189 koht 42
Uue koalitsioonileppe segaselt kirja pandud ja suhteliselt ambitsioonitus kultuuriosas on ERRi puudutav siiski üheselt paigas: ERRi seadust asutakse uuendama. Selle ettevõtmise parim enne oli küll juba aastate eest, kuid ometi ei ole leidunud Pandora laeka avajaid ei ministeeriumis ega ka riigikogus. Seda enam on oluline, et sügisel alanud seaduse muutmise ettevalmistustöö sai nüüd koalitsioonileppega rohelise […]
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
Sirp
Polish President Karol Nawrocki hosted his Hungarian counterpart Tamas Sulyok in southeastern Poland to celebrate Polish-Hungarian Friendship Day, which commemorates their nearly seven centuries of friendship since the first Congress of Visegrad in 1335 and millennium-long shared history. Nawrocki declared that “The friendship between our nations has endured and will endure. But as in any […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Kunstnikuna, kes on hiljuti naasnud Roomas toimunud arhitektuuriprogrammilt, tunnen sügavat sisemist sundi jagada, miks klassikaline arhitektuur peaks meile tänapäeval korda minema. See kehastab püsivust, ilu, ajalugu ja kogukonda, kirjutab kunstiõpilane Allecra Koberc ajakirja Classic Planning Herald International 2025. aasta sügisnumbris. Kõigepealt määratlus: klassikalise arhitektuuri all pean silmas Vana-Kreeka ja Rooma projekteerimistraditsioone, mis taaselustati renessansiajal ning […] Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
1899 – saksa arheoloog Robert Johann Koldewey avastas Babüloni varemed. Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival selgitab taas välja kõige hirmsamad õpilaste jutud. Üle-eestilisele konkursile oodatakse 1.–12. klassi õpilaste kuni 2500-tähemärgilisi jutte, mis võivad olla välja mõeldud, tõestisündinud või pärimuslikud. Eraldi selgitatakse välja parim Haapsalu või Läänemaa õpilase kirjutatud jutt ja parim Haapsalu- või Läänemaa-aineline jutt. Žüriisse kuuluvad rahvaluuleuurija Eda Kalmre, Lääne Elu peatoimetaja Aivar Õepa, ... Vaata lähemalt ›
0 uustulnuk
Vene ametnikud ja sotsiaalmeediakanalid teatasid, et Leningradi oblastis asuv suur naftatöötlemistehas sattus droonirünnaku alla, vahendas The Kyiv Independent. Vaata lähemalt ›
0 värske
Viru maakohtu ette astus tapmise süüdistusega 18aastane noormees, kes peksis mullu suvel Kadrinas terviseraja juures meest, kes suri hiljem haiglas. Vaata lähemalt ›
0 värske
Kanada meditsiiniliselt abistatud surma programmi raames on hiljuti avaldatud dokumentide kohaselt esinenud sadu juhtumeid, kus inimeste elu lõpetati viisil, mis on kriminaalõiguslikult klassifitseeritav. Vaata lähemalt ›
0 värske
Ukraina president Volodõmõr Zelenskõi teatas kolmapäeval, et Ukraina diplomaatiline meeskond teeb aktiivselt koostööd Lähis-Ida ja Pärsia lahe riikidega, kes on huvitatud Ukraina kogemusest kaasaegsete droonide vastu kaitsmisel, vahendas uudistekanal Ukrinform. Vaata lähemalt ›
0 värske
Soomlaste Sokose hotelliketi rendileping, mille alusel nad AS-i Viru Hotell hotellihoone ja konverentsikeskuse pindu kasutavad, lõpeb ülejärgmisel suvel. Omanik ega rentnik ei soovi oma tulevikuplaane avaldada, küll aga kinnitas Viru Keskuse juht, et nemad tahaksid mõned seni hotelli kasutuses olevad pinnad endaga liita. Vaata lähemalt ›
0 värske
Raadikeskusesse tuleb Eesti suurim K-rauta. Astri Grupi juht arendusest_ aeg on õige Vaata lähemalt ›
0 värske
Kroonilised haavad mõjutavad arenenud riikides ligikaudu 2% elanikkonnast. Olemasolevad raviviisid on kallid ja võivad põhjustada kõrvaltoimeid. Amal D. Premarathna näitab doktoritöös, et hea alternatiiv sünteetilistele ravimitele haavahoolduses võib tulla loodusest, nimelt vetikatest. Osad kasuliku toimega vetikad kasvavad ka Eestis. Tallinna Ülikooli loodus- ja terviseteaduste instituudi doktorant Amal D. Premarathna uuris teadustöös mitmesugustest vetikaliikidest saadud polüsahhariide – ... Vaata lähemalt ›
0 värske
Ukraina sõjatandril on initsiatiiv üha enam pöördumas Kiievi kasuks. Viimase nädala arengud kinnitavad seda mustrit üha selgemalt, arvestades äsjast läbikukkunud Venemaa pealetungioperatsiooni. Rindejoon liigub vähe, kuid selle näilise staatika taga toimub sügavam muutus – sõja loogika on nihkunud kulutamise, kurnamise ja tehnoloogilise ülekaalu suunas, kus Venemaa positsioon halveneb iga nädalaga. Põhjas, Sumõ suunal, on olukord […] Vaata lähemalt ›
0 värske
Tallinna linnahallis asuv Enn Põldroosi hiiglaslik gobelään on väga tolmune ja õmblustest lõdvenenud ning rõskes ja jahedas saalis asuv tekstiil võib hallitama minna. Nüüd on teose restaureerimine pandud linnavalitsuse tegevusprogrammi ning konservaatorid loodavad eeltööd suveks tehtud saada ja kohapeal tegutsema asuda. Vaata lähemalt ›
0 värske
Poliitikavaatleja Tarmo Jüristo ja politoloog Martin Mölder leiavad, et tehisintellekti teema esile tõstmine Reformierakonna visioonidokumendis valijaid suuremalt jaolt ei kõneta. Küll aga aitab see edasi anda erakonna kuvandit edumeelse ja tulevikku vaatavana. Vaata lähemalt ›
0 värske
2022. aasta 24. veebruaril alustas Venemaa režiimi juht Vladimir Putin sissetungi Ukrainasse. Pärast seda, kui Ukraina lõi tagasi pealetungi Kiievile, on lahingute kese kandunud Ida- ja Lõuna-Ukrainasse. Postimees kajastab 1492. sõjapäeva sündmusi allolevas blogis. Vaata lähemalt ›
0 värske
Hübriid- ja sõjaliste ohtudega seotud uued julgeolekuväljakutsed esitavad Euroopa Liidu (EL) energiasüsteemide vastupidavusele lisakohustusi ning Ukraina on valmis jagama oma kogemusi, teatas kolmapäeval asepeaminister Oleksi Kuleba. Vaata lähemalt ›
0 värske
Eesti Loodusest ja Horisondist on huvitavaid teadusleide välja noppinud ajakirjade tegevtoimetaja Katre Palo. Vaata lähemalt ›
0
Ukraina droonirünnakute, naftajuhtme Družba töö häirete ja tankerite kinnipidamise tagajärjel on Venemaa kaotanud vähemalt 40 protsenti oma naftaekspordi võimekusest, edastasid neljapäeval uudisteagentuurid Reuters, AFP ja Unian. Vaata lähemalt ›
0
Talv hoidis talivilju, aga kevad pole oma lõppsõna öelnud. Tänavune talv mõjus Eesti taliviljadele pigem soosivalt. Nii teadlaste kui ka põllumeeste esmane hinnang on mõõdukalt optimistlik, ulatuslikke talvekahjustusi pole näha, lumikate kaitses taimi suuremate külmade eest ning enamik põlde tuli lume alt välja rahuldavas või lausa heas seisus. Pilt ei ole siiski kõikjal ühesugune. Vaata lähemalt ›
0
Kuu aja pärast, 23–25. aprillini toimuv Maamess toob Tartusse jälle rohkelt tehnikauudiseid ning võimaluse näha taluloomi- ja linde, kes mullu jäid taudiohu tõttu messist kõrvale. Vaata lähemalt ›
0
Sirp
„Kõik need asjad on kogemata juhtunud“, Juhan Raud vestles Alice Kasega Merle Karro-Kalberg, „Kas kopeerimine ongi loovus?“ Intervjuu geograafi ja õppejõu Andres Rõikaga Margus Maidla vestles Tallinna tehnikaülikooli rakendusliku tehisaru professori Tanel Tammetiga Konstantin Kuningas vestles režissöör Evar Anveltiga Karl Pajusalu, „Liivi kirjanduse uus tulemine raamatuaastal“ Hannes Saarmets, „USA sattus riiki, mida keegi ei saa täielikult juhtida“ Priit-Kalev Parts, „Seksualiseeriv riik, steriilne inimene Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
17. märtsil möödus 100 aastat väljapaistva Eesti koorijuhi, pedagoogi ja helilooja Arvo Ratassepa sünnist. Väärika tähtpäeva puhul korraldas Eesti Naislaulu Selts koostöös Eesti Muusika- ja Teatriakadeemiaga piduliku juubelikontserdi „Arvo Ratassepp 100” Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia kammersaalis. Samuti avati Tallinna Lauluväljakul Arvo Ratassepa nimeline mälestuspink. Juubelikontserdil ja mälestuspingi avamisel meenutati maestro Ratassepa tegevust dirigendi, pedagoogi ja heliloojana ning toodi esile t Vaata lähemalt ›
0
Riik kavandab Eesti ruumilisi plaane järgnevaks 25 aastaks läbi üleriigilise planeeringu. Selle siht on toetada Eesti arengut läbi tugevate keskuste ning see puudutab paljusid erinevaid valdkondi ettevõtlusest julgeoleku ja rahvastikuni. Kuidas planeering täpsemalt erinevaid kohti mõjutab, saab lugeda sellest nädalast avalikul väljapanekul olevast eelnõust. Planeeringu eesmärgiks on tasakaalustatud ruumiareng, mis pidurdab tänast iseeneslikku pea- ja valglinnastumist, kus Tallinn kasvab ja äärealad kahaneva Vaata lähemalt ›
0
Kuni 15. septembrini saab esitada kandidaate ettevõttenime võistlusele „Ehe Eesti – Eesti ettevõttele eesti nimi 2026“. Võistluse eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri- ja ettevõttenimesid. Nimevõistluse auhind antakse välja üheteistkümnes kategoorias: Kandidaatide esitamine kestab 15. septembrini 2026 otselingil bit.ly/ehe-eesti-2026. Ettevõtmine sai alguse 2016. aastal ja toimub juba kümnendat korda. Nimevõistluse ühe e Vaata lähemalt ›
0
Katariin Mudisti näitus „Ajutine lahendus“ kompab kummastavaid pingevälju ajutisuse ja püsivuse, sattumuslikkuse ja universaalsuse, erinevuse ja korduse vahel. Arsi kunstilinnaku showroom’i seinale kinnitatud väikestele riiulitele on paigutatud hulganisti uksehoidjaid (uksekiilud, -klotsid, -tõkestid), mille kunstnik on laenanud – kui nii võib öelda – kõikvõimalike Eesti kultuurivaldkonna institutsioonide uste vahelt. Vastasseina ekraanil mängib video Viru keskuse alaliselt jantivast pöörduksest, mille äkil Vaata lähemalt ›
0
Tommi Kinnunen tegi seda taas. Astunud romaaniga „Pimedad kuud“ naise kingadesse, räägib ta puudutava loo Soome eelmise sajandi traumadest. Need kanduvad põlvest põlve, kuid on üldistatavad ega puuduta vaid kindlat kohta ja hetke ajaloos. Väsinutele Romaanile võib läheneda väga mitmest küljest ja Kinnunen pakubki loo lahtiharutamiseks mitmeid niidiotsi. Tänapäeva lugejat peaks puudutama juba romaani pühendus – „Väsinutele“. Lugedes tasub pühendust meeles pidada: praegunegi tagant kiirustav ja liigestest lah Vaata lähemalt ›
0
Mikk Titma (2. november 1939 Tallinn – 28. veebruar 2026 California, Redwood City) oli eesti sotsioloog, kelle teadustöö on Eestis kujundanud noorsoo-, haridus- ja mobiilsusuuringute arengut. Ta lõpetas 1963. aastal Tartu Riikliku Ülikooli õigusteaduskonna cum laude, kaitses 1968. aastal filosoofia kandidaadi ja 1974. aastal filosoofiadoktori kraadi, 1981. aastal omistati talle professori kutse. Suure osa oma akadeemilisest karjäärist töötas ta Tartu Ülikoolis, Eesti Teaduste Akadeemia instituutides ja. Vaata lähemalt ›
0
Venezuela diktaatori Nicolás Maduro tabamisele järgnenud tundidel valitses riigis ebatavaline vaikus. Üle riigi ilmusid patrullima relvastatud režiimimeelsed tsiviilisikute rühmad, kelle motiivid olid arusaamatud. Õhus oli ootus, et vallandub kas vastureaktsioon või kaos. Aga mitte midagi vägivaldset ei juhtunud ja riigi jõustruktuurid jäid nii passiivseks, nagu poleks keegi arugi saanud, mis oli toimunud. Maduro eemaldamine võis väljastpoolt paista jõulise välgulöögina, kuid see oli siiski kaua ja hoolikal Vaata lähemalt ›
0
7. märtsil lahkus meie seast kunagine Noorsooteatri näitleja Marje Loorits. Pärnus sündinud Marje Loorits õppis aastatel 1962–1965 Tartu Riiklikus Ülikoolis matemaatikat ning lõpetas seejärel 1970. aastal TRK Konservatooriumi lavakunstikateedris Voldemar Panso juhitud IV lennu. Samal aastal asus ta näitlejana tööle ENSV Riiklikku Noorsooteatrisse (nüüdsesse Tallinna Linnateatrisse), kuhu jäi kuni 1992. aastani. Tema meeldejäävamaid rolle olid Zina Mikk Mikiveri lavastuses „Orpheus“ (Žuhhovitski, 1973), Erik Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Objektiiv
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
Tartu Postimees
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
26.03.2026 06:14
Viimane uuendus: 06:08.
Uudiste reiting uuendatud: 06:00.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)