsasti hoogu sisse saamas, ometi on suuremaid üldistusi eesoleva kohta raske teha. Kunstiasutuste Liidu juht Kadi-Ell Tähiste toob esile paar tõika, mis võivad kunstiasutuste tulevikku laiemalt vormima hakata. Mis on alanud kunstiaastal kunstiasutuste tähtsündmused? Alanud aasta põhilisi sündmusi on loovisikute ja loomeliitude seaduse jõudmine parlamentaarse arutelu faasi. Kultuuriministeeriumi aastaid tagasi välja käidud ambitsioonikas […] Vaata lähemalt ›
30
Krista Laos LENDU LÄINUD PORTFOOLIO 8.02.-4.03.2025 Reedel, 7. veebruaril kell 18.00 avatakse HOP galeriis ehtekunstnik Krista Laose näitus ‘’Lendu läinud portfoolio’’. Krista Laos on oma loomingu keskmeks seadnud tasakaalu ja selguse otsingud tehes seda mänguliselt läbi vastanduste ja uute katsetuste materjalis ning mõttes. Kopikatest kaelaehted, tänavasiltidest ridikülid, emailitud seinaplaadid, aga ka traditsioonilisemas võtmes hõbedast kohrutatud […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsus otsustas täna, 6. veebruaril, et riikliku kultuuri elutööpreemia pälvivad Doris Kareva, Peeter Simm ja Tõnu Kaljuste ning spordi elutööpreemia Eldur Annus ja Heino Puuste. Valitsus tegi otsuse vastavate komisjonide ettepanekutele tuginedes. „Kõik kultuuri elutööpreemia laureaadid on sobivad seda auhinda saama just eestikeelse kirjasõna tähistamise aastal, sest on loonud ja toetunud oma loomingus heale omakeelsele […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsus otsustas määrata 2025. aasta riigi F. J. Wiedemanni keeleauhinna Tiit Hennostele pühendunud töö eest eesti keele, kirjanduse ja ajakirjanduse uurimisel ning õpetamisel. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas õnnitles ja tänas laureaati. „Tiit Hennoste on andnud väärika panuse eesti keele, kirjanduse ja meedia uurimisse ja õpetamisse,“ ütles Kallas. „Teadlase ja õppejõu ameti kõrval on ta ka arvamusliider […] Vaata lähemalt ›
0
Valitsus kinnitas riigi teaduspreemiate tänavused laureaadid. 65 000 euro suuruse elutööpreemia pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest pälvis Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Leo Võhandu. Lisaks antakse välja kaheksa 20 000 euro suurust teaduspreemiat eelneva nelja aasta jooksul valminud parimate teadustööde eest. Haridus- ja teadusminister Kristina Kallas tänas teaduspreemiate laureaate nende väärtusliku panuse eest Eesti teadusesse. „Andekate teadlaste saavutused […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 6. veebruarist saab Suurgildi hoones näha Eesti Arheoloogide Liidu rändnäitust „Arheoloogilised välitööd Eestis 2024“ Ajaloomuuseumi Suurgildi hoones saab lisaks ülevaatele 2024. aasta olulisematest arheoloogilistest välitöödest näha ka valikut eelmisel aastal teadlasteni jõudnud arheoloogilistest leidudest. Kolmandat aastat korraldab arheoloogiliste välitööde rändnäitust Eesti Arheoloogide Liit. Esimesena on võimalik arheoloogiast osa saada tallinlastel, kuid aasta jooksul jõuab […] Vaata lähemalt ›
0
„Pika objektiiviga Tallinna talletamas“, Johannes Lõhmus vestles Meel Palialega Eesti Kultuurkapitali esseevõistluse võidutöö Margus Maidla vestles akadeemik Maarja Grossberg-Kuusega Ülo Mattheus, „Make Ukraine great again“ Kultuuriautonoomia seadus 100 Soome-ugri kultuuripealinn Narva Triinu Aru, „Ühismeedia ja usaldus“ Kent Raju, „Voogedastus ja füüsiline meedia“ Maria Mölder vestles Eesti Muusika Infokeskuse uue juhi Saale Karedaga Jaanuar muusikas Eesti teater 20 aasta pärast. Publiku roll. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
22% 2 |
Delfi
|
19% 16 |
Õhtuleht
|
7% 5 |
ERR
|
6% 6 |
Kroonika
|
6% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
25.04.2025 16:01
Viimane uuendus: 15:58.
Uudiste reiting uuendatud: 16:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)