Alates 6. juunist kuni 30. juunini saab lastekirjanduse keskuse saalis ja trepigaleriis vaadata tuntud hispaania koomiksikunstniku Paco Roca illustratsiooninäitust. „Paco Roca on tuntud ja tunnustatud kunstnik mitte ainult Hispaanias, vaid kogu hispaaniakeelses maailmas ja laiemaltki. Koomiksiraamatute puhul on tegemist erakordselt töömahuka ettevõtmisega, mis nõuab lisaks suurepärast joonistusoskust, millega Roca ka tõepoolest silma torkab. Tema teemad […] Vaata lähemalt ›
0
Näitus „Lõputu kohvijoomine“ Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis, Lühikese jala väravatornis Alates laupäevast, 3. juunist on Lühikese jala väravatornis avatud näitus „Lõputu kohvijoomine“ kui nostalgiareis Tallinna vanalinnas kunagi olnud ja ka praegu töötavatesse menupaikadesse. Väljapanek tutvustab ajaloolisi kohvikuid, neile eritellimusel valminud mööblit ja kohalikku kohvikukultuuri. Tallinnas on aegade jooksul olnud mitmeid kordumatuid, originaalmööbliga sisustatud kohvikuid, […] Vaata lähemalt ›
0
Mida on kodu väärt? Kas elu peab olema kasumlik? Kas arhitektuur on peavari kehale või rahale? Nii küsivad arhitektid Aet Ader, Mari Möldre ja Arvi Anderson sel aastal XVIII Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljonis. Ekspositsioon on üles seatud ühes Veneetsia kolmetoalises üürikorteris. Rahvuspaviljonide aia müüri taga ootavad väikesel Veneetsia põiktänaval Eesti etenduskunstnikud linna elanikke ning külastajaid […] Vaata lähemalt ›
49
Luulesalv. Lavaluuletaja Murca Eduard Vilde „Mööda maad ja merd“ kontsert „Interpreetide vaba lava“ Euroraadio džässiorkestri kontserdid Kaunases ja Vilniuses Kristina Õlleki näitus „Hüpoksilise lima ja troopilise lubja vetes“ Eesti Draamateatri „Bertod ja Agnes“ ning „Unistaja“ Kellerteatri „Liblikapüüdja“ mängufilmid „Blackberry“ ja „Air“ Esiküljel Veneetsia arhitektuuribiennaali Eesti paviljoni „Kodupeatus“ kuraatorid Aet Ader, Mari Möldre ja Arvi […] Vaata lähemalt ›
0
Kauaaegse kirjutamata ja erakondadeülese tava järgi tehakse Eestis põhiseaduslikku riigikorda ja -arhitektuuri sätestavates seadustes muutusi ja täiendusi konsensuslikult, mitte parajasti võimul koalitsiooni jõuga. Nagu parteijuhid ise ütlevad: ilmnema peab poliitiline tahe. See kõlab pisut veidralt, sest eks just soovist poliitikas midagi ära teha ju riigikokku kandideeritaksegi ning seega peaks pulbitsev poliitiline tahe olema kandideerimise eeldus […] Vaata lähemalt ›
44
Abieluvõrdsuse debatis on konservatiivide argumendid jõudnud absurdi: LGBT+ inimestele abieluõiguse andmine ohustavat „heteroseksuaalset identiteeti“ ja rahvuslikku julgeolekut, see viiks pedofiilia ja intsesti legaliseerimiseni ning lõpuks tulenevat abielu „inimese kui looma ja bioloogilise liigi paratamatust olekust“. Nende biologiseeritud argumentide nõrkuse näitamisele on piisavalt tinti kulutatud: homoseksuaalsus on looduses vägagi levinud ning looduse kirjeldamisest ei piisa normide […] Vaata lähemalt ›
18
Karl Ristikivi seltsi ja muuseumi käekäigust objektiivselt kirjutada ei ole kerge. Hindan kõrgelt Ristikivi loomingut ning seltsi kuulub hulk mu sümpaatseid tuttavaid. Möödunud reede hilisõhtul käisin muuseumis, et talletada sealne olustik mällu, sest samal kujul seda enam näha ei saa. Seltsi palvel ostsin minagi nende võlgade katteks mõned raamatud ja olen nüüd seotud isik. Püüan […] Vaata lähemalt ›
0
Veneetsia XVIII arhitektuuribiennaal „Tuleviku laboratoorium“ Giardini aias, Arsenales, Forte Margheras ja valitud paikades üle Veneetsia kuni 26.XI. Peakuraator Lesley Lokko Veneetsia arhitektuuribiennaali avapäevade järel sai ühismeedias populaarseks foto, mis oleks võinud olla pildistatud kuraatorinäituse avamiselt: lavale on kogunenud suur grupp vanemas keskeas valgeid mehi, kelle seas võis ära tunda maailmanimed nagu Massimiliano Fuksas, Peter Cook, […] Vaata lähemalt ›
0
Venemaa-teemaliste raamatute laviin näib olevat langenud Eestimaa peale, ilmselgelt on tegemist nõudluse hüppelise kasvuga seoses Ukrainas peetava sõjaga. Mida rohkem ja täpsemalt oma idanaabri kohta teada saame, seda parem, sest siis teame, mida sealt veel oodata. Mõne aja eest avaldas kirjastus Kava Briti ajaloolase ja ajakirjaniku Owen Matthewsi raamatu „Häving. Lugu Putini sõja telgitagustest“, mille […] Vaata lähemalt ›
0
Viimastel riigikogu valimistel suure hulga valijate toetuse pälvinud ja koos Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga võimule pääsenud Reformierakond toob oma tegevusega poliitikakommentaatoritele taas ise teemad lauale. Just nii, nagu toimus 2021. aasta jaanuaris, kui Reformierakond pärast vaheaega uuesti võimule oli pääsenud. Siis tekitasid suuri vaidlusi partei kärpekavad. Seekord aga, vastupidi, on tuliste debattide põhjuseks maksutõusud […] Vaata lähemalt ›
15
Kas diskrimineerimist on vaja? Küsimus võib kõlada retoorilisena, võib isegi näida, et see on iroonia. „Mida on siin üldse arutada,“ ütleb õigluse hääl. Kas pole mitte meie ajastu üks määravaid tõdemusi just see, et diskrimineerimine on pahe, millest peab vabanema? Tahetakse olla vaba kellegi eelarvamuslikust piiramisest, väljajätmisest jne. Ometigi olen aja jooksul üha enam veendunud […] Vaata lähemalt ›
42
„Mart Laar kui põllumajanduse hävitaja“, „ärastamine“, „sundüürnikud“ – rahvasuu kinnitab, et Nõukogude Liidu lagunemisele järgnenud omandireform oli üks taasiseseisvunud Eesti kõige raputavamaid ja vastuolulisemaid protsesse. Ökonomistid loevad Eesti kiiret tegutsemist tööstusettevõtete erastamisel, riigi suurmajandite lammutamisel ja elamispindade laiali jaotamisel meie majandusedu üheks alustalaks. Meil ei rikastanud erastamine kohalikke oligarhe, nagu juhtus Venemaal ja Lõuna-Euroopas. Niisamuti […] Vaata lähemalt ›
0
Oma esimesel kongressil võtsid võrokesed vastu olulised otsused oma keele, rahva ja maa staatuse ning kaitse kohta.1 Teades võru keele kriitilist seisu, võib tõdeda, et sellise esinduskogu ja otsuste järele on olnud vajadus juba aastakümneid. Et kongress nüüd lõpuks toimus, on suuresti Ukraina sõja mõju. Sõjaõuduste tõttu on kerkinud teravalt päevakorrale Eesti kaitsevõime tugevdamine ja […] Vaata lähemalt ›
115
1. Jaan Kaplinski stipendiumi eesmärk on hoida elavana Kaplinski vaimset pärandit, innustada Kaplinski ilukirjandusliku loomingu, aga ka tema lüürikast, proosast ja esseistikast lähtuvate ideede käsitlemist ning edasiarendamist. Kaplinski oli eesti kultuuriloo kõige laiema haardega intellektuaal. Märt Väljataga on „Valitud luuletuste“ (2021) järelsõna alguses Kaplinski avarust tabavalt kirjeldanud: „Tema sagedased arvamuslood ja sõnavõtud Eesti, Soome ja […] Vaata lähemalt ›
2
Mõlgutades mõtteid Eesti rütmimuusikahariduse käekäigust, tuleb veel kord selgitada rütmimuusika mõistet. Virgo Sillamaa on selle sisu avanud järgmiselt: „Rütmimuusika termin võeti kasutusele XX sajandi teisel poolel Taanis, et tähistada kõiki neid omaaegseid muusikastiile, mille õpetamist pidasid muusikaakadeemiad ja muud haridusinstitutsioonid toona pigem sobimatuks. Sinna alla loetakse reeglina jazz, blues, pop- ja rock-muusika stiilid, aga sageli […] Vaata lähemalt ›
1
Cannes’i rahvusvaheline filmifestival 1. – 27. V 2023. Selline suur ja mõjukas üritus nagu Cannes’i filmifestival toob endaga kaasa lugematul hulgal kõrvalmõjusid ja lisatähendusi, nii et neid on päris keeruline panna mingisse vormi, aga mulle jäi tänavuste sündmuste valguses silma, et suur osa neist võitlustest ja vaidlustest on kuidagi seotud naise ja tema rolliga filmitööstuses. […] Vaata lähemalt ›
54
IV rahvusvaheline foorum „Kultuurikompass“ Eesti Rahva Muuseumis ja TYPA trüki- ja paberikeskuses 18. ja 19. mail. Esimest korda kahepäevasena toimunud foorumil „Kultuurikompass“1 käsitleti mobiilsust2 kultuurisektoris. Tartusse Euroopast ja Ameerikast kokku tulnud kultuurikorraldajad, loovisikud ja poliitikakujundajad otsisid vastuseid küsimusele, mis takistab piiriülest kultuurivahetust. Foorumi pealkiri „Kas kultuur tunneb piire?“ võimaldas läheneda mobiilsuse teemale mitme vaatenurga alt. […] Vaata lähemalt ›
0
Kendal Henryl, kes oli üks foorumi „Kultuurikompass“ esinejatest, on töökogemust kunstiprojektidega avalikus ruumis juba ligi 30 aastat. Praegu puutub ta New Yorgi linnavalitsuse kultuuriasjade osakonna avaliku kunsti voliniku abina kokku paljude programmidega, nagu näiteks protsendikunst, „Linna lõuendid“ (kunsti tellimine ehitusplatse ääristavatele ajutistele seintele ja bänneritele), lisaks töö monumentide ja avalike asutuste ehk raamatukogude ja koolidega […] Vaata lähemalt ›
0
Gesher tähendab ivriidi keeles silda. Üks kord on see Iisraeli sillapea juba Eestisse jõudnud, kui 2004. aasta „Talveöö unenäo“ festivalil etendati Salme kultuurikeskuse laval Isaac Bashevis Singeri romaani „Ori“ järgi tehtud lavastust. See teatriõhtu avas silmad, oli kui sissejuhatav õppetund juudi kultuuri. Lavastanud oli selle Gesheri teatri kunstiline juht Jevgeni Arje, kes asutas selle koos […] Vaata lähemalt ›
15
Teadus- ja arendustegevuses võiksid kvantarvutid tekitada tõelise revolutsiooni. Ühtlasi tuleb tagada, et ettevõtted, valitsused ja avalikkus oleksid kvantarvutite võimalustest ja nendega kaasnevatest riskidest teadlikud. Vaid nõnda saab valmistuda tulevikuks – nii heaks kui halvaks. Praeguste personaalarvutite võimsus on suurem kui mõned aastakümned tagasi aimatagi osati. Ma kirjutan seda artiklit sülearvutil, millel on 64 GB muutmälu […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Keila linn
|
0% |
Accelerista
|
0% |
Meie Kirik – Artiklid
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.06.2026 17:31
Viimane uuendus: 17:28.
Uudiste reiting uuendatud: 17:29.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)