Tambet Kaugema vestles Laur Kaunissaarega Merle Karro-Kalberg vestles linnaökoloogi Ingo Kowarikuga Tõnis Saarts, „XXI sajand ideoloogilise kesktee otsingul“ Peet Kask parteide rahastamisest Kristin Tõnisson lähisuhtevägivallast Holger Mölder, Barbi Pilvre, Andres Kõnno, „Enesemääratlus „eurooplane““ Tõnu Viik, „20 aastat Tallinna ülikooli loomisest“ Intervjuu „Camera Erotica“ kuraatorite Silvia Lorenzi ja Fidelia Regina Randmäega Carolina Pihelgas, „Et miski ei saaks meid lämmatada“ Vaata lähemalt ›
0
Eestile on valitud esimene riigiarhitekt – Tõnis Arjus asub tööle Maa- ja Ruumiametis ning hakkab kujundama ja ellu viima riiklikku ruumilise arengu strateegiat. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on riigiarhitekti ametikoht oluline samm targema ja paremini toimiva ruumiloomesüsteemi suunas. „Mul on väga hea meel, et uueks riigiarhitektiks valiti kogenud ja visioonikas valdkonna ekspert, kes aitab meil kujundada ja ellu viia tarka ruumiloomet, tänu millele saab Eestist tervikuna parem elupaik,“. Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 1. mail kell 17.00 avatakse HOP galeriis tekstiilikunstnik Maasike Maasiku näitus ‘’ARMAS AEG!’’. Näitusele ARMAS AEG! olen valinud väikese osa oma gobeläänpõime tehnikas vaipadest, mille kohta võib öelda, et need kuuluvad minu pikaaegse kunstnikutöö lõpuetappi. Alustasin loometööga ja näitustel osalemisega umbes 60 aastat tagasi. Olen niinimetatud “kuldsete kuuekümnendate” laps. See oli aeg, kui tarbekunstinäitustel eksponeeritud gobeläänvaipa peeti kindlaks favoriidiks: formaadilt suur, käsit Vaata lähemalt ›
0
Ootused juhile: Sobiv kandidaat: Konkursil osaleja esitab EKI-le järgmised dokumendid: Kandidaadid saavad võimaluse esitada oma tegevusprogrammi asutuse töötajatele ning EKI teadus- ja haldusnõukogule. Valiku kandidaatide seast teeb haridus- ja teadusministrit nõustav teaduspoliitika komisjon. Dokumendid esitada digitaalselt allkirjastatuna hiljemalt 8. mail 2025 aadressil konkurss@eki.ee. Lisainfo:Tiina Laansalu5691 8747tiina.laansalu@eki.ee Eesti Keele Instituut, Roosikrantsi 6, 10119 Tallinn Vaata lähemalt ›
0
29. aprillil kuulutati kirjanike liidu musta laega saalis välja esimese Eesti naiskirjanduse auhinna laureaat. Tunnustuse pälvis Carolina Pihelgas romaaniga “Lõikejoon”. Auhinda annab välja Eesti naiskirjanduse selts ja selle suurus on 15 000 eurot. Naiskirjanduse auhinnaga soovitakse esile tõsta ja tunnustada kirjutavate naiste rolli Eesti kirjanduses ning võimaldada neile paremad tingimused loometööks. Auhind antakse naissoost autori teosele, kus on vahendatud naiste vaadet ja kogemust kirjanduslikult pro Vaata lähemalt ›
0
Tahate katkestada kõik sidemed oma minevikuga ja jäljetult kaduda? Jaapanis on see täiesti võimalik. Alustuseks piisab ühest telefonikõnest. Teile tullakse appi ja tehakse teist jōhatsu –haihtunud inimene. Oma auhinnatud filmis „Jōhatsu – nagu vits vette”, mis jõuab ekraanile Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas, käsitlevad selle fenomenaalse nähtuse eri aspekte Andreas Hartmann ja Arata Mori. Film jälgib seda kõigist kolmest – kadujate, nende abistajate ja endisesse ellu mahajäävate omaksete – Vaata lähemalt ›
32
Eesti Kultuurkapital ootab 20. maini taotlusi „Ela ja sära“ stipendiumile, mis on mõeldud kõrgvormis loomeinimestele erialaseks pühendumiseks ja enesetäiendamiseks. Igal aastal antakse välja kuni 16 „Ela ja sära“ stipendiumi – igas Kultuurkapitali valdkonnas kaks. Stipendiumi suurus on 20 000 eurot aastas ning see makstakse välja neljas võrdses osas. Stipendiumile saavad kandideerida kõigi Kultuurkapitali valdkondade professionaalid. „Ela ja sära“ stipendiume määravad sihtkapitalid laekunud taotluste aluse Vaata lähemalt ›
0
Vabariigi Presidendi Kultuurirahastu kuulutab välja konkursi presidendi noore kultuuritegelase preemiale ja sotsiaaltöö preemiale. Mõlema preemia suurus on 7000 eurot. Taotlusi oodatakse kuni 19. maini aadressile vpinfo@vpk.ee. Noore kultuuritegelase preemia on mõeldud kuni 35-aastasele Eesti kultuuritegelasele või grupile, kelle loomingulised saavutused on leidnud laialdast tunnustust või aidanud oluliselt kaasa Eesti ja eesti kultuuri tutvustamisele maailmas. Kandidaate saavad preemiale esitada nii tingim Vaata lähemalt ›
0
30. aprillist on Eesti Arhitektuurimuuseumis avatud näitus „Tallinn täispurjes. Linna muutev olümpiaehitus“, mis tähistab 45 aasta möödumist Tallinna olümpiaregatist. See on lugu ambitsioonikast etapist meie pealinna arengus – olümpiaehituse käigus kavandati üle 120 objekti, millest osa ehitati valmis, osa kerkis hiljem, ent osa jäigi ideeks. Regatiks valmisid praegugi tuntud hooned: Pirita purjespordikeskus, teletorn, Olümpia hotell ja lennujaama uus terminal. Lisaks olümpiarajatistele kerkisid uued elum Vaata lähemalt ›
0
Kui võtta üles puu, mis on maasse juured ajanud ja kanda see ühest kohast teise, ei kanna puu enam vilja. Ja kui ka kannab, siis ei ole vili nii hea, kui oli algses paigas. See on loodusseadus. Ma arvan, et kui ma oleksin oma kodumaalt lahkunud, siis oleks minuga sama lugu nagu selle puuga. Abbas Kiarostami Iraani lavastaja Mohammad Rasoulof on Iraani teokraatlikule võimuaparaadile närvidele käinud juba pikemat aega ja... Vaata lähemalt ›
0
Laval vahutab šokolaadilõhnaline veri, mis purskub lava kohale tõmmatud kliitoritest. Jah, piisab ühest pilgust ja pole mingit kahtlust – see on lavastus armastusest, millest on meil nii väga puudu, ja teineteisemõistmisest, mis on alla vandunud vastandumisihale. Üleüldse on viimasel ajal Eesti teatrites lavale jõudnud lausa uskumatult palju lavastusi armastusest: lihalikust ja ligimesearmastusest, aga ka laiemalt inimlikkusest, hellusest ja hoolimisest. Ilmne on soov teineteist taas leida, vabaneda äärmusl Vaata lähemalt ›
0
Raamaturiiul ei ole lihtsalt mööbliese. Kaugeltki mitte. Ta pole ka passiivne panipaik ega muuseum, kus kõik on korrektselt sildistatud ja tolmuvaba. Ei! Raamaturiiul, vähemalt see, mis minu toas asub, on elus organism, džungel, kus valitseb küll mingisugune kord, aga see kord ei allu mingilgi viisil inimese tahtmisele. Seal valitseb metsikus, mille seaduspärad tuleb alles avastada ning alles seejärel saab raamaturiiuli taltsutada filosoofia, huumori ja kerge resignatsiooniga. Nagu teadlasele kohane. Aja. Vaata lähemalt ›
0
Teater. Muusika. Kino märtsinumbris annab Pille-Triinu Maiste ülevaate1 kujutava kunsti (konkreetsemalt installatsioonide) ja teatri (lavastuslikkuse) teineteiseleidmisest ja vastastikusest nakatumisest ning toob nende kahe kultuurivaldkonna vahel pendeldavate sildloojatena välja teiste seas Ene-Liis Semperi ja Urmas Lüüsi. Ringo Ramuli (lavastaja), Priit Põldma (dramaturg) ja Arthur Arula (kunstnik) triost jääbki „Eetris“ selgelt domineerima Maiste kirjeldatud ja pigem kujutavale kunstile omane installatii Vaata lähemalt ›
0
Samm-sammult ekvaatori poole liikudes hakkavad interjöörides sagedamini silma kahhelplaadid. Need imbuvad salamisi peldikutest esikutesse, sealt edasi elutuppa-magamiskambritesse, tungivad ustest-akendest välja ja ronivad mööda seinu maja fassaadidele. Kellel on olnud Portugali asja, pole jätnud ahhetamast kirevate maalingutega seinte üle. Neid fajansitehnikas plaate nimetatakse azulejo’deks ja need on kaunistanud sealseid interjööre viimased viis sajandit. XIX sajandil hakkasid need dikteerima juba Portuga Vaata lähemalt ›
103
Haridusministeeriumis on valminud määruse eelnõu, kus sõnastatakse nõuded üldhariduskoolide õppe- ja kasvukeskkonnale. Sealt leiab palju tervitatavat. Näiteks öeldakse, et koolis tuleb kujundada keskkond, mis hoiab ja tugevdab õpilase tervist, seal peab olema koht rataste jaoks ning kooli maa-alal peab liiklemine olema korraldatud turvaliselt. Kuid eelnõu seletuskirjaga nõutakse muu hulgas sedagi, et kooliõue muru/hein jms peab olema mõistliku kõrgusega ja soovitavalt pügatud, et lapsed seal joostes ei komi Vaata lähemalt ›
0
Ilusal kevadisel laupäevaõhtul tõi Vambola Krigul Arvo Pärdi keskuses kuulajateni kava, mis koosnes ainult naisheliloojate teostest. Tänuväärne ettevõtmine. Erilist rõõmu valmistas aga see, et lavalt ei kõlanud „naismuusika“, vaid lihtsalt väga hea muusika. Kriguli oluline varjatud lavapartner oli sel kontserdil Tammo Sumera elektroonikal. Õhtu alustuseks kandis Vambola Krigul ette kaks Tatjana Kozlova-Johannese teost, kusjuures 2024. aastal valminud „nothing, nothing, nothing“ kõlas esiettekandes. Nimeta Vaata lähemalt ›
0
Mohammad Rasoulof paistab väsinud. Ma leian ta eest diivanisse vajununa, seltsiks ta tõlk. Ja väsinud pole ta mitte reisist festivalile „Viennale“ Austria pealinna Viini, vaid pikast reisist Euroopasse. Selle pidi ta ette võtma umbes aasta eest, 2024. aasta kevadel, jalgsi üle Iraani mägede vabaduse poole, ees ootamas tema uue filmi „Püha viigipuu seeme“* oodatud maailma esilinastus Cannes’is. Pole vist vaja hakata taas pajatama tema põgenemise lugu. Võimalus kohata sellist lavastajat... Vaata lähemalt ›
3
Tallinna tehnikaülikooli Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituudi direktori kohusetäitja, vanemteadur Alar Kuusik juhib elektroonikavaldkonna akadeemilist lipulaeva, kus peale alusteaduse on teenuste ja toodete turule toomise kaudu alati au sees hoitud ka ühiskonna teenimist. Thomas Johann Seebecki elektroonikainstituut tegeleb kognitiiv-, mõõteelektroonika ning sidevaldkonna teadus- ja õppetööga. Instituudi uurimis- ja arendustegevus on suunatud nii tööstuse vajadustele kui ka tulevikku vaatavatele te Vaata lähemalt ›
0
Viimaste põlvkondade puhul öeldakse mõnikord, et telefonikaamerate ja ühismeedia tõttu on nad veetnud terve oma elu avalikkuse ees. Nüüdseks hilisteismeline Roosi on olnud üle poole oma elust sõna otseses mõttes kaamera ees ja kinolinal: esmalt dokumentaalfilmis „Südamering“1 ja nüüd selle mõttelises jätkus, portreefilmis „Siit ta tuleb, Roosi“. Mõlema autor Margit Lillak on isegi dokumentalistiameti juurde kuuluvat muljetavaldavat järjepidevust arvestades panustanud oma tegelaste vaatlemisse jahmatavalt pi Vaata lähemalt ›
39
2000. aastate väikelinn, nätsupakid, Edelaraudtee ja „Jalgpall on parem kui seks“. Punastest tellistest postmodernistlik poehoone, mille asemel on nüüd ehk Coop. Tselluloositehase korsten, mis tossab tänaseni. On aasta 2025, viibin sõbraga kinosaalis. Apollos. „Päris punk tegelikult,“ teen nalja. Et pole Artis või vana hea Sõprus. Saal on tühjapoolne, reklaamid tõmbavad meid käima. „Mäletad, kunagi olid teisipäeviti ETVs väärtfilmid? Või ootasid sarja ühel kindlal kellaajal ja päeval.“ Nostalgiline ja isikl Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
26% 2 |
Õhtuleht
|
19% 2 |
ERR
|
11% 13 |
Delfi
|
8% 3 |
Kroonika
|
8% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.07.2025 08:23
Viimane uuendus: 08:18.
Uudiste reiting uuendatud: 08:10.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)