Elektrooniline ÕS on Sõnaveebi alamleht. See ei asu Sõnaveebi avalehel, vaid peidus1: selle leiab üleval paremal nurgas täpiruudu peale klõpsates. Sõnaveebi avalehelt ei satu lugeja aga mitte ÕSi, vaid hoopis EKI ühendsõnastiku 2025 (ÜS) ja oskussõnastike lehele. Tegelikult on ÕSi leidmiseks lihtsam guugeldada „ÕS 2025“. Vastse ÕSi tutvustamisel on imestust tekitanud selle esitlemine koos ÜSiga.2 ÕSi kõrval soovitatakse Sõnaveebi kasutada isegi ÕSi saatesõnas.3 Sama juhtub siis, kui ÕSist mõnda sõna... Vaata lähemalt ›
32
Ta jättis mulle väikese pildi, millel oli sama ikoon, mille juures olin näinud teda palveid lugemas. Jumalaema, ümmargune valguse tanu peas ja laps süles. Ja peenikese vahaküünla. Et süüdata, kui süda on kurb. Juba ära minnes pööras ta ringi ja küsis, kuidas ma olin tema haigust näinud. See on üksnes kogemus, ütlesin. Meditsiiniline kogemus. Ei-ei, ütles ta. Ma näen, et te näete rohkem. Ta jättis hüvasti, ja lahkus. Tegin akna... Vaata lähemalt ›
0
Alates 2026. aasta 1. jaanuarist on kirjakeele normi alus ÕS 2025, nii et sellele saavad toetuda kõik, kes soovivad kirjutada korrektses kirjakeeles. Viimastel aastatel on aga kerkinud üles küsimus, kas kirjakeelt on vaja üldse normida, kuna nagunii eksitakse paljude sõnade õigekirja vastu. Võib-olla just seetõttu on uude ÕSi lisatud ka eesti keele õigekirja põhireeglid: inimene vaatab sõnastikust sõna eri vorme ja siis otsustab reeglite põhjal, missugust vormi kasutada. Näiteks märksõna... Vaata lähemalt ›
0
Rahvuslik kogutoodang … mõõdab superlukke meie ustel ja vanglaid nende lukkude murdjatele. See mõõdab sekvoiametsade hävitamist … See mõõdab napalmi ja tuumalõhkepäid … ja televägivalda, mille abil müüakse mänguasju meie lastele. Aga see ei mõõda meie laste … mängurõõmu, … meie luule ilu, … meie tarkust, … lühidalt, see mõõdab kõike, välja arvatud seda, mille pärast üldse tasub elada. Robert F. Kennedy (1968) Kõik teavad, et ilm käib nööri mööda:... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Kontserdi korraldatud kontsertidel astusid 2025. aasta lõpul tuntud headuses lavale Puuluup ning VHK keelpilliorkester dirigent Rasmus Puuri juhatusel. Koos tuuritati järjestikustel päevadel esimesest jõulupühast peale, esinedes Pärnu, Vanemuise, Estonia ja Jõhvi kontserdimajas. Estonia kontserdisaali esinemine kanti üle ka Klassikaraadio kuulajatele. Mina sain Puuluubi ja VHK orkestri kontserdiprogrammist osa Vanemuise kontserdimajas 26. detsembril. Jõulude ja aastavahetuse vahel antud kontsert taba Vaata lähemalt ›
0
Praegugi on maailmas inimesi, kes ei usu, et astronaudid 1969. aastal Kuu pinnale astusid. Ehkki neile on esitatud hulgaliselt tõendeid, sealhulgas, et arvutid ei suutnud 1969. aastal nõnda head valepilti ja -videot genereerida, jäävad nad oma arvamuse juurde. Sellest hoolimata lähevad teadlased edasi ja tuginedes just nendele Apollo Kuu-missioonidel kogutud andmetele töötatakse Tallinna tehnikaülikoolis välja materjale ja seadmeid, mida saaks kasutada järgmistel Kuu-missioonidel. NASA juhitud Apollo missio Vaata lähemalt ›
0
Ühiskonna silmis on vanadus tänapäeval kõige jubedam haigus, mille sümptomid algavad juba kahekümnendates: mõtted nihkuvast pensionieast, edaspidi ehk olematust riiklikust toest ja sellest, mitu last tuleks saada, et keegi su kunagi haiglasse sõidutaks, ei kuulu enam tulevikuhirmude hulka, vaid sellest on saanud varase täiskasvanuea igapäevane taustamüra. Sellele võib veel liita hooldekodude kehvi elutingimusi käsitlevad sagedased lood, mis kinnistavad hirmu vanaduse armutuse ees juba ammu enne, kui see üld Vaata lähemalt ›
0
Livia Viitoli kokku pandud mahukas konvoluut sisaldab tegelikult kolme raamatut, mis kõik seotud luuletaja ja kultuuritegelase Liidia Tuulse elu ja loominguga. Valgast pärit neiu õppis Tartu ülikoolis germanistikat ja kunstiajalugu ning abiellus 1932. aastal kunstiteadlase Armin Tuulsega, kellega koos põgenes 1944. aastal Rootsi. Armin Tuulse sai seal erialast tööd: ta oli aastaid Stockholmi ülikooli kunstiajaloo professor ning uuris keskaegseid kirikuid. Liidia Tuulse oli kodus, kasvatas poegi, ja kui need Vaata lähemalt ›
3
Palju õnne uuele ametikohale asumise puhul! Suur aitäh! Millele koondub peatoimetaja tähelepanu järgmisel viiel aastal? Kuidas seda saavutada? Tahaksin teha võimalikult head kirjandusajakirja, mida oleks huvitav lugeda. Kui kõik olulisemad kohalikud autorid avaldaksid korra aastas mõne teksti Loomingus, oleks see suur asi. Kindlasti on oluline ajakirja nähtavus. Samuti soovin, et toimetajatel oleks oma töö tegemiseks võimalikult toetav keskkond – sellest sõltub ajakirja hea käekäik. Näen Loomingut elava ja Vaata lähemalt ›
392
Iga võistlusaasta on oma nägu. Tasub meelde tuletada, et 2024. aastal oli 22 võistlust. Kui palju tehti neid 2025. aastal? Liina Soosaar: Arhitektide liidu osalusel ja teadmisel korraldati 14 võistlust. Seda on erakordselt vähe. Riigi Kinnisvara võistlusi on praegu toimumas ainult üks. Omajagu võistlusi on korraldanud Tallinna linn ja silma paistab ka eravõistluste hulk. Mida nende seast võiks välja tuua? Soosaar: Lasnamäe Varraku ujula võistlusele laekus 25 tööd, see oli... Vaata lähemalt ›
0
MARJE INGEL: Vikerkaar valgusvihus Kontsert „Gamma“ ei haaranud kaugeltki kogu mõeldavat ressursside kogumit ei muusikas üleüldse ega ka Robert Jürjendali loomingus – on ju suur osa tema läbitud loometeest hõlmanud märksa rahutumaid rütme ja dissonantsemaid helimaailmu. Kontsert „Gamma. Robert Jürjendal 60“ 10. I Mustpeade maja valges saalis. TAAVI HARK: Ellerluse edenemine teadusrühma toel 2027. aastal möödub Heino Elleri sünnist 140 aastat. Ümarad tähtpäevad aitavad tähtsat meelde tuletada ja tuua ol Vaata lähemalt ›
0
Ketlin Kuusing ja Sten Saarits KÕIGE KANDUVA TEED 17.01.- 8.02. 2026 Reedel, 16. jaanuaril kell 18.00 avatakse Ketlin Kuusingu ja Sten Saaritsa näitus „Kõige kanduva teed“ Hop galeriis. Inimesed on õppinud mõtlema ja elama asjakeskselt. Asjad tekivad ja kaovad. Ent kui püüda mõelda seosekeskselt, võib näha, kuidas see salapärane jõud, mis asju tekitab ja kaotab, kandub ühtlasi ühest asjast teise. See ilmub, et kaduda, ning kaob, et ilmuda. See jõud... Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on tänavustele Eesti Teaduste Akadeemia humanitaarteaduste aastapreemiatele esitatud kandidaadid. Aastapreemiad on kutsutud ellu, et tunnustada Eesti humanitaarteadlaste teedrajavaid ja põhjapanevaid uurimistöid. Seitse ülikooli ja teadusasutust esitasid kokku 16 kandidaati järgmiste teadustöödega: Preemiate algataja ja finantseerija on Eesti humanitaarteaduste aastakonverentsi EHAK nõukoda. Esitatud kandidaate hindab preemiakomisjon, mis koosneb EHAKi nõukoja liikmetest ja teaduste akadeemia eests Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Suur-Vanalinn. 12 ulma“ avaneb 23. jaanuaril Eesti Arhitektuurimuuseumis. Reedel, 23. jaanuaril kell 18 avame arhitekt Villem Tomiste (Stuudio Tallinn) kureeritud näituse „Suur-Vanalinn. 12 ulma“. Näituse keskpunktiks on Tallinna vanalinn – müüride, vallide, seaduste ja määrustega kaitstud ruum, mille piiril on läbi ajaloo puhunud tuiskliivad ja märatsenud meri. Tänapäeval tähistab seda piiri aga linnasisene raudteering – vall, mille teisel pool vohab uudsust ootamatusega viljastav metsikus. Näituse Vaata lähemalt ›
0
Rüki Galerii Kristi Kangilaski „Nii, nagu tunne on”“ 16. 01-28. 02. 2026 Avamine: 15. 01. 2026 kell 17 Neljapäeval, 15. jaanuaril kell 17 avatakse Rüki galeriis Kristi Kangilaski maalinäitus „Nii, nagu tunne on“. Näitus keskendub usaldusele iseenda ja loomingulise protsessi vastu ning küsimusele, kuidas tegutseda maailmas, mis on pidevas muutumises ja ebakindluses. Kangilaski teosed sünnivad intuitiivselt ja protsessipõhiselt, otsides tasakaalu kontrolli ja vabaduse, individuaalsuse ja koosolemise vahel. Ku Vaata lähemalt ›
0
Kuni 18. jaanuarini 2026 saab esitada töid Tartu Kunstioksjonile, mis toimub 3. aprillil 2026 Tartu Kunstimajas. Kõik kunstnikud võivad oksjonile esitada kuni kaks teost. Osalema on oodatud professionaalsed kunstnikud üle Eesti. Töid saab esitada 18. jaanuarini täites registreerimisvormi kodulehel oksjon.kunstimaja.ee . Seal samas on leitavad ka oksjoni reeglid kunstnikule. Esitatud teostest valib žürii välja 50 tööd, mis pääsevad näitusele, kataloogi ja oksjonile. Väljavalitud teosed tuleb kunstnikel to Vaata lähemalt ›
0
Lilleniit on väga ilus elurikkust suurendav haljastusvõte, mida ka meil tasapisi juurutatakse. Kultuuriliselt osutab see tööstusrevolutsiooni eelsele idüllile, sellest rõkkavad ärkamisaegsed koorilaulud, lilleniit võib ka meenutada lapsepõlve vanaema juures või maakodu suvesid. Eelmine kevad Baieris ringi sõites pani mind vaimustama, kui toredasti on kõikjal kahe sõidusuuna vahelisele haljasribale valitud kooslusega õitsev lillemeri. Meil on teede ääres tavaliselt niidetud rohi, mida muruks nimetada oleks e Vaata lähemalt ›
0
Hobusepea galeriis avatud näitusel „Amuse“ ehk „Lõbu“ uurivad Petra Vehviläinen ja Tuomas Lehtomaa, näituse pealkirjale vastavalt, lõbu kui sellise eri tahke. Eestis esmakordselt esinevad Tuomas ja Petra on mõlemad Helsingi kunstiakadeemia skulptuuri eriala vilistlased ning tegutsevad Helsingis. Nende loomingu keskmes on skulpturaalsed ning kohaspetsiifilised installatsioonid, mida võib kohata nii galeriides, linnas kui ka metsas. Galerii ülemisele ja alumisele korrusele pole asju laotatud liiga palju. Kahe Vaata lähemalt ›
47
Must leib – just nii öeldi sinu kohta ühel koorikonverentsil. Must leib on oma, ehe, juuretisega. Tema valmistamiseks on vaja aega, oskusi ja hoolt … ja ta ei lase enam lahti. Juurtega maalt, Aakrest, saatis kõiki sinu tegemisi kaalutletus, visadus, talupojatarkus ja erakordne huumoritaju – sa võtsid kõigeks aega. Rääkisid tõsistel teemadel nii, et „kõik metsad on vait“, ja ühtlasi naerutasid pisarateni. Sinu elutöö oli eesti koorimuusika hoidmine ja arendamine:... Vaata lähemalt ›
0
Eelmise aasta 2.-3. oktoobril toimus Eestis esimene tasaarengut ja kasvujärgsust käsitlev konverents „Elu kasvujärgses Eestis“.1 Sündmus tõi kokku eri eluvaldkondadest inimesed, keda ühendab mõistmine, et senine jätkusuutmatu looduse arvelt elamise ja laienemise kurss ei saa lõputult kesta. Aga mis tuleb pärast kasvu? Teema on õhus tugevamalt kui eales varem – aina enam võetakse tasaarengu teema üles ka majandusaruteludes ja ühiskonnana oleme liikunud idee eitamise faasist märksa reaktsioonilisemale astmele Vaata lähemalt ›
56
Populaarsemad allikad
Põhjarannik
|
0% |
Tartu Ülikool
|
0% |
Ituudised
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
Rahageenius
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
18.03.2026 10:56
Viimane uuendus: 10:52.
Uudiste reiting uuendatud: 10:51.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)