Institutsionaalset: kahe nädala eest valis kirjanike liit uue eestseisuse. See sai eelmisest noorem, ehkki mitte senistest üks nooremaid. Näiteks on nüüdse eestseisuse noorim liige märksa vanem kui oli Jan Kaus liidu esimeheks saades. Ent arvestades, et meie eestseisuse keskmine vanus on 49 ja EKLi liikme keskmine vanus 60,6 aastat, on tegu ikkagi vaat et noortevalitsusega. Suures maailmas on asjad teisiti: maakera elaniku mediaanvanus on Worldometeri andmetel 30,9, aga riigijuhtide keskmine... Vaata lähemalt ›
69
Visuaalselt on Ivar Veermäe näitus päikeseloojangu toonis. See häälestab konfliktivabale ja rahulikule kohalolekule. Samal ajal tähendab päikeseloojang, et läheb järjest hämaramaks, Päikese mõju taandub. Hommikul on Päike muidugi tagasi, aga mis siis, kui hämardumine tuleb geoinseneride plaani rakendumisest ega olegi enam hommikuga tagasi pööratav? Selles vaates ei paista Veermäe sissevaade valgushulga piiramise tehnoloogiatesse enam kuigi muretu. Tehnoloogilised meetodid looduse mõjutamiseks võivad olla k Vaata lähemalt ›
5
Suurel reedel tulid dirigent Kaspar Männi juhatusel ettekandele Arvo Pärdi „Cantus Benjamin Britteni mälestuseks“, Benjamin Britteni „Sinfonia da requiem“ ja Andrew Lloyd Webberi reekviem. Kõigi kolme teose loomist on mõjutanud valu lähedase kaotuse pärast, olgu see siis hingesugulane nagu Pärdi puhul või lihane sugulane – ema Brittenil ja isa Lloyd Webberil. Kontserdimulje võib kokku võtta ühe sõnaga: „suurepärane“. Fantastilist Britteni tõlgendust nautides käis mul äkki peast läbi mõte, kuivõrd hea... Vaata lähemalt ›
175
„Murda“ algab etenduskoodeksi murdmisega: autor-etendaja-maailmaehitaja Sigrid Savi lahkub saalist otse õue. Midagi on juhtunud, enne kui arugi olen saanud. Tean Savi võimeid, ta võib tagasi ronida nii akna kui ka lae kaudu, ilmuda hologrammina või jätta sootuks tulemata. Aga ei, tuleb siiski uksest. Lavaruum on määratud läbikäidavana: seal saab uidata, lahkuda ja naasta. See on ootamatu maailm, kus otsuseid võetakse vastu mänguga „Kivi-paber-käärid“ ning laulud lõpevad mõtteavaldusega is it love... Vaata lähemalt ›
0
Kõnnin mere ääres. Ühel pool kriiskavad kajakad, kümblevad luiged ja vesi sillerdab päikese käes. Pööran pead ja tähelepanu tõmbavad auklikud kruusateed, grafitiga märgistatud varemed ning autorehvid. See on Tallinn. Kauged rannad Tallinnal on mandri rannajoont (edaspidi rannajoon) kokku 46 kilomeetrit. Rannajoon saab läänes alguse Tiskrest veidi enne Tabasalu randa ning lõpeb idas Noa restoraniga ehk seal, kus Ranna tee keerab mere äärest Viimsi poole. Siin käsitlen konkreetsemalt lõiku Stroomi rannast... Vaata lähemalt ›
0
Praegused Eesti ja Läti alad leiab keskaegse Euroopa kaardilt Liivimaana, mida sakslased ja teised suured naaberrahvad kutsusid nii liivlaste, piirkonna muiste tuntuima rahva järgi. Liivimaa jäi Põhja- ja Kesk-Balti alasid ühendavaks nimetuseks ka uue aja künnisel, kui eestlasi ja lätlasi oli liivlastest palju arvukamalt. Hiljem hõlmas Liivimaa kubermang lõunapoolse Eesti ning suure osa Läti põhja- ja keskosast. Pikk ühine ajalugu kinnistus liivlaste kui siinmail kõige varem euroopalikud väärtused omaks võt Vaata lähemalt ›
0
Omaenda piiride või piiratuse tajumine võib olla keeruline, kuna piiritõmme on üürikesem, kui esmapilgul näib. Piir kui selline on laialivalguv, sattumuslik, ent ka turvaline, s.t turvatunnet kehtestav. Igasugune muutumine ja moondumine toimub aga paljuski just piiride vahealal, piire ületades, ning seda võib olla ootamatult raske, isegi ebameeldiv täheldada. Kõik meie ümber on pidevas muutumises (ja kadumises) nagu ka inimesed ise, ehkki seestpoolt vaadates oleme justkui kogu aeg samad – vähemasti... Vaata lähemalt ›
26
Mu üleaedne on haruldaselt kena inimene. Patrioot, kes ei ole säästnud energiat ega raha, et oma valdustes paljudele pidutsemise ja meelelahutuse rõõmu pakkuda nagu parimate päevade Jay Gatsby. Ühesõnaga, rahva teenistuses ja palavalt armastatud, omamoodi sümboliks kujunenud. Mõne aja eest aga selgus, et ta tegevus enam oma maale ära ei mahtuvat ning minult küsimata on ta asunud minu kinnistule oma palee laiendust kavandama. Just sinna, kuhu olin vaevaga rajanud keskmise... Vaata lähemalt ›
0
Rahvusooperi Estonia kunstiline juht Arvo Volmer on viimastel aastatel teatri repertuaari rikastanud rohkelt prantsuse muusikaga ja publikus on mul alati hea meel, kui avaneb võimalus tutvuda harvem esitatavate teostega. Vaikse nädala eel tähistas Estonia Maurice Raveli 150. sünniaastapäeva temale pühendatud kontserdiga, mille kava koosnes helilooja XX sajandi kolmel esimesel kümnendil valminud teostest. Kontserdikava kokkupanek on omaette kunst ning seekordne valik nägi vähemalt paberil igati põnev välja.. Vaata lähemalt ›
0
Haljastus läheb linnas kõigile korda. Pole kahtlust, et muidu kivises keskkonnas peab olema õiterohkeid aedu, hästi hooldatud muruplatse ja parke. Haljasalade vaoshoidmisega võtab inimene aga linnalooduselt ära võimaluse ökosüsteemina iseseisvalt toimida. Liigne usinus pole voorus. Üleilmset suunda metsikuma linnalooduse eelistamisel ei tohi karta ega taunida. See ei tähenda, et kõik rohealad peavad olema võsased, kolletunud ja porised. Leiduma peab kõike, nii kasitut kui ka lopsakat. Ehitusest või kivika Vaata lähemalt ›
0
Tänapäeval areneb teadus ja tehnika ning koos sellega ühiskond tohutu kiirusega. Pidevalt tekib uusi mõisteid ja nende tarvis on vaja sõnu. Isegi selliste suhteliselt suure kasutajaskonnaga, üle miljoni kõnelejaga keelte puhul, nagu ka eesti keel, läheb vaja palju tööd ja raha, et oma keel kõigis valdkondades ajakohane hoida. Millised on siis üldse võimalused sellistel keeltel, mille kõnelejaid napilt mõnikümmend ja huvilisi mõnisada, nagu näiteks eesti keele lähedasel sugulaskeelel – liivi... Vaata lähemalt ›
29
Rahvusvahelises kaubanduses praegu toimuv näib tähendavat senisega võrreldes suurt muutust, mistõttu on kerkinud üles küsimused sellise arengusuuna taustast, paralleelidest ajaloos ning võimalikest tagajärgedest. Kuna seesuguse murranguga kaasnevad kohati dramaatilised sündmused, siis on need innustanud ajakirjandust ja ka poliitika- ja majandusteadlasi esitama tõlgendusi ning tulevikuväljavaateid. Siinkohal teen nendele arvamustele tuginedes mõningase kokkuvõtte. Hirschmani pikka aega eiratud seisukohad Mi Vaata lähemalt ›
0
Maailm on üha tehislikum, ja seda mitte üksnes väliselt, vaid ka selles, kuidas me kogeme, tõlgendame ja loome reaalsust. Virtuaalsed keskkonnad, masinõppe kujundatud infovoog ja algoritmiline suhtlus ei ole enam utoopia, vaid argipäev. Meie endi loodud tehislikus maailmas on oma koht tehisarul. Tehislikkuse teetähised Suhtumine tehisarusse on seotud inimmaailma tuumküsimuse, loodusliku ja tehislikuga. Kui on olemas looduslik, siis on olemas ka tehislik. Üks määratleb teist. Inimene koos tehnikaga loob tehi Vaata lähemalt ›
0
Sarja „Duod“ seekordne kontsert oli esinejatele eriline: flötist Tarmo Johannes ja kontrabassimängija Dario Calderone on olnud sõbrad üle kahekümne aasta, kuid astusid alles nüüd esimest korda koos lavale. Kahe sõbra ja kolleegi sõnadeta koosmäng oli ootamatult loomulik. Tajutav sidusus, inimlik mõistmine ja vaikiv teineteise kuulamine kumas läbi kogu nende muusikalise dialoogi, pakkudes kuulajale kohati midagi enamat kui pelgalt laitmatu esitus. Viie isikupärase teosega kavas said kokku rütmiline energia,. Vaata lähemalt ›
0
Linnades elab juba praegu 70% Eesti elanikkonnast, ÜRO prognooside järgi saavutab muu maailm sama linnastumise taseme aastaks 2050. Kasvujärgses elus – elus, milles väärtustame kohalolu ja elurikkust rohkem kui efektiivsust ja kasumit – muutub linnades toidu kasvatamine mitte üksnes toimetulekumehhanismiks või poetoidu alternatiiviks, vaid kultuuripraktikaks, millega kaasneb epistemoloogiline ja esteetiline nihe – uutmoodi teadmine ja olemine. Linnaaiandus on selle uutmoodi teadmise ja olemise praktiseerimi Vaata lähemalt ›
108
Viljandi uues teatrihoones on saanud täiendust Eesti teatri Tšehhovi ajalugu. Endine Endla teatri näitleja ning viimasel ajal Temufis näitlejana kaasa teinud Lauri Kingi lavastajadebüüt on West Endis laineid löönud Simon Stephensi „Onu Vanja“ adaptatsioon „Vanja“. Stephensi mononäidendis kehastab kaheksat tegelast üks näitleja, lugu ise on võrdlemisi tšehhovlik ja originaalitruu. Vana haiglane professor Alexander elab koos oma noorema kauni teise abikaasa Helenaga mõisas, mida tegelikult peavad üleval Alexa Vaata lähemalt ›
0
Romaan nõuab lobisemist. Aleksandr Puškin1 Motos osundatud Puškini arvamusavaldus puudutab tema tähtsaimat teost – värssromaani „Jevgeni Onegin“. Vene kirjanik, kes n-ö puhtalt lehelt lõi mitte ainult uue vene kirjanduse, vaid ka keele, milles saab seda kirjandust kirjutada, eeldas, et romaanižanri ei määratle mitte süžee, mitte tegelased, mitte didaktika ega autori üliväärtuslik läkitus lugejale, vaid jutustamise viis, ehe lobisemine. P. I. Filimonovi romaan „Alicante“ kuulutab alates esimestest ridadest t Vaata lähemalt ›
0
Kevadine pööripäev on liivlastel lindude äratamise püha, mis on tähistanud ka uue aastaringi algust. 2023. aastast peale on seda peetud liivi pärandi päevana esimesel pühapäeval pärast kevadist pööripäeva, seda võrdse innuga mõlemas liivi rannas ehk peale Kuramaa ka ajaloolisel Liivimaal. Nii heisati selgi aastal liivi lipud mitmel pool muistse Metsapoole aladel Lätis ja Eestis. Riigipiiril Iklas tõsteti ajaloolisel rannateel lehvima liivi lipud laulude saatel, mida esitasid lauljad mõlemalt maalt. Pärast... Vaata lähemalt ›
5
P. I. Filimonov on üks neid, kelle kohta on öeldud, et nende looming on nagu kutse Eesti venelaste salapärasesse allmaailma endistes kõdurajoonides, millele moodsad moodulmajad on andnud uue näo. Ka P. I. Filimonovi uus luulekogu „Sinu siluett akna taustal“ mõjub kui kutse elada ühiskonnas, kus inimese väärtus määratakse ta nime etnilisusega. Seejuures ilmuvad kirjaniku raamatud juba mõnda aega esmalt tõlgituna, uue luulekogu on eestindanud Katrin Väli. Autor on lugeja giid,... Vaata lähemalt ›
0
Täna, 25. aprillil tähistab ajakiri Looming oma 102. aastapäeva. Pidulikul koosviibimisel antakse üle aastaauhinnad parimate mullu ilmunud kaastööde eest. Joonas Veelmaa – luuletused (Looming nr 10) Riste Sofie Käär – luuletused (Looming nr 8) Brigitta Davidjants – novellid „Vaikusesse“ (Looming nr 1) ja „Tsavt tanem“ (Looming nr 7) Heili Sepp – artiklid „Kirjanduslikud kohtud (III). Aastad 1927–1940“ (Looming nr 2) ja „Kirjanduslikud kohtud (IV). Ühiskond kohtupeeglis 1927–1940“ (Looming nr 12)... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
23% 0 |
Õhtuleht
|
14% 4 |
ERR
|
12% 9 |
Uued uudised
|
11% 5 |
Kroonika
|
9% 3 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
07.07.2025 23:59
Viimane uuendus: 23:54.
Uudiste reiting uuendatud: 23:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)
populaarne