28. XII 1927–26. VI 2026 Teatame kurbusega, et meie seast on lahkunud akadeemik, emeriitprofessor Huno Rätsep, Emakeele Seltsi auliige, silmapaistev Eesti keeleteadlane, kauaaegne eesti keeleteaduse uuendaja ja järjepidevuse hoidja. Huno Rätsepa jälg eesti keeleteaduses on läbi aegade sügavamaid. Ta uuris eesti keele ja sugulaskeelte ajalugu ning oli samas moodsa strukturaalse ja generatiivse lingvistika maaletooja. Tema teadustöödes avanesid uuel viisil nii eesti keele lausestruktuurid kui ka sõnavara päri Vaata lähemalt ›
0
Linnaaiandusel on Eestis pikk traditsioon. Nõukogude ajast on linnapilti jäänud aiamaid, mida nüüdseks kasutatakse justkui illegaalselt, kuid mis toovad inimesed nagu endisajalgi kokku, koondavad lugusid ning pakuvad mõtestatud tegevust. Tallinnas siiski selliseid ajaloo ja aednike lugudega täidetud aedu enam alles polegi. Üleilmsete liikumiste tuules on linnaaiandus võtnud meie pealinnas uusi vorme, näiteks on tulnud kogukonnaaia […] Vaata lähemalt ›
0
1. Modernne ühiskond ei ole kogukond. Ühiskond moodustub hoopis teistsugustest elementidest. Need elemendid tulenevad üldistamisest ja abstraheerimisest. Ühiskonda ei moodusta inimesed ja nende omavaheline läbikäimine. Ühiskondlik läbikäimine on alati institutsioonide vahendatud. Nii olen ma valija, mind iseloomustab teatav palga- ja võlanumber (olen kas vaene või rikas), kuulun teatavasse subkultuuri või hoopis peavoolu, samuti mingisse põlvkonda, […] Vaata lähemalt ›
0
Ma ei oska hõlmavalt vaadelda Loomingu Raamatukogu (aja)lugu ega analüüsida tähendust eesti kirjanduses ja kultuuris 66 aasta jooksul – ei mahuks see vist lehte äragi. Ühest küljest on see tagasihoidlikult ajakirja Looming lisa, teisest küljest meie tõlkekirjanduse kese ja stabiilsuse hoidja. Kirjastusi on tulnud ja läinud, LR jäänud. Äkki ongi päästnud elu ja asukoht kultuuriajakirjanduse tiiva all, […] Vaata lähemalt ›
65
Pühapäeval, 26. märtsil tähistatakse liivi pärandi päeva. Sel päeval heisatakse lipud mitmel pool ajaloolistel liivi aladel, ka Eesti ja Läti piiril Iklas. Ķempi Kārl on selle sündmuse puhuks kirjutanud luuletuse, kus liivi lipu värvid (rohe-valge-sinine) on ühendatud lindude äratamise motiiviga – on ju kevadine pööripäev liivlastel lindude äratamise püha. Liivi pärandi päeva kohta saab lisa lugeda […] Vaata lähemalt ›
0
Bologna lasteraamatumess märtsi algul on selle valdkonna inimestele üks aasta vilkamaid töönädalaid. Rahvusvahelise Noorsookirjanduse Nõukogu (IBBY) Eesti osakonnale oli see ühtlasi seni üks pingelisemaid. Peatun siin kahel alateemal: konflikt IBBY juhatusega ja Euroopa osakondade konverents. Vanem põlvkond tunneb artikli pealkirjas ära ühe laulu algussõnad ja teab, et edasi tuleb juttu sõprusest ja rahust. Rahvusvahelised lastekirjanduse […] Vaata lähemalt ›
0
briti-nigeeria kirjanik Bernadine Evaristo on ajaloo esimene Bookeri preemia võitnud mustanahaline naine tema võiduteos ütleb meile muu hulgas, et võiksime rohkem ühte hoida ja ma olen nõus, mistõttu hoian siinkohal ühte Evaristo endaga, kelle teose üks mõjuvamaid omadusi on vorm ilma lauset lõpetavate punktide ja seda alustavate suurtähtedeta, murtud ridadega, justkui vabavärsis luuletusteks vormistatud tekstiplokkidega, […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Draamateatri „12 vihast meest“, autor Reginald Rose, tõlkija Anu Lamp, lavastaja Hendrik Toompere, kunstnik Ervin Õunapuu, valguskujundajad Hendrik Toompere ja Priidu Adlas, helikujundajad Lauri Kaldoja ja Tristan Rebane, videokujundajad Hendrik Toompere ja Tristan Rebane. Mängivad Hendrik Toompere, Raimo Pass, Andres Puustusmaa, Jan Uuspõld, Viire Valdma, Jüri Tiidus, Christopher Rajaveer, Harriet Toompere, Ain Lutsepp, Merle […] Vaata lähemalt ›
0
Sõjapidamine Ukrainas on vahepealses staadiumis, kus Vene armee rünnakukatsed pole veel lõppenud ja Ukraina relvajõudude pealetung pole veel alanud. Praegu on Ukraina eesmärk tekitada okupandile võimalikult suuri kaotusi nii elavjõus kui ka sõjatehnikas ja võita aega kevadkampaania ettevalmistamiseks. Meediakanalites võib näha Poola ja Ukraina teedel venivaid sõjatehnika kolonne, laoplatsidele rivistatud soomukeid ja transportööre, liitlaste polügoonidel […] Vaata lähemalt ›
10
Inimesele ikka meeldib elada mitmekesises keskkonnas. Ühele on see huvitav, teisele kinnitus iseenda pärinemisest, juurtest, aga enamikule nii tavaline, et ei osatagi oma ümbrust üksluisemana ette kujutada. Maal vahelduvad põllud-kraavid-järved-turbaväljad-metsad-karjäärid lautade, kuivatite, küünide, mõisavaremete ja hajataludega, siin-seal mõni lehmakari, hobusekoppel või miniloomaaed. Väljaspool maaelu on eri materjalidest hooned mis tahes kuju, suuruse ja funktsiooniga, on […] Vaata lähemalt ›
24
Ukraina sõjaga kaasneb suurel hulgal rindeuudiseid ja -pilte. Järjest rohkem on hakatud arutlema sõjapiltide üle ja kuulda on olnud küsimust: „Kas me pole näinud piisavalt kohutavaid pilte Ukrainast? Kas me oleme muutunud tundetuks?“ Tihti viidatakse samal ajal fotograaf Nick Uti 1972. aastal Vietnami sõja ajal tehtud fotole „The Terror of War“. Mustvalge pilt kujutab napalmi […] Vaata lähemalt ›
0
Maailmas on umbes 220 miljonit üliõpilast ehk üle kahe korra enam võrreldes 100 miljoniga 2000. aastal.1 Massikõrgharidus on olnud XX sajandi edulugu – kõrghariduseni on OECD riikides jõudnud kuni pool elanikkonda. Kuigi sellega on kaasnenud ka tasemelangus, on see siiski avanud uusi uksi varasemast palju suuremale inimhulgale ning toonud suurt kasu ka riikidele. On hinnatud, […] Vaata lähemalt ›
0
Kui tahame kaasteelistele midagi selgitada, on alati kõneleja või kirjutaja kohus sõnum selgelt kohale viia. Küllastunud infoväljas ei piisa vaid mõtte korrektsest sõnastamisest ja siis puusalt pimedusse paiskamisest. Sellele peab lisanduma veel vähemalt kaks komponenti: teadmistest sündinud kirg ja sõnumi briljantne tehniline teostus. Teistele kõnelemine on pealtnäha lihtne. Eriti siis, kui need teised ei saa […] Vaata lähemalt ›
14
Ajakirjanduse veebruari alguse pidupäevasära, mil toimetused tunnustasid oma parimaid ajakirjanikke, hakkab tuhmuma. Nüüd on hea tagasi vaadata väljundile, mille eest ajakirjanikke pärjati. Kui oleksin ise algaja ajakirjanik, siis mida teha, et seista Bonnieri valgusvihus? Kindla peale minek oleks plaanida mõnda andmeajakirjanduse projekti. Sõna „projekt“ kasutan siin teadlikult, sest andmeajakirjandusena valminud töödel paistab olevat palju ühist […] Vaata lähemalt ›
0
„No tere, ühiskonna ülejäägid,“ tervitab järgmine artist publikut ja jään „ülejääke“ hoolikamalt vaatama. On 2015. aasta ning olen Tallinna uue elanikuna astunud (õnneks mõnusalt tartulikku) baari Levist Väljas, kus toimub kirjandusõhtu „Viimane neljapäev“ (k6vn). Saan kohe aru, et kohal on perekond – aga niisugune, kus isadel-vendadel on rastapatsid ning emadel-õdedel ninarõngad ja tätoveeringud. Õhtu kulgeb hoogsalt-valusalt-südamlikult-humoorikalt […] Vaata lähemalt ›
45
Näitus „Kaunitar koletise kõhus“ Draakonis kuni 1. IV, kuraatorid Brigit Arop ja Anita Kodanik ning kunstnikud Sarah Nõmm ja Maria Izabella. Draakoni galeriis on lahti laotatud üks võimalik magamistuba. Näitusel „Kaunitar koletise kõhus“ käsitletakse mänguliselt seksuaalsust ning koos sellega intiimsuse ja läheduse teemat. Noored naised teevad ägedat asja – just nii võtan selle näituse kokku. […] Vaata lähemalt ›
34
Martin Siplase fotonäitus „Talling“ arhitektuurimuuseumis kuni 2. IV. Graafiliselt kujundanud Kristo Kooskora, näitust saatva essee autor Kaarel Künnap. 1. Internet pakitseb arhitektuuripiltidest, kuid arhitektuurifotograafe on vähe. Teinekord näib, et need neli või viis või kuus teavad ruumist rohkem kui arhitektid ise, oskavad näha, investeerivad majadest läbinärimisse tunde ja aastaid. Martin Siplane on nende seas natuke nagu […] Vaata lähemalt ›
0
Eesti Lavastuskunstnike Liidu rändnäitus „1 : 10 | Suhe üks kümnele“, kuraator Mae Kivilo, makettide autor Mirjam Kalamees, kujundaja Aimur Takk. Näitusel on Arthur Arula, Ene-Liis Semperi, Iir Hermeliini, Jaagup Roometi, Kairi Mändla, Kristiina Põllu, Laura Pählapuu, Liina Keevalliku, Lilja Blumenfeldi, Pille Jänese, Rosita Raua ja Reili Evarti tööd. Kuni 31. III Viljandis Ugala teatri kõrval. Eesti Lavastuskunstnike Liit […] Vaata lähemalt ›
0
Kontsert „Alessandrini ja Bachid“ 17. III Estonia kontserdisaalis. Eesti Riiklik Sümfooniaorkester, Ene Nael (klavessiin), dirigent Rinaldo Alessandrini, muusikateadlane Toomas Siitan. Kavas Johann Sebastian Bachi, Carl Philipp Emanuel Bachi, Johann Christian Bachi, Wilhelm Friedemann Bachi, Joseph Haydni ning Henri-Joseph Rigeli looming. Kontserti „Alessandrini ja Bachid“ reklaamiti kui barokkmuusikale pühendatud kava, kuid kuulajaid üllatati laiema ajaperioodiga. Orkester ja […] Vaata lähemalt ›
0
Nüüdistants on üks ilmatu nõme sõna. Pole kunagi nõustunud seda kasutama, tahan ikka öelda kaasaegne, aga no ei tohi. See nõudvat endale kaaslast, et kelle kaasaegne – näiteks Mai Murdmaa kaasaegne. See, mida mina nimetasin kaasaegseks, oligi Murdmaa kaasaegne, mis sest, et tehtud kümneid aastaid hiljem. Sama mõte, sama idee, ainult välja nägi veidi teistsugune. […] Vaata lähemalt ›
0
VAT-teatri „Hell häving“, autor Philip Ridley, tõlkija ja lavastaja Aare Toikka, kunstnik Illimar Vihmar, helilooja Madis Muul, valguskunstnikud Sander Põllu ja Martin Koldits, videokunstnik Sander Põldsaar, koregraaf Hanna Junti. Mängivad Henessi Schmidt ja Pääru Oja. Esietendus 19. XII 2022 Sakala 3 teatrimajas. „Hell häving“ on kummalise ülesehitusega näitemäng. Pikemat aega on kõik segane, siis hakkab […] Vaata lähemalt ›
69
Populaarsemad allikad
Läänlane.ee
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
Sõnumitooja
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
01.07.2026 16:55
Viimane uuendus: 16:52.
Uudiste reiting uuendatud: 16:50.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)