Eesti Teatri Agentuuri nõukogu valis sihtasutuse uueks juhiks Liisi Aibeli. Liisi Aibel on lõpetanud Tartu Ülikooli teatriteaduse erialal ning töötanud seni Eesti Teatri Agentuuris välissuhete koordinaatorina. Uus juht nimetati ametisse kolmeks aastaks. Nõukogu esinaise Tiina Rebase sõnul oli konkurss väga tasavägine: “Eesti Teatri Agentuuril on käsil mitmed suured ja pikaajalised projektid, seetõttu leidis nõukogu, et on väga tervitatav, kui uus juht tuleb hästi kokkutöötanud kollektiivi seest. Liisi tunne Vaata lähemalt ›
0
Hõimurahvaste programmi juhtkomisjon otsustas käesoleval aastal tunnustada Ilmapuu auhinnaga kaht soome-ugri aktivisti: Natalia Ermakovi pühendunud ja laiahaardelise tegevuse eest soome-ugri rahvaste kultuuride elavdamise ja tutvustamise eest Eestis ja Euroopas ning soomlast Esa-Jussi Salmineni hõimurahvaste kultuurilise identiteedi ja püsimajäämisega seotud kodanikualgatusliku töö eest. „Ilmapuu auhind loodi 2010. aastal selleks, et tunnustada omariikluseta, eelkõige Vene Föderatsioonis elavaid hõimurahvas Vaata lähemalt ›
0
Tartu Ülikooli senat valis täna, 30. mail TÜ Viljandi kultuuriakadeemia uueks direktoriks Ott Karulini. Eksperdikomisjoni esimehe ja humanitaarteaduste valdkonna dekaani Anti Selarti sõnul paistis Karulin silma Viljandi kultuuriakadeemia toimimist puudutavate teadmiste poolest. Samuti tajub ta hästi akadeemia ees seisvaid valikuid. „Tema välja pakutud arengusuund oli kõige konkreetsem, selge tegevusplaaniga ja kultuuriakadeemia praeguseid väljakutseid arvestav,“ sõnas Selart. Ott Karulin leidis, et Viljandi Vaata lähemalt ›
0
Olen nelja-aastane ja minu kodu elutoa laua ümber on laeni ulatuvad toekad raamaturiiulid. Need pole veel pungil ja peale raamatute mahub sinna muudki. Ronin peitusemängu ajal laua peale ja poen sealt riiulile. See hoiab mind hellalt ja kellelgi ei tule pähe mind nii kõrgelt otsida. Kui ma poleks praeguseks nii suureks kasvanud, siis peidaksin end teinekordki selle rüppe. Olen nelja ja poole aastane ja kuigi ma ei oska veel hästi... Vaata lähemalt ›
0
Homme, 31. mail astub festivalil „HeadRead“ üles prantsuse kirjanik ja sotsioloog Édouard Louis. Eesti keeles on ilmunud kaks tema teost: „Muutuda: meetod“ (tlk Tõnu Õnnepalu) ja „Kes tappis mu isa“ (tlk Heli Allik). Sirbil on au avaldada kirjaniku ja tõlkija vestlus. Aitäh teile! – Toim. Võib ette kujutada, et te saate iga päev kümneid kutseid. Miks nõustusite Eestisse tulema? Kui „Muutuda: meetod“ Eestis eelmisel aastal avaldati, sain lugejatelt palju sõnumeid,... Vaata lähemalt ›
0
Kui teatrivaataja saali jõudis (mõned ehk tõesti ka isaga), oli Pipi juba kohal. Istus kui interaktiivne museaal punase piirdeköie taga väiksel trepikesel, kuldblondid kiharad ikka kahte kelmikasse patsi seotud, ning lehvitas saali sisenejatele. Me jäime vist hiljaks? Igal juhul manitseb Pipi publikut, et aega pole raisata, sest niigi venis algus ühe vaataja pärast terve minuti ja nüüd tuleb see kuidagi tagasi teha, palub, et me etendajaid ega teisi vaatajaid ei... Vaata lähemalt ›
0
Kui möödunud sajandi seitsmekümnendate alguses vihjati Tallinnfilmi direktorile Nikolai Danilovitšile, et Tallinnfilmis peaks olema muusikatoimetaja ametikoht, olevat eesti keelt üsna kangelt kõnelev direktor vastanud: „Meil vjaaga vaja inimene, kjellel mjuuzikalized kõrvad on.“ Sellega oli kõik öeldud ja uus ametikoht loodud. Muusikatoimetajaks sai värskelt Tallinna Riikliku Konservatooriumi Heino Elleri kompositsiooniklassi lõpetanud Alo Põldmäe. 1980. aastal, kui Alo Põldmäe Eesti Heliloojate Liidu asees Vaata lähemalt ›
0
Kui ma olin jõngermann, seisis meie elutoas tammest raamatukapp, vääramatu oma salapäras nagu Moosese käsulauad – see polnud mõni lihtne talukapp, vaid Eesti Vabariigi algusaja advokaadi väärikas klaasuste ja puitnikerdustega iludus. Jõulude ajal, kui tuba oli hämar ja kuusel põlesid küünlad, peegeldus nende valgus tagasi kapiakendelt, mille taga seisid reas ühesugused mustad raamatud, ja kapi otsast vaatas vastu surimaski järgi tehtud mehepea. Selles oli põnevat ja huvitavat salapära, mis hakkas... Vaata lähemalt ›
0
Kontserdiõhtu „Vaikusele. Mõtisklusi taoismist“ keskne teema oli vaikus ja tühjus kui puhas piiritu potentsiaal, millest kõik sünnib. Närvilise ja kaootilisena näivas maailmas on vaikus muutunud hinnaliseks loodusvaraks. Märt-Matis Lille uus teos „Prelüüdid vaikusele“ ning vestlusring taoismist võimaldasid kogeda sügavat kohalolu helides, vaikuses, sõnades ja sõnadetaguses ruumis. Arvo Pärdi keskus oma muusikale, palvele ja vaikusele keskendunud atmosfääriga võimaldas sellele sündmusele ideaalse avaldumisr Vaata lähemalt ›
39
Jälgides viimastel kuudel meedias keskkonnateemasid tekib tunne, et kirjutatakse mingist teisest maailmast. Arvamusliidrid ja poliitikud väidavad, et keskkonnapiiranguid tuleb bürokraatia vähendamiseks tühistada, et rohepööre on läbi kukkunud, et metsatööstus, fosforiidi kaevandamine, põlevkivi kasutamine ja tuumaenergeetika arendamine viivad rahvusliku rikkuseni.1 Jääb mulje, et autorid on avastanud uue planeedi, kus keskkonnaressursse on piiramatult. Ometi ei ole see nii. Sel aastal on 1. augustil hinn Vaata lähemalt ›
162
Marta H. Wiśniewska juhatab Cornelli ülikoolis USAs regeneratiivse arhitektuuri laborit, kus uuritakse, kuidas säästlikumalt ehitada, millistest taastuvatest ressurssidest uusi ehitusmaterjale toota ning kuidas neid täiustada, nii et need massehitusse jõuaks. Labori eesmärk on edendada süsinikuneutraalseid, tervislikke, hõlpsalt ringlusse võetavaid, vastupidavaid ja taskukohaseid materjale, mis aitavad lahendada elamispinna puudust, säästavad ressursse ning on keskkonnahoidlikud. Märtsis rääkis Wiśniewska a Vaata lähemalt ›
0
Oleme sõpradega viimasel ajal rääkinud romaanižanrist. Polegi kindel, mida see tänapäeval tähendab. Ja kas on üldse kohane romaanist rääkida. On maid ja on kirjandust, kus autori loodud maailmas tegutsevad hästi välja voolitud tegelased, esimeses või kolmandas isikus jutustuses on dialoogi, pinget, pinge lahtumist ja enamasti üpris ootuspärane lõpp. See meenutab hilisantiigist alguse saanud klassikalist romaani (Eustathiose „Hysmine ja Hysminias“, hiljem Cervantese „Don Quijote“, Laurence Sterne’i „Tristram Vaata lähemalt ›
21
24. mai õhtul kõlas Arvo Pärdi keskuses kontsert „Ehapunas“, kus esinesid sopran Katrin Targo, tema õde Mari Targo viiulil ning pianist Ralf Taal. Kavas olid Richard Straussi ja Alfred Karindi laulud ning üks Karindi instrumentaalpala. Esmapilgul võiks tunduda, et Straussi ja Karindi muusika on kultuuriliselt, ajalooliselt ja esteetiliselt teineteisest üsna kaugel, ent kahe helilooja teosed moodustasid kauni harmoonilise ja emotsionaalse terviku. Peab tunnistama, et olin isegi mõneti üllatunud, kui hästi... Vaata lähemalt ›
131
Nädal enne Eino Tambergi 95. sünniaastapäeva oli EMTA suures saalis helilooja loomingule pühendatud kontsert. Õhtu andis läbilõike Tambergi kammermuusikast, mida esitasid interpreetide liidu liikmed, ja mõtetest, mille oli intervjuude ja raamatute põhjal kokku pannud Eva Koff ja mille kandsid ette lavakunstikooli tudengid Mattias Nurga ja Joonas Koff. Muusika ja tekst olidki kontserdil võrdsed: need kõlasid pidevalt vaheldumisi teineteist toetades, kas siis kirjeldades eri loomeperioode või konkreetset teos Vaata lähemalt ›
8
Cannes’i filmifestivali tänavune peaauhind Kuldne Palmioks läks poliitilisele iraani filmitegijale Jafar Panahile tema uue filmi „Lihtsalt üks õnnetus“1 eest, kus mees arvab kriuksuva kunstjala heli järgi ära tundvat oma kunagise piinaja vanglas, otsustab ta kinni võtta ning ka teisi kaaskannatajaid teavitada, et jõuda üheskoos otsusele, mida võimaliku piinajaga edasi teha. Panahi on terve oma režissöörikarjääri vältel olnud Iraani võimudele pinnuks silmas. Teda on tsenseeritud, ta on istunud nii koduaresti Vaata lähemalt ›
0
„Piiratud ressurssidega planeedil on lõputu majanduskasv võimatu. Kes arvab teisiti, on kas idioot või majandusteadlane,“ ütles Sir David Attenborough 2013. aastal. Sel aastal 99. sünnipäeva tähistanud Sir Attenborough sõnades ei ole põhjust kahelda. Peame olema valmis kasvujärgseks maailmaks, kus majanduskasvule orienteeritud erahuvi asemel on kesksel kohal avalik huvi. Ometi on praegu Eestis ühishüved ehk haridus, tervishoid, puhas looduskeskkond ja õiglus suurkapitali, usinasti poliitikat mõjutavate inve Vaata lähemalt ›
18
„Neli pilku“ – sellist pealkirja kandis EMTA suures saalis antud kontsert, kus tulid ettekandele kooli nelja heliloomingu õppejõu ehk René Eespere, Tõnu Kõrvitsa, Toivo Tulevi ja Helena Tulve teosed. Rõõmu valmistas, et need neli pilku muusikale olid äärmiselt erinevad, mistõttu võib arvata, et ka meie heliloojate järelkasvu muusikaline käekiri on sama mitmekesine. Esitajatest oli kontserdil põhiraskus kanda Tallinna Kammerorkestril, millega liitusid mitmed solistid. Kõlab vist juba nagu mantra, et TKO... Vaata lähemalt ›
0
Süües kasvab isu. Kätte on jõudnud Cannes’i filmifestivali viimane päev ja kontole kogunenud juba 40 seinast seina kvaliteediga linateost (jah, ka siin pole kaugeltki kõik kuld). Ikkagi on aga tunne, et peaks oma tasapisi muudkui kuhjunud unevõla pealt siiski kell seitse hommikul üles ärkama, et minna bussiga võrdlemisi kaugele Cineumi kinno ja hingata enne õhtust tagasilendu sisse veel need viimased filmid. Vendade Dardennes’ide uue filmi hommikune linastus motiveerib. Dardennes’ide „Noored... Vaata lähemalt ›
0
Sürr ja lahe näitus on! Sürr, sest oodatud kohaliku illustratsiooni genealoogia asemel leiab siit hoopistükkis kohalike sürrealistlike hoovuste hõrgu popurrii. Lahe, sest kuraatorid on ühes kujundajaga loonud näituseterviku, mis tõesti püüab kinni selle tunde, kui soe suvetuul puhub koolivaheaja teisel nädalal üle vanaema õunaaia ja sahistab mingi eriti haarava seiklusraamatu lehekülgi. Afektiivne täistabamus lubab silma kinni pigistada ka selles asjas, et illustratsioon on näitusel jäänud pigem tõukepunkt Vaata lähemalt ›
0
Esmaseks kaardistuseks loen üle mõned näituse tutvustuse eri suunas sõitvad kirja- ja jäljeread. „Kunstnik on pöördunud tagasi fotograafia algusaegade tehnikate juurde,“ kirjutatakse seal, „osaledes paratamatult vanas võitluses fotograafia õiguse eest olla kõrgkunsti meedium – olla graafika, olla maaliline. Selleks tuleb fotomeediumi vahetu dokumentaalsus ja kujutise teravus ületada. Tema trükid tõestavad, et reportaaž võib muutuda pastoraaliks niipea, kui fotolt kaob teravus.“* Milles, kui üldse, on siin p Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
24% 1 |
ERR
|
13% 2 |
Õhtuleht
|
13% 2 |
Maaleht
|
11% 0 |
Uued uudised
|
7% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.08.2025 22:27
Viimane uuendus: 22:18.
Uudiste reiting uuendatud: 22:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)