Eelmise aasta lõpus ilmus eesti keeles Rüdiger Safranski mahukas ja mitmekülge filosoofiline biograafia XX sajandi ühest mõjukamast mõtlejast Martin Heideggerist „Meister Saksamaalt. Heidegger ja tema aeg“ (Postimehe Kirjastus, soovitaja Ivar Tröner). Paljudesse keeltesse tõlgitud põhjalik käsitlus Heideggeri mõtlejateekonnast on rikkalik lugemisvara ka neile, kes on üldiselt huvitatud XX sajandi kultuuri- ja mõtteloost. Raamatu on tõlkinud Andres Luure, kes on Heideggeri sõnaloome keerukaid kohti elegantse Vaata lähemalt ›
6
Mis juhtub, kui loeks raamatuaastal uide nii, kuis lemmin helis. Nii võtsin unest teha. Lehti annab roojata ihu ja hingega, kuid mis heaga aega olme või välmega mehele panna. Sihka, kuhu tahes, alalugu paristatakse teavet. Raisk, kuidas tigestab. Kuna sitta suistub kui hobuse hänna alt, vormub muugi kinnisuksi samaseks – silmalt ripub peerugi küljes ehisena taal. Ainult sellele ma vahel mõelda suudangi. Ükstakama, kuhu suunas end kiputan, sihkan mokk lontis... Vaata lähemalt ›
0
Luuletaja Olivia Saar sai sündides kaasa niisuguse elujõu, et kõrvalseisjad aina imestasid, sõbrad ja tuttavad aga naeratasid mõistvalt, kui värvikas ja sarmikas daam taas julgelt tähelepanu valgusvihku astus. Ta tegi seda ka 90. sünnipäeval, kui esitles luulekogu „Laintesse libises naer“. Olivia Saart tunti eelkõige kui lastekirjanikku ja toimetajat, hiljem ka mitmete raamatusarjade algatajat. Ta töötas aastatel 1952–1955 ajalehes Säde – just tema kui toimetaja juurde tuli esimeste luuletustega Heljo Mänd... Vaata lähemalt ›
0
Rakvere teatri korraldatud näidendivõistlusele laekus 80 tööd, mille seast pälvis esikoha Vootele Ruusmaa „Vöötrada“ ning teist-kolmandat kohta jäid jagama Ott Aardami „Dora-Mia“ ja Katariina Libe „Kala pisarad“. Võistlusel märgiti ära veel kuus näidendit: Kasper Sebastian Silla „Kruiis“, Arlet Palmiste „Pööripäev“, Vootele Ruusmaa „Barbariss“, Merilin Jürjo „Ringmäng“, Erki Aule „Kägarkõnni meistrid“ ja Ilo Tuule Rajandi „Näidisinimesed“. Näidendeid hindas viieliikmeline žürii, kuhu kuulusid Kertu Moppel,. Vaata lähemalt ›
0
Hea ja oluline kirjanik ei pea tingimata tegutsema läbivalt kirjanduselus ega püsima alaliselt kirjanduspubliku tähelepanu all. Piisab sellest, kui kirjutada vahel mõni hea ja oluline raamat. See väide kehtib täiel määral Raimo Männise kohta. Raimo Männise elutöö kulges Saue põldudel, töökodades ja garaažides. Ta oli Eesti Põllumajanduse Akadeemias õppinud mehaanikainseneriks ja see oligi tema põhiline tegevusala 1957. kuni 1992. aastani. Suurema osa sellest ajast, alates 1961. aastast, oli ta tööl... Vaata lähemalt ›
0
Piret Põldveril on ilmunud kolm luulekogu. Esimene, „Alati nii järsku“ ilmus 2020. aastal ning jõudis ka Betti Alveri luulepreemia kandidaadiks. Teine luulekogu „Suunurgad“ ilmus 2023. aastal ning nomineeriti Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhinnale. Kolmanda, 2024. aastal ilmunud „Tõmbe“ eest pälvis Piret Põldver 14. märtsil Gustav Suitsu luuleauhinna. Põldveri luule kõnetab tänu sellele, et on ühelt poolt lihtne – selles käsitletakse argisust ja tundeid –, kuid teisalt sisaldab võimsai Vaata lähemalt ›
110
… kõige tähtsam on mäletada mäletada ja veel kord mäletada nii et sellest mäletamisest kasvaksid valged lilled haudade peale Toomas Liiv, „ma olen veel üsna noor mees“1 Praegu maailmas toimuvat jälgides tundub, et oleme justkui ärganud (äratuskelladestki on aina juttu) ja avastanud end elamas Karl Ristikivi „Hingede öö“ pastor Rothi (eba)tõdede maailmas. Enam mitte ei näi kehtivat, vaid kehtibki tõsiasi, et „sõjas on ju paratamatult kaks poolt, üks, kes sõda... Vaata lähemalt ›
0
Minu esimene kokkupuude korea päritolu saksa mõtleja Byung-chul Hani loominguga toimus 2017. aastal, kui olin külalisprofessor Berliini vabas ülikoolis ning leidsin terve rea tema õhukesi, aga huvitavate pealkirjadega raamatuid Kulturkaufhausi filosoofia riiulilt. Hankisingi endale mõned neist, ent lõpuni ei jõudnud paraku ühegagi, sest kuskil esimese kolmandiku lõpuks hakkasid need mulle tunduma triviaalsed ja lihtsakoelised, ehkki neis sisalduva hiliskapitalistliku ühiskonna kriitikaga olin suuresti nõus. Vaata lähemalt ›
179
Mis ühendab nii erinevaid linnu nagu Tartu, Ljubljana, Nottingham ja Lviv? Neil kõigil täitub sel aastal kümme aastat UNESCO kirjanduslinnana. Lviv tähistas hiljuti oma tähtpäeva konverentsiga „Kultuur rahu ja vastupanuvõime nimel“. Lisaks juba mainitud linnade esindajatele olid kohale sõitnud delegaadid Heidelbergist, Krakówist, Reykjavíkist, Vilniusest ja Ukraina teisest kirjanduslinnast Odessast, samuti külalised Gdańskist. Külalisi oli ka Kõjivist, Hersonist ja Lutskist – Ukraina linnadest, mis kandidee Vaata lähemalt ›
0
Proosa Arne Merilaid, „Puuinimesed“ Luule Maarja Pärtna, „Ülestõusmise serval“ Vabaauhind Viiu Härm, „Ilmatuga“ Ilukirjanduslik tõlge (võõrkeelest eesti keelde) Paul-Eerik Rummo – James Joyce’i „Ulyssese“ tõlge inglise keelest Ilukirjanduslik tõlge (eesti keelest võõrkeelde) Daniele Monticelli – Doris Kareva „Und nägin maailmast“ koostamine ja tõlge itaalia keelde Mõttekirjanduse tõlge Madli Kütt ja Katre Talviste – Théophile Gautier’ „Ilust kunstis“ tõlge prantsuse keelest Lastekirjandus Triinu Laan, „Pois Vaata lähemalt ›
0
Martin Heidegger kirjutab oma essees „Maailmapildi aeg” moodsa teaduse tunnusjoontest: „Õpetlane kaob. Ta vahetatakse välja uurija vastu, kes on seotud uurimisprojektiga. See ja mitte hoolitsus harituse eest annab tema tööle värske ilme. Uurija ei vaja enam koduraamatukogu. Ta on hoopiski pidevalt teel. Ta arutleb konverentsidel, täiendab ennast kongressidel. Ta seob ennast kirjastajate tellimustega. Need määravad nüüd, milliseid raamatuid tuleb kirjutada.“[1] Heideggeri diagnoos on kuidagi tuttav: teadlast Vaata lähemalt ›
44
Möödunud 2024. aasta oli Eesti XX sajandi rännet silmas pidades tähtpäevahõnguline. Esiteks möödus 80 aastat eestlaste 1944. aasta nn suurest põgenemisest läände, seda meenutati meil Eestis, aga ka Rootsis ning kaugemalgi. Ent Saksamaal, Eestis ja arvatavasti Lätiski meenutati möödunud aastal ka baltisakslaste ümberasumist, kuna läinud sügisel täitus 85 aastat nende organiseeritud lahkumise algusest. Kogu Baltikumis võiks seda tähistada suure väljarändena, sest baltisaksa ümberasujaid oli tõenäoliselt arvuk Vaata lähemalt ›
12
Leedu lavastaja Rimas Tuminas (1952–2024) kutsutakse 2007. aastal Moskvasse Vahtangovi teatri kunstiliseks juhiks, sest teater on kriisis. „Suruda maha oma iseteadvus ja uhkus ning kutsuda appi varjaagid – see on üks vene teatri kummastav tendents,“2 tõdeb kriitik Roman Dolžanski. Aga mäng väärib küünlaid. Seitsme aasta pärast kullatakse Tuminase lavastus „Jevgeni Onegin“ Kuldse Maski auhinnaga ja Vahtangovi teatrist Vanal Arbatil kujuneb Moskva üks populaarsemaid mängupaiku. „Lavastajana on tal olemas oma. Vaata lähemalt ›
0
„Miljon põhjust uskuda paremasse tulevikku“, Kaspar Viilup vestles Tõnis Pilliga Urmo Mets, „Arhitekti agenda Brüsseli ehitusprügis“ Ragne Kõuts-Klemm, „Uurivate ajakirjanike rahvusvaheline koostöö“ Melika Kiilmaa ja Maaja Vadi traumateadliku mõtteviisi rakendamisest Joonas Hellerma vestles filosoof Rüdiger Safranskiga Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali aastaauhindade laureaadid Gregor Kulla, „Valuraha“ Vaata lähemalt ›
0
Pühapäeval, 16. märtsil avati Eesti Kunstiakadeemia tudengite kureeritud Keskpuuris uus näitus. Kunstnik Jana Mätase “Oli siis siin nagu midagi. Või siis ei ole” kutsub läbi materjalide vaatama Keskturu minevikule, olevikule ja tulevikule ning mõtisklema kõiges peituva muutumise üle. Näitus jääb avatuks 6. aprillini. Keskturu hoone 2. korrusele pääseb iga päev 8.00-15.00. Keskpuur on Tallinna Keskturu hoone 2. korrusel asuv näitusepind, kus Kunstiakadeemia tudengid on juba poolteist aastat oma töid eksponee Vaata lähemalt ›
0
Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia koos registritega on mõeldud abivahendiks Eesti ja teiste riikide mäluasutuste vanatrükiste kogude kuraatoritele, aga ka kõigile varauusaja uur Vaata lähemalt ›
0
“BANANA – Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anyone“ ehk „Ainult mitte minu tagahoovis“ on avatud alates 22. märtsist Flo Kasearu mastaapne isikunäitus “BANANA – Build Absolutely Nothing Anywhere Near Anyone“ eestikeelse pealkirjaga „Ainult mitte minu tagahoovis“, avatakse Kai kunstikeskuses 22. märtsil ning kutsub mõtlema kaasamise, tõrjutuse ja maakasutuse läbipõimunud teemade üle. Näituse kuraator on Kari Conte.„Ainult mitte minu tagahoovis“ julgustab külastajaid süvenema linna- ja maapiirkondade are Vaata lähemalt ›
0
Kui öeldakse „raamaturiiul“, meenuvad mulle lookas ja täistuubitud raamaturiiulid kodus, aga ka vanavanemate ja vanavanavanemate juures. Raamatuid oli kõikjal nõnda palju, et neid tuli panna raamaturiiulisse kahte ritta: üks tahapoole, teine ettepoole. Oli see parim lahendus? Vaevalt, sest ega õigel ajal tagaotsitavat raamatut üles leidnud. Raamatud on meie peres olnud pühad, neid ei jäeta laokile […] Vaata lähemalt ›
0
Alates 8. märtsist saab Tartu Kunstimuuseumis külastada nelja uut näitust: esimesel korrusel avaneb näitus „Karin Luts. Pildid reisidelt“, kus on eksponeeritud hulgaliselt kunstniku varem nägemata akvarelle ja joonistusi. Teisel korrusel saab vaadata Eesti kaasaegse skulptuuri klassiku Terje Ojaveri isikunäitust „Ussipulm“. Kolmandal korrusel saab näha väljapanekut „Kohalik ilu. Tallinna Juveelitehas”, mis keskendub tehase pärandile 50ndate algusest […] Vaata lähemalt ›
0
Kui öeldakse „raamaturiiul“, meenuvad mulle lookas ja täistuubitud raamaturiiulid kodus, aga ka vanavanemate ja vanavanavanemate juures. Raamatuid oli kõikjal nõnda palju, et neid tuli panna raamaturiiulisse kahte ritta: üks tahapoole, teine ettepoole. Oli see parim lahendus? Vaevalt, sest ega õigel ajal tagaotsitavat raamatut üles leidnud. Raamatud on meie peres olnud pühad, neid ei jäeta laokile […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
20% 5 |
ERR
|
11% 1 |
Delfi
|
10% 4 |
Uued uudised
|
9% 2 |
Õhtuleht
|
7% 2 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
27.05.2025 22:26
Viimane uuendus: 22:24.
Uudiste reiting uuendatud: 22:21.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)