Sõjapidamine Ukrainas on vahepealses staadiumis, kus Vene armee rünnakukatsed pole veel lõppenud ja Ukraina relvajõudude pealetung pole veel alanud. Praegu on Ukraina eesmärk tekitada okupandile võimalikult suuri kaotusi nii elavjõus kui ka sõjatehnikas ja võita aega kevadkampaania ettevalmistamiseks. Meediakanalites võib näha Poola ja Ukraina teedel venivaid sõjatehnika kolonne, laoplatsidele rivistatud soomukeid ja transportööre, liitlaste polügoonidel […] Vaata lähemalt ›
10
Inimesele ikka meeldib elada mitmekesises keskkonnas. Ühele on see huvitav, teisele kinnitus iseenda pärinemisest, juurtest, aga enamikule nii tavaline, et ei osatagi oma ümbrust üksluisemana ette kujutada. Maal vahelduvad põllud-kraavid-järved-turbaväljad-metsad-karjäärid lautade, kuivatite, küünide, mõisavaremete ja hajataludega, siin-seal mõni lehmakari, hobusekoppel või miniloomaaed. Väljaspool maaelu on eri materjalidest hooned mis tahes kuju, suuruse ja funktsiooniga, on […] Vaata lähemalt ›
24
Ukraina sõjaga kaasneb suurel hulgal rindeuudiseid ja -pilte. Järjest rohkem on hakatud arutlema sõjapiltide üle ja kuulda on olnud küsimust: „Kas me pole näinud piisavalt kohutavaid pilte Ukrainast? Kas me oleme muutunud tundetuks?“ Tihti viidatakse samal ajal fotograaf Nick Uti 1972. aastal Vietnami sõja ajal tehtud fotole „The Terror of War“. Mustvalge pilt kujutab napalmi […] Vaata lähemalt ›
0
Maailmas on umbes 220 miljonit üliõpilast ehk üle kahe korra enam võrreldes 100 miljoniga 2000. aastal.1 Massikõrgharidus on olnud XX sajandi edulugu – kõrghariduseni on OECD riikides jõudnud kuni pool elanikkonda. Kuigi sellega on kaasnenud ka tasemelangus, on see siiski avanud uusi uksi varasemast palju suuremale inimhulgale ning toonud suurt kasu ka riikidele. On hinnatud, […] Vaata lähemalt ›
0
Kui tahame kaasteelistele midagi selgitada, on alati kõneleja või kirjutaja kohus sõnum selgelt kohale viia. Küllastunud infoväljas ei piisa vaid mõtte korrektsest sõnastamisest ja siis puusalt pimedusse paiskamisest. Sellele peab lisanduma veel vähemalt kaks komponenti: teadmistest sündinud kirg ja sõnumi briljantne tehniline teostus. Teistele kõnelemine on pealtnäha lihtne. Eriti siis, kui need teised ei saa […] Vaata lähemalt ›
14
Ajakirjanduse veebruari alguse pidupäevasära, mil toimetused tunnustasid oma parimaid ajakirjanikke, hakkab tuhmuma. Nüüd on hea tagasi vaadata väljundile, mille eest ajakirjanikke pärjati. Kui oleksin ise algaja ajakirjanik, siis mida teha, et seista Bonnieri valgusvihus? Kindla peale minek oleks plaanida mõnda andmeajakirjanduse projekti. Sõna „projekt“ kasutan siin teadlikult, sest andmeajakirjandusena valminud töödel paistab olevat palju ühist […] Vaata lähemalt ›
0
„No tere, ühiskonna ülejäägid,“ tervitab järgmine artist publikut ja jään „ülejääke“ hoolikamalt vaatama. On 2015. aasta ning olen Tallinna uue elanikuna astunud (õnneks mõnusalt tartulikku) baari Levist Väljas, kus toimub kirjandusõhtu „Viimane neljapäev“ (k6vn). Saan kohe aru, et kohal on perekond – aga niisugune, kus isadel-vendadel on rastapatsid ning emadel-õdedel ninarõngad ja tätoveeringud. Õhtu kulgeb hoogsalt-valusalt-südamlikult-humoorikalt […] Vaata lähemalt ›
45
Näitus „Kaunitar koletise kõhus“ Draakonis kuni 1. IV, kuraatorid Brigit Arop ja Anita Kodanik ning kunstnikud Sarah Nõmm ja Maria Izabella. Draakoni galeriis on lahti laotatud üks võimalik magamistuba. Näitusel „Kaunitar koletise kõhus“ käsitletakse mänguliselt seksuaalsust ning koos sellega intiimsuse ja läheduse teemat. Noored naised teevad ägedat asja – just nii võtan selle näituse kokku. […] Vaata lähemalt ›
34
Martin Siplase fotonäitus „Talling“ arhitektuurimuuseumis kuni 2. IV. Graafiliselt kujundanud Kristo Kooskora, näitust saatva essee autor Kaarel Künnap. 1. Internet pakitseb arhitektuuripiltidest, kuid arhitektuurifotograafe on vähe. Teinekord näib, et need neli või viis või kuus teavad ruumist rohkem kui arhitektid ise, oskavad näha, investeerivad majadest läbinärimisse tunde ja aastaid. Martin Siplane on nende seas natuke nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Lavastuskunstnike Liidu rändnäitus „1 : 10 | Suhe üks kümnele“, kuraator Mae Kivilo, makettide autor Mirjam Kalamees, kujundaja Aimur Takk. Näitusel on Arthur Arula, Ene-Liis Semperi, Iir Hermeliini, Jaagup Roometi, Kairi Mändla, Kristiina Põllu, Laura Pählapuu, Liina Keevalliku, Lilja Blumenfeldi, Pille Jänese, Rosita Raua ja Reili Evarti tööd. Kuni 31. III Viljandis Ugala teatri kõrval. Eesti Lavastuskunstnike Liit […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Alessandrini ja Bachid“ 17. III Estonia kontserdisaalis. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Ene Nael (klavessiin), dirigent Rinaldo Alessandrini, muusikateadlane Toomas Siitan. Kavas Johann Sebastian Bachi, Carl Philipp Emanuel Bachi, Johann Christian Bachi, Wilhelm Friedemann Bachi, Joseph Haydni ning Henri-Joseph Rigeli looming. Kontserti „Alessandrini ja Bachid“ reklaamiti kui barokkmuusikale pühendatud kava, kuid kuulajaid üllatati laiema ajaperioodiga. Orkester ja […] Vaata lähemalt ›
0
Nüüdistants on üks ilmatu nõme sõna. Pole kunagi nõustunud seda kasutama, tahan ikka öelda kaasaegne, aga no ei tohi. See nõudvat endale kaaslast, et kelle kaasaegne – näiteks Mai Murdmaa kaasaegne. See, mida mina nimetasin kaasaegseks, oligi Murdmaa kaasaegne, mis sest, et tehtud kümneid aastaid hiljem. Sama mõte, sama idee, ainult välja nägi veidi teistsugune. […] Vaata lähemalt ›
0
VAT-teatri „Hell häving“, autor Philip Ridley, tõlkija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik Illimar Vihmar, helilooja Madis Muul, valguskunstnikud Sander Põllu ja Martin Koldits, videokunstnik Sander Põldsaar, koregraaf Hanna Junti. Mängivad Henessi Schmidt ja Pääru Oja. Esietendus 19. XII 2022 Sakala 3 teatrimajas. „Hell häving“ on kummalise ülesehitusega näitemäng. Pikemat aega on kõik segane, siis hakkab […] Vaata lähemalt ›
69
8. veebruaril saatis Leedu haritlaskond leinates viimsele teekonnale oma tagasihoidliku silmapaistva liikme. Nijolė Kvaraciejūtė (1940–2023) oli eluaegne ilukirjanduse ja humanitaarteaduste alla kuuluvate teoste toimetaja, kes pälvis 2022. aastal Leedus parima toimetaja tiitli ning teeneka kirjandustoimetaja auhinna Kuldne Luup. Auhinnad ei ütle ent saaja kohta ju kõike. Nimelt on tema töö eriti tähtis eesti kultuuri seisukohalt, sest […] Vaata lähemalt ›
0
Oled märtsist Maja peatoimetaja. Kas ja millised muutused seetõttu ajakirja ees ootavad? Järgmisel kolmel aastal keskendub Maja kindlama Baltimaade skeene ülesehitamisele. Balti riikidel on sarnasusi nii poliitiliselt, kultuuriliselt kui ka ruumiliselt. Viimastel aastatel on need kolm riiki üksteise mitmete ettevõtmiste toel taas avastanud. Neid suhteid hoides on lootust siinset arhitektuurikultuuri omanäoliselt arendada ja vältida ulpimist provintsi […] Vaata lähemalt ›
0
Barokkooperi „Ariadnet otsides“ („Arianna à la recherche“, 1608/2017) lavastuselementidega kontsertettekanne 18. III Estonia kontserdisaalis. Helilooja Claudio Monteverdi, libretist Ottavio Rinuccini, rekonstrueerija Andrew Lawrence-King. Eesti Filharmoonia Kammerkoor, koormeister Lodewijk van der Ree, Floridante barokkorkester, kunstiline juht ja dirigent Andrew Lawrence-King. Solistid Yena Choi (Ariadne), Toomas Tohert (Apollo, Bacchus), Laura Štoma (Venus), Maria Valdmaa (Amor), Danila Frantou (Theseus), Vaata lähemalt ›
0
„Vaistu võidukäik ehk Hüva leili“, Merit Kask vestleb Anna Hintsiga Leida Laius 100. Kristiina Davidjants, „Kõrboja perenaine“ Andra Orn vestles Rootsi nüüdiskunsti fondi Index direktori Marti Maneniga Kaire Nurk, „Pindade (meta)psüühika“ Merle Karro-Kalberg vestles Tallinna linnaaianduse eksperdi Maria Derlõšiga Kaja Kann, „Too tants. Nüüdis“ Peeter Sauter 2022. aastal Loomingu Raamatukogus ilmunud raamatutest Ķempi Kārli luuletus liivi pärandi päevaks Mare Müürsepp Rahvusvahelises Noorsookirja Vaata lähemalt ›
0
Rahvusvahelise noore vaataja teatri päeva raames kuulutati välja Väikese printsi tunnustusauhinna laureaat. Auhind anti pidulikult üle 21. märtsil pärast „Apelsinitüdruku“ etendust lavastajale ja näitlejale Taavi Tõnissonile Eesti Noorsooteatris. Väike prints väärtustab teatritegijate tähelepanelikku, hoolivat, loominguliselt julget ja ausat suhet noorde vaatajasse. Taavi Tõnisson on lõpetanud Viljandi kultuuriakadeemia näitleja erialal 2003. aastal ja Venemaa riikliku teatrikunstide […] Vaata lähemalt ›
0
24. märtsil Adamson-Ericu muuseumis avataval näitusel „Puude taga on mets“ on eksponeeritud Leili Muuga, Enn Põldroosi, Olga Terri, Olav Marani ja teiste Eesti autorite metsa- ja loodusmaastikud koos 20. sajandi loomaskulptuuridega. Näitusele annab sarkastilise lõppakordi Edward von Lõnguse humoorikas videoteos. Väljapanek uurib metsa kui kultuurilise fenomeni kujunemise ja kinnistumise ühte peatükki hilisnõukogude perioodil – ajal, […] Vaata lähemalt ›
0
Mai Levin, „Eduard Wiiralt, Pariis, Dix ja Grosz“ Tallinna Kunstihoone Lasnamäe paviljon festival „Tuja“ VIII Eesti nais- ja neidudekooride võistulaulmine kontsert „Heino Eller 136“ Eesti Kontserdi „Estonian Voices, Vaiko Eplik ja Eliit“ näitus „Tervitused ja mis iganes taastaks meie katkema kippuva suhte“ Jenny Grönholmi näitus „Tulevikumälestused“ Ajateatri „Anne Franki päevik“ Tallinna Linnateatri „Tunde-märgid“ animafilm „Kaka, […] Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
Tervisegeenius
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Tartu Teataja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 16:20
Viimane uuendus: 16:18.
Uudiste reiting uuendatud: 16:13.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)