Mõne päeva eest sain teada, et mu film osutus valituks Pimedate Ööde filmifestivali lühifilmidele keskendatud alamprogrammi „PÖFF Shorts“. See teade tuli festivali ametliku e-kirjaga, kus tehti teatavaks ka uus reegel: alates sellest aastast peavad festivalil filmiga osalejad tegema ära ka festivali akrediteeringu, millega kaasneb 25eurone administratiivtasu, makstav festivali netilehel. Organiseerijate sõnul aitab see tasu „toetada akrediteerimissüsteemi, külalisteenuse ja jätkusuutlikkusega seotud tegevus Vaata lähemalt ›
163
Külastasin mõned kuud tagasi Poolas filmifestivali „New Horizons“, mille raames sattusin režissööri Radu Jude ja tema perekonnaga sööma veganlihapalle ühe järvemajakese väliterrassil. Kuna peagi oli Locarnos esilinastumas tema kolmetunnine mängufilm „Dracula“ (2025), siis küsisin Judelt puht isiklikust huvist: „Mis on teie lemmik vampiirifilm?“, mille peale vaatas režissöör mulle stoilisel pilgul umbes kümme sekundit silma ja ütles: „Ma ei tea. Ma vihkan vampiirifilme.“ Võib-olla oli Jude pahur, et pühapäev Vaata lähemalt ›
0
Pärast pikka ja loomingut täis elu lahkus 96. eluaastal meie seast keraamik, Eesti Keraamikute Liidu ja Eesti Kunstnike Liidu liige Evi Mardna. Keraamik Evi Mardna (aastani 1969 Luppe) sündis 1929. aasta 6. jaanuaril Tallinnas. 1943. kuni 1948. aastani käis ta Tallinna tütarlaste kaubanduskoolis (hilisem Tallinna arve- ja plaanindustehnikum) ning lõpetas selle raamatupidajana. Aastatel 1948–1954 õppis ta riiklikus tarbekunsti instituudis (hilisem Eesti riiklik kunstiinstituut) kunstilise keraamika erialal. Vaata lähemalt ›
0
Eesti Nüüdismuusika Keskuse kutsel käis siin Soome juhtiva nüüdismuusika festivali „Musica nova“ kunstiline juht Tuuli Lindeberg. Soome publik ja muusikakolleegid hindavad Tuuli Lindebergi nii varase kui ka nüüdismuusika esitajana. Ooperilauljana eelistab ta rääkida endast kui muusikust, kelle instrument on tema hääl. Sõltumatute nüüdis- ja varajase muusika produktsioonide kõrval õpetab Lindeberg Sibeliuse akadeemias. Ta on esinenud mitu korda Tallinnas, viimati 14. septembril koos Anna-Liisa Elleri ja Taav Vaata lähemalt ›
0
Mõne kunstiteose kontseptsioon on nii tugev, et selle realiseerumine on teisejärguline. Kui ligi aasta tagasi kuulsin, et Maike Lond valmistab ette lavastust koos oma poja Lukas Janseni ja dramaturg Kim Noble’iga, paelus see mõttemäng mind õige mitmeks päevaks. Pealkiri „Three Ballads, a Story and Mother’s Estate“ annab kätte eklektilise koodi, mille abil lavastust lugeda: see on kui tsitaatide või hittide kogumik, kus kõik lood on ühtviisi olulised, ent oma tihkuses... Vaata lähemalt ›
9
Estonian Percussion Group ehk Eesti Löökpillikvartett tegutseb 2020. aastast. Meediat sirvides sain aimu, et selle debüütkontserdil 2021. aastal haigutas saalis tühjus – erilist reklaami polnud tehtud. Pean tunnistama, et ka sel korral ei jõudnud selle kontserdi reklaam minuni, kui mitte arvestada ajalehe toimetaja eesmärgipärast pöördumist. Kohapeal selgus, et kontserdi sihtgruppi oli kõnetatud telesaate vahendusel, ning saal oli publikust tulvil. Raske oli leida sobivat vaba kohta (tõsi, Estonia kontserdi Vaata lähemalt ›
0
Tartu ülikooli nanomeditsiini professor Tambet Teesalu on üks rahvusvaheliselt mõjukaimaid Eesti teadlasi, kelle töö ühendab biomeditsiini, nanotehnoloogiat ja kliinilist innovatsiooni. Tema juhitud täppis- ja nanomeditsiini laboratooriumis arendatakse uusi ravilahendusi, mille eesmärk on ravida vähki ja tulevikus ka ajuhaigusi senisest tulemuslikumalt. Kui traditsiooniline keemiaravi tabab sageli ka terveid kudesid ja põhjustab raskeid kõrvaltoimeid, siis professor Teesalu töörühm keskendub täppisravi tehn Vaata lähemalt ›
0
Ootamatult on meie seast lahkunud mari rahvusliikumise pikaaegne liider, lavastaja, näitleja ja poeet, Šketani-nimelise Marimaa rahvusteatri peanäitejuht Vassili Pektejev. Pektejev sündis 1954. aastal Mari ANSVs Morko rajoonis Uilemi külas. Teatriga sai ta sina peale, olles 1971. aastast Šketani-nimelises teatris lavatööline. 1973. aastal asus ta õppima Mari riikliku pedagoogilise instituudi ajaloo-keeleteaduskonda, aastatel 1975–1980 õppis ta Leningradi teatri-, muusika- ja kinematograafia instituudis lav Vaata lähemalt ›
0
Kõigepealt ehitame, siis vaatame, kas tegevusi ja publikut jagub. Kui ei jagu, kehitame õlgu ja asume lammutama, et siis uuesti ehitada. Võiks arvata, et selline suhtumine on unustuse hõlma vajunud koos nullindate silmapiiri taha kadumise ja kauboikapitalismi taandumisega. Tahaksin näha, et suure ruumilise ja veel suurema rahalise mõjuga otsuste tegemisel on jõutud strateegiale ja mõjuhindamisele tuginevate otsusteni. Paraku mitte. Veerand sajandit vana Rein Langi legendaarseks saanud ütlus „kuuldes sõna „k Vaata lähemalt ›
72
Peaaegu aasta tagasi ilmus Sirbis artikkel pealkirjaga „Pole maja, pole probleemi“*. Mida aeg edasi, seda aktuaalsem on teema, mida seal olen lahanud. ICOMOS Eesti koos Eesti vabaõhumuuseumi ja Muhu muuseumiga korraldasid augustis Muhumaal seminari „Kas taluarhitektuur vajab kaitset?“. Huvi ürituse vastu oli suur, mis tähendab, et teema on piisavalt aktuaalne. Vaatasime olukorda mitme nurga alt: riikliku kaitse ehk mälestise tasandil, kohaliku kaitse ehk üld- ja detailplaneeringute vaates, looduskaitsesea Vaata lähemalt ›
57
Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud tekstiilikunstnik ja Eesti Kunstnike Liidu liige Malle Taimre-Orglaan. Malle Taimre-Orglaan sündis 2. juunil 1937 Narvas. Aastatel 1959–1965 omandas ta kõrghariduse tekstiilikunsti erialal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1965–1970 töötas ta Tallinna tekstiilivabrikus Punane Koit ning 1970–1992 kunstnikuna eesti rahvakunstist inspireeritud käsitööesemeid tootnud rahvakunstimeistrite koondises Uku. Aastatel 1965–1970 kujundas Taimre-Orglaan korduvate. Vaata lähemalt ›
0
Naksitrallide rõõm kasside üksikule saarele vigurdamisega saavutatud Endlösung’ist väärdus kiiresti meeleheiteks looduse tasakaalu rikkumise pärast. Meilgi – ühiskonnana – jätkub lihtsa vanatädina silmi vaid aias möllavatele muredele, millele naksitrallide furgooni taha kinnitatud tehishiirelt kiiret lahendust loodame. See kõrvaldaski probleemi – teise kohta. Juurprobleem – miks vanatädi üldse kasse kokku korjas ja mis vahenditega neid toitis? – jäi tähelepanuta. Naksitrallid on justkui tüüptrend: väike teh Vaata lähemalt ›
0
Sirutus Modernsed ühiskonnad sirutuvad tulevikku, nende olemine seisneb saamises. See tulevikku sirutumine või tuleviku asustamine ei pea tingimata tähendama progressipüüdlust. Sirutust võib motiveerida ka alalhoid ja püsimajäämine. Hans Jonase 1979. aastal ilmunud teos „Vastutuse printsiip“ käsitlebki tulevikuhorisondi ümbermõtestamist. Kantuna mõistmisest, et inimkonna tehnoloogis-tööstuslik kõikvõimsus ohustab planeedi ökoloogilist tulevikku ja koos sellega inimese elutingimusi, kirjutab ta: „Tegutse nii Vaata lähemalt ›
15
Aastatuhandevahetusel, kui globaliseerumine edenes täie hooga, ilmus prantsuse sotsioloogi Pascale Casanova raamat „Kirjasõna maailmavabariik“ (1999). Raamatu põhiteesid võtab kokku tema essee „Kirjandus kui maailm“ (Vikerkaar 2005, nr 10-11). Casanova kirjeldab ülemaailmse kirjandusruumi kujunemist. Ühe tõendina selle olemasolu kohta nimetab ta Nobeli kirjandusauhinda ja „peaaegu üksmeelset usku selle universaalsesse tähendusse“. See kirjandusauhind on ainulaadne laboratoorium, kus määratletakse seda, mis. Vaata lähemalt ›
0
10. oktoobril oli põhjust sattuda vähemalt mõõdukasse muusikalisse elevusse, sest Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ette tuli pianist Kirill Gerstein, keda parimad kontserdipaigad üle ilma aina tagasi ootavad. Paari aasta eest andis ta koos Berliini Filharmoonikute ja dirigent Kirill Petrenkoga välja Sergei Rahmaninovi 150. sünniaastat alla jooniva albumi, mida võib kõigiti tunnustada tooniandva panusena. Rahmaninovi loomingut esitas Gerstein ka nüüd ERSOga, Olari Eltsi juhatusel kanti ette helilooja kolmas. Vaata lähemalt ›
0
Hõimupäeval, 18. oktoobril, avab dokumentalist Kristel Peikel Tallinnas Põhjala tehases soome-ugri kaduvate hõimude teemalise fotonäituse: KAIK! Hällilaul unustatud rahvastele. Näituse pildid on jäädvustatud Kristel Peikeli korraldatud kammerkoor Collegium Musicale kultuuriretkedelt liivlaste, vadjalaste, vepslaste, isurite, ingerlaste ja karjalaste juurde aastatel 2017-2019. Tänases geopoliitilises situatsioonis ei oleks eestlastel neis piirkondades reisimine ja pildistamine enam mõeldav, kuid viimased un Vaata lähemalt ›
0
„Mateeria võlu ja valu“, Juhan Raud vestles Jass Kaselaanega Märt Väljataga Nobeli kirjandusauhinnast Pille-Riin Larm vestles ajakirja EstLit peatoimetaja Kristjan Haljakuga Muljed Tartu ülemaailmselt luulekonverentsilt Jaak Prozes, „Kuidas läheb Venemaa soome-ugri rahvastel ja keeltel?“ Tauri Tuvikene, „Õiglane elukeskkond“ Anni Martin, „Suurusehullustus Eesti moodi“ Elo Lutsepp, „Kas taluarhitektuur vajab kaitset?“ Margus Maidla vestles Tartu ülikooli nanomeditsiini professori Tambet Teesaluga Tanel Mällo Vaata lähemalt ›
0
Alates reedest, 17. oktoobrist on Kumus avatud näitus „Tu ja Minakaru“, mis on loodud spetsiaalselt lastele. Mänguline väljapanek laiendab vanema Eesti kunsti püsiekspositsiooni „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700‒1945“ ning kutsub koos tegelaste Tu ja Minakaruga avastama, kuidas kunst peegeldab seda, kes me oleme, ning aitab meil ennast ja teisi paremini mõista. Näitusel on väljas üle 30 teose Eesti Kunstimuuseumi kogudest. Nende seas on Johann Köleri, Paul Raua, Karl Pärsimägi, Konrad Mägi,... Vaata lähemalt ›
0
Kuidas lepitada hunte ja inimesi? Selle üle juurdleb hundiuurija Luca Rossi Šveitsi dokumentalisti Samer Angelone filmis „Lupi nostri. Hirmu ja armastuse vahel”, mis jõuab ekraanile Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas. Ta üritab pääseda huntidele nii lähedale kui võimalik, et mõista nende käitumismustreid, kuid tema avastused põrkuvad valusa tegelikkusega – viha huntide vastu üha kasvab. Põhja-Itaalias filmitud linateos avab inimese ja hundi suhet eri vaatenurkadest ega paku lihtsaid vastuseid Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on iga-aastase kirjanduskonkursi Aasta Raamat finalistid. Võitjad kuulutakse välja 20. novembril Vanalinna Rahva Raamatus. Juba neljandat aastat toimuval konkursil andsid kuues eri kategoorias oma hääle pea sada kirjandus- ja meediategelast üle Eesti. Žürii hääled on küll antud, kuid lisaks selgub ka Rahva Lemmiku tiitel, mille valimisest saavad osa võtta kõik lugejad. Oma hääle saab anda kuni 16. novembrini SIIN. Avaldame iga kategooria finalistid tähestikulises järjekorras: Parim eesti autori ilu Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
31% 6 |
Õhtuleht
|
17% 5 |
ERR
|
14% 4 |
Uued uudised
|
7% 1 |
Delfi
|
6% 1 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
14.12.2025 20:42
Viimane uuendus: 20:34.
Uudiste reiting uuendatud: 20:40.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)