Geoff Raby on mitmekülgne Austraalia diplomaat, politoloog ja äritegelane, kelle huvi keskmes on olnud peamiselt Hiina Rahvavabariik. Ta töötas aastatel 1986–1991 Austraalia Hiina Rahvavabariigi saatkonna majandusosakonna juhatajana ning oli 2007. kuni 2011. aastani Austraalia suursaadik Hiinas. Mitmel perioodil on ta olnud Austraalia välisministeeriumi ametnik, viimastel aastatel kuulunud ka mitmete Hiinaga äri tegevate ettevõtete nõukogusse. Ka osaleb ta Melbourne’is asuva Monashi ülikooli õppe- ja teadus Vaata lähemalt ›
0
Eestis pole minu teada veel uuritud, kas linnaruum kaug- ja hübriidtöötajate elustiili toetab ning sedagi, millised vajadused on jäänud täitmata. Kuna aga kaugtöötajate osakaal Harjumaal ja Tallinnas1 on niivõrd suur, võtsin nõuks kui mitte sellele küsimusele vastus leida, siis vähemalt avada arutelu. Intervjueerisin selle eesmärgiga Tallinna ning naabervalla kaugtöötajaid, puudutasin vestluse käigus nii nende isikliku elamispinna, koduümbruse kui ka teenuste ning liikumise aspekti. Kodukontori töötajate va Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriminister Heidy Purga esitles 13. augustil Facebookis töövõitu: „valitsuskabineti istungil kinnitati kultuur ja loomemajandus riiklikult tähtsate ekspordisuundade hulka ning esimest korda on Eestis ka kultuur ja loomemajandus osa riigi ekspordistrateegiast!“ Olen muusikaekspordi kui spetsiifilise valdkonna vastu kõrgendatud huvi tundnud umbes 20 aastat ja küsisin juba 2006. aastal, kas ka Eestis võidaks sellega kunagi tegeleda. Ehkki loomemajandus oli juba popp teema, oli muusikaeksport tollal eelkõ Vaata lähemalt ›
0
Lühianimatsioon „Olemise kulg“ (Undi teod, Eesti-Bulgaaria 2024, 11 min), režissöör Helen Unt, stsenaristid Helen Unt, Anti Naulainen ja Outi Inkeri Rossi, operaator Urmas Jõemees, helilooja Petar Dundakov, produtsendid Edina Csüllög ja Vesela Dancheva. Helen Undi lühianimafilmi „Olemise kulg“ mitteametliku eel-esilinastuse järel Kütioru sauna teise korruse saalis eelmise aasta 12. juulil tekkis pärast filmi linastusega võrdsel määral spontaanne vestlusring, millest võtsid peale Helen Undi osa veel režissöö Vaata lähemalt ›
0
Eesti ajakirjanikud hindavad kõrgelt oma üldoskusi ja tunnetavad vajadust arendada tehnilisi pädevusi nagu andmetöötlus, visuaalide loomine ja koodikirjutamine. Tegu on ülemaailmse tendentsiga: andmestunud maailmas on ajakirjanik see „teadmuse vahendaja“, kes aitab avalikkusel mõista keerulisi andmestikke. Kirjanikust programmeerijani Veel liiguvad Eesti ajakirjandusmaastikul mõned saurused. Ajakirjanikud, kes teenivad oma palga välja ennekõike sõnameisterlikkusega. Need vana kooli kirjatsurad kummardavad p Vaata lähemalt ›
0
„Odüsseia“ on teadagi üks neist Euroopa ja lääne kultuuri tüvitekstidest, millega alustatakse kultuurilugusid. Trooja sõda käsitlevad muistendid põimis kaheks eeposeks ehk „Iliaseks“ ja „Odüsseiaks“ kokku vanakreeka laulik Homeros umbes VIII sajandil e.m.a. Samast põhimõttest lähtudes kirjutas Kreutzwald XIX sajandi keskel kokku eesti rahvuseepose „Kalevipoeg“. Setod peavad oma rahvuskangelaseks Odysseuse ja Kalevipojaga sarnast põllumeest-sõdalast kuningas Pekot, kellest lõi samanimelise eepose 1920. aast Vaata lähemalt ›
0
Viimane kord, kui ma Reet Varblasega suhtlesin, sõimas ta mu põhimõtteliselt läbi. Ma nimelt ei jõudnud tema kureeritud Mare Mikoffi näituse lõpetamisele, ja seal peetud nende omavahelisele vestlusele. Ei saa öelda, et oleksime Reedaga hullupööra sõbrustanud, aga minult ta kunstikriitikat Sirbi jaoks vahel ikka tellis ning samasse ajalehte kolumni kirjutama kutsus mind just tema. Ta oli ka üks neist käputäiest Eesti kultuuris – kitsamalt kunstiväljal – tegutsevatest inimestest, kellelt sain... Vaata lähemalt ›
0
Maikuus toimus Dublini ajaloolises Trinity kolledžis mälu molekulaar- ja rakubioloogiale pühendatud konverents, kus lahati värskemaid edusamme mäluprotsesside bioloogiliste tagamaade lahtimuukimisel.1 Sellest lähtuvalt on paslik ette võtta kiire ekskurss mäletamise uurimise (lähi)ajalukku ja tormiliselt arenevasse tänapäeva. Mõtisklused mälestuste anatoomilisest olemusest ja asukohast ulatuvad Vana-Kreeka filosoofideni, kuid tänapäeva teaduses on mälu bioloogia uurimisele rajanud vundamendi saksa loodustead Vaata lähemalt ›
0
Enamasti räägitakse luule puhul, et noor autor peab leidma oma hääle. Märten Kross ei ole enam nii noor, võtan sõna kui pisut vanem kolleeg. Mida see hääle leidmine tähendab? Kas nagu lauljal? Ehk ei olegi see vale – peab leidma oma loomuliku registri, kõla, maneeri, väljundi, kõneviisi, olgu … iseenda. Enese identiteedi selles rollis. Esimeses romaanis „Hullumäng“, mis oli ivake rabe ja pika küpsemisperioodi ja ümberkirjutamiste tõttu veidi hakitud, otsiski... Vaata lähemalt ›
0
Vestlusring Helen Undi animafilmi „Olemise kulg“ teemal Liis Auväärt ja Ragne Kõuts-Klemm Eesti ajakirjanike andmepädevusest Robert Israel, Maaja Vadi, Priit Vahter, „Kas sada magusat sõna on väärt pudelit vett?“ Monika Larini, „Lõppematu sillaehitus loovuse ja töö vahel“ Raivo Soosaar, „Baassissetulek tooks kaasa hirmuvaba turumajanduse“ Hannes Saarmets, „Väärtusjärgne ajastu Ladina-Ameerikas“ Juhan Pikamäe arenguteest mälujälje otsinguil Aditi Toome, „Strateegialainetesse uppunud merelinn“ Johannes Madis. Vaata lähemalt ›
0
Eesti pikim festival Tallinn Fringe pakub 18. augustist 18. septembrini rikkaliku lühietenduste programmi, mis sisaldab teatrit, püstijalakomöödiat, muusikat, tsirkust, tantsu ja paljut muud nii kodu- kui välismaistelt esinejatelt. Festivali eeskujuks on maailma suurim kunstifestival Edinburgh Festival Fringe, kust on tuule tiibadesse saanud mitmed maailmakuulsad staarid. Paljud etendused on maksa-palju-tahad põhimõttel. “Fringe’i eesmärk on rikastada Eesti kultuuriruumi, anda nii siinsetele kui välismaiste Vaata lähemalt ›
0
19.-23. augustini on Tallinnas taas toimumas rahvusvaheline animatsioonifestival Animist Tallinn. Festivali filmide linastuspaigaks on sel korral kino Artis. Animist Tallinn toob publikuni värske Eesti animatsiooni, rahvusvahelised lühianimatsiooni võistlusprogrammid ja mitmeid eriprogramme, sealhulgas Kaspar Jancise filmide programmi “Krokodill pisaraid ei usu”, mille linastus on 20. augustil kell 18 ning eesti anima programmi “Eesti panoraam”, linastus 23. augustil kell 16.30. Erootiliste animafilmide s Vaata lähemalt ›
0
Tartu Kultuurkapital ja Ene Mihkelsoni Selts kuulutavad välja järjekordse Ene Mihkelsoni kultuurimõtestaja preemia konkursi. Nii nagu ka varasematel aastatel saavad preemiale kandidaate esitada nii autorid ise, kultuuriväljaannete toimetused kui ka Ene Mihkelsoni Seltsi liikmed. Ettepanekud Ene Mihkelsoni kultuuripreemiale tuleb Tartu Kultuurkapitalile edastada hiljemalt 3. septembril 2025. Preemia on mõeldud kultuurimeedias ühe akadeemilise aasta (august 2024–august 2025) jooksul ilmunud silmapaistvate ki Vaata lähemalt ›
0
Oleme kaotanud särava artisti, isiksuse ja pikaaegse õppejõu, kes on jätnud jälje kümnete lendude kunagiste tantsutudengite, praeguste tantsuprofessionaalide ellu. Ülle Toming lõpetas Tallinna Balletikooli balletiartistina (1973), Eesti Riikliku Filharmoonia estraadistuudio estraadilauljana (1975), Vilde-nimelise Tallinna Pedagoogilise Instituudi tantsujuhina (1983) ja Tallinna Pedagoogikaülikooli kultuuriajaloo magistriõppe (1999). Ta osales tantsija ja lauljana teatrilavastustes ja filmides. Aastatel 197 Vaata lähemalt ›
35
Vaheldumisi päikest ja pilvevarju pakkunud 7. augusti lõuna paiku Tormise sünnikodusse Kõrveaiale saabujaid tervitas juba kaugusest šamaanitrummi kumin käsikäes putukaburdooniga. Kuigi suure osa nooruspõlvest elas tulevane helilooja hoopis Märjamaal Kivi-Vigalas, siis metsatuka ja põldude rüpes paiknevatele Kõrveaia radadele astudes kangastusid suuresti sellele mõtlematagi vaat et hetkega muu hulgas Tormise muusikasse kirjutatud looduskillud. Aga need sääsed … Külalisi tervitas audioklipiga muusikateadlane. Vaata lähemalt ›
0
Sügava kurbusega võtsime vastu teate ungari kirjanduse tõlkija, uurija ja vahendaja, keeleõpetaja ning suure ungari sõbra Ivar Sinimetsa lahkumisest. Võrumaa poisina Tartu ülikooli soome-ugri keeleteadust õppima asunud noormees jõudis 1970. aastate alguses Budapesti Loránd Eötvösi teadusülikooli ungari keele ja soome-ugri keelte erialale. Juba õpingute ajal paistis ta silma oma pühendumuse, täpsuse ja suure armastusega ungari keele ning kultuuri vastu. Lõpetanud ülikooli, pühendas Ivar Sinimets aastakümneid Vaata lähemalt ›
0
Mõni aeg tagasi jäi mulle ühes raamaturiiulis silma „Harry Potteri“ sarja viimane seitsmes osa, mida omal ajal lugeda ei jõudnud. Lehitsesin teost ja leidsin, et vana võlg vajab õiendamist. Hankisin algkeelse variandi ja hakkasin peale. Mida kaugemale jõudsin, seda enam mõistsin, et selles meie sajandi ühes kaalukamas ilukirjandusteoses on suhteliselt vähe neid kvaliteete, mis võiksid iseloomustada ainulisi, piire ületavaid tekste, mis hakkavad kujundama kaanonit. Ja ometigi kavatsen „Surma vägiseid“ tungiv Vaata lähemalt ›
0
Vello Vinn üllatab oma 85. eluaastal kunstipublikut jätkuvalt kõrgetasemelise uudisloominguga. Viimastel aastatel oleme üldse olnud tunnistajaks tema staatuse tõusule eesti graafikakunsti klassikute seas. Kumu kunstimuuseumi 3. korruse B-tiivas toimus 2020. aastal koroonapiirangute kiuste laiaulatuslik retrospektiiv „Vello Vinn. Vastupeegeldused“ (kuraator Elnara Taidre), mida vaatasid tuhanded inimesed nii majapiletiga kohapeal kui ka toona korraldatud veebituuridel nutiekraanide taga ja millest jäi lisaks Vaata lähemalt ›
0
Kivisel paekivi pangal kõrguvate kivitornide vahelt on hea õnne korral võimalik leida üks roosa oaas. Sellest lõputu silmusena kulgevast näitusepaigast ükskord välja jõudnuna on mõtteainest küllaga või just vastupidi, pea liigsetest tähendustest puhastatud. Seekordse XIX triennaali asemantiline pealkiri pakub võimalusi mõlemaks: võime selle lõputult uute tähendustega täita või, vastupidi, lasta tal minna, leppida tema abstraktsusega. Abstraktsed meeleseisundid Näituse graafilise kujunduse ja pealkirjaga loo Vaata lähemalt ›
0
Küllap on Eestis vähe inimesi, kes ei ole üles kasvanud Aino Perviku raamatutega. Isegi kui peres ei olnud erilisi lugejaid, on mõnda teost tema loomingust ikka loetud. Ja seda on tehtud põlvkondade kaupa. On välja lõigatud pabernukke raamatust „Kaarist on kasu“, elatud kaasa Kunksmoori ja kapten Trummi nääklustele. Imetletud mereröövlitütar Arabella vaprust ja mindud lasteaeda, Paula raamat näpu vahel. Emad on raamatukogudest nagu tuletikuga taga otsinud „Kallist härra Q-d“, sest... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Postimees
|
16% 5 |
Õhtuleht
|
11% 1 |
Uued uudised
|
11% 4 |
Objektiiv
|
10% 8 |
ERR
|
9% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
17.12.2025 00:18
Viimane uuendus: 00:10.
Uudiste reiting uuendatud: 00:11.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)