440 koht 0
Sõda käib, linnad põlevad, inimesed surevad, poliitikud tegutsevad ja maailm … naerab. Ühismeedia on üleküllastunud naljakatest meemidest/lühivideotest, mille tegelasteks on maailma juhtivad poliitikud: Trump, Putin, Zelenskõi, Kim Jong-un, Xi Jinping, Ali Khamenei, Narendra Modi, Netanyahu, Macron jpt. Tänu tehisintellektile on meeme toota ülilihtne ja enamasti pole võimalik ära tabada, kes need on teinud. Meemide taga võib aimata nii Ukraina kui ka Venemaa sihipärast propagandat, aga põhimõtteliselt saab
Tähtsamad uudised sinu postkastis!
Saadame välja 10 olulisemat Eesti uudist keskpäeva paiku igapäevases uudiskirjas. Vajuta nuppu ja me saadame sulle vaid kõige tähtsamad uudised ja koroonaviiruse infot ja ei saada spämmi.
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
„Võitle, tee tööd, maksa, tee midagi selleks, et saavutada oma eesmärgid! Ja siis sa oledki õnnelik,“ selgitab soomlaste näitel õnne valemit Peeter Raudsepp. Tema on mees, kes usutavasti valitakse varsti Tallinna linnapeaks. Vaata lähemalt ›
2,751 värske
Käesoleva, 2025. aasta oktoobris vahistati Soomes organiseeritud kuritegeliku rühmituse neljast liikmest kolm. 2025. aasta aprillis panid nad Riias eksklusiivses kellapoes toime relvastatud röövi, varastades minutite jooksul umbes 80 kella ja tekitades kauplusele umbes 690 000 euro suuruse kahju, teatas Läti politsei. 29.aprilli pärastlõunal rööviti Riia vanalinnas asuvat eksklusiivset kellapoodi „Baltic Watches”, kasutades tulirelvi või sarnaseid ... Vaata lähemalt ›
1,941 värske
Kui Venemaa alustas Ukraina vastu suuremahulist sõda, toetas Eesti ukrainlaste vabadusvõitlust, kuid ikkagi peamiselt seetõttu, et nad hakkasid võitlema ka eestlaste põlisvaenlase vastu. Eesti rahval on meeles, kuidas Venemaa ja Nõukogude Liit on meid pidevalt allutada püüdnud. Paraku oli Eestis üks leer ja erakond, kes Ukraina toetamise monopoliseeris ja hakkas seda enda populaarsuse kasvatamiseks kasutama. 2022. aastal ... Vaata lähemalt ›
1,468
Laskesuusatamise tavadistants, kus iga eksitud lask toob võistlejale trahviminuti, ongi võistlus, kus üllatusi juhtub keskmiselt rohkem. Aga Jakob Kulbini kolmapäevane sõit Östersundis ületas tavapärase üllatuse mõõtmed. 20-aastase noormehe 12. koht liigitus erakordseks üllatuseks. Vaata lähemalt ›
1,291
Paljude riigiasutuste veebilehed, sealhulgas valitsuse, riigikogu ja politsei oma, muutusid reede ennelõunal kättesaamatuks. Lehtedel kuvatava info järgi on rike seotud tõrgetega küberkaitset pakkuva ettevõtte Cloudflare'i töös. Vaata lähemalt ›
1,237
Riigikogu aasta viimasel istungil on olnud traditsioon, et saadikutele tuleb külla jõuluvana, kuid sellest aastast alates seda enam ei juhtu, kirjutab Delfi. Vaata lähemalt ›
1,234
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on jõudnud tänaseks samasse kohta, kust Mart Helme siseministrina viie aasta eest alustas. Paraku jooksis süvariik kaporatuuri abil EKRE osalusega Eesti ühe parema valitsuse pikali ning elupäästvaid korras koptereid pole riigil tänaseni. PPA on nüüd avastanud, et neil ei piisa kolmest päästekopterist. Ameti hinnangul peaks Eestil olema vähemalt viis paremini varustatud ... Vaata lähemalt ›
1,204
Meghan Markle'i isal Thomas Markle'il (81) amputeeriti Filipiinidel erakorralise operatsiooni käigus osa vasakust jalast. Tema poja Thomas Markle Jr. sõnul oli tegemist elu ja surma küsimusega. Vaata lähemalt ›
996 värske
See on lugu sellest, kuidas riik meid kahvlisse püüab ja nii riigikassat täidab. Loobu möödasõidust või riku seadust. Kuidas me sellise järelduseni jõuame? Väga lihtsalt. Seadus nõuab kiirusepiirangu järgimist, aga piisava pikkusega sirgeid napib, kirjutavad Carri Ginter, Kaur Ilves ja Ain Kendra. Vaata lähemalt ›
992
Hiiumaa Gümnaasiumi kolm 17-aastast aktiivset noormeest – Robin Mägi, Rico Grahv ja Hugo Kaibald ehitasid järelkärule muljet avaldava sauna, mida on õige pea igaühel võimalik endale ka koju rentida. Vaata lähemalt ›
973
Peame Meelespea alguseks 7. detsembrit 2007, mil hakkasime heategevusega tegelema regulaarselt. Mis on nende 18 aasta sisse mahtunud? Väga, väga palju häid inimesi, toetust ja tänulikkust, ürituste korraldamist, mitmekülgset abi, emotsionaalseid hetki ja seiklusi. Vaata lähemalt ›
972 värske
Lõpuks hakkab ka teistele kohale jõudma. Kui EKRE rääkis juba aastaid tagasi piltlikult, et kohtunike pead peavad veerema hakkama, haarasid mõned nõrganärvilisemad validooli järele ja EKRE liidrid taheti selle metafoori eest maapõhja taguda, üks neist oli president Kersti Kaljulaid. Asja mõte oli aga tõsine. See oli 2017, aastal, kui Martin Helme läks Riigikogu kõnepulti ja ... Vaata lähemalt ›
965
Auto rentimine on muutunud Eestis järjest populaarsemaks — nii neile, kes vajavad sõidukit lühemaks ajaks kui ka neile, kes tahavad autot pikalt kasutada, aga ei taha seda omada. Rendiauto on praktiline valik ka olukordades, kui oma sõiduk on näiteks hoolduses või käib avariijärgne kindlustusprotsess. Loe "Autot pole vaja omada: kolm head autorendi võimalust Eestis" täispikka artiklit portaalist Autogeenius. Vaata lähemalt ›
962
Eesti ujumistähe Eneli Jefimova kauaaegne treener Henry Hein rääkis pärast Jefimova kolmapäevast EM-kulda, et eestlanna on õigel teel ning liigub õiges suunas. Vaata lähemalt ›
913
Eesti Posti äsja avaldatud plaani kohaselt jääb aasta lõpuks Eesti 35 postkontorist järele üksnes 19. Vaata lähemalt ›
876
Korruptsiooniskandaal Euroopa välisteenistuses laieneb. Endiste juhtide vahistamise tõttu kasvab surve EL-i kõrgele esindajale Kaja Kallasele. Brüssel on pinges. Euroopa välisteenistuse (EEAS) manipuleeritud hangetega... Vaata lähemalt ›
843
Rootsi vangide maaletooja Liisa Pakosta lubas, et võõrvangid pidavat hoopistükkis Eesti ja Emajõelinna turvalisust tõstma, paraku selgub, et trellidetagune on ka personali poolest sama ussitav, nagu kogu Eesti riik reformierakondlikul juhtimisel. Postimees kirjutab: “Lõuna ringkonnaprokuratuur lõpetas teisipäeval sööklast mitu korda toitu varastanud Tartu vanglaametniku tegevuse uurimiseks algatatud kriminaalmenetluse, leides, et kahtlustatava süü ei ole suur ja ... Vaata lähemalt ›
785
Ilmselt on tähelepanelikumad elanikud märganud, et Pärnus Mai linnaosas vurab juba mõnda aega postikuller majade vahel elektrirattaga. Vaata lähemalt ›
772 värske
„Me töötame selle nimel, et saabuks töörahu“. Tartu Isamaalased proovivad Lukast ja Kärnerit lepitada Vaata lähemalt ›
705 värske
Anna Mari Liivrand võitis Eesti suurima kunstistipendiumi, mille asutasid Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus ja Kaamos Group. Kaamose stipendiumi väärtus on 25 000 eurot ja see on mõeldud tunnustama ja toetama naiskunstnikke. Žürii liige Peeter Talvistu kommenteeris valikut: “Anna Mari Liivrand on näidanud, et tal on väljakujunenud ja selgesti artikuleeritud kunstnikukäekiri, mis areneb omaenese sisemist loogikat järgides üha suurema detailsuse ja mitmekesisuse suunas. Terve komisjon tajus, et karjääri mõttes o Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 5.12 kell 18 avatakse A-Galeriis ehtekunsti aastanäitus pealkirjaga „Üks ta kõik“, kus osaleb 64 kunstnikku. Avamisel töötab näitusega suhestuv performatiivne baar, kus jooke pakub ehtekunstnik Liisbeth Kirss beibebaarist Krõhva. Eesti ehtekunsti suurim iga-aastane ühisnäitus keskendub seekord väärtustele. Praegusel ajal, mil väärtust nähakse sageli numbrite kaudu, juhivad kunstnikud tähelepanu väärtuse teistsugustele vormidele, mis sünnivad koostööst, kogukonnast ja ühises ruumis kujunevatest suhet Vaata lähemalt ›
0
„Alge” Liisi Örd ja Martin Urb 05. 12. 2025 – 10. 01. 2026 Neljapäeval, 4. detsembril kell 17 avatakse Rüki galeriis Liisi Ördi ja Martin Urbi näitus „Alge”. Ühisnäitus on kunstnike dialoog, kus valgus ei ole pelgalt kujutatav nähtus, vaid ruumi ja tajumise alge. Mõlema kunstniku looming lähtub vaikusest, vaatlusest ning ruumi kogemisest, milles põimuvad sisemine ja väline maastik, ruumiline ja emotsionaalne tajukogemus. Liisi Ördi teostes avaneb loodus kui sisemine... Vaata lähemalt ›
0
Alates neljapäevast, 4. detsembrist, näeb Kumu kunstimuuseumi projektiruumis näitust „Carl Sigismund Walther. Kunstniku elutoas“, mis kaasneb kunstniku esimese mahuka monograafia avaldamisega. Walther oli 19. sajandil Eestimaal kunstniku rolli ja staatuse üks uuendajaid ning Tallinna kunstielu edendaja. Raamatu autorid ja näituse kuraatorid on Triin Kröönström ja Kadi Polli. Dresdenist pärit Carl Sigismund Walther (1783–1866) saabus Eestimaale aastal 1809. Temast kujunes balti biidermeieri ajastu tähtsaim m Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeerium võtab 12. jaanuarini vastu ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuri- ja spordipreemiate määramiseks. Laureaadid tehakse teatavaks veebruaris. Välja antakse kolm elutöö kultuuripreemiat pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest ning viis aastapreemiat 2025. aastal avalikkuseni jõudnud silmapaistvate tööde eest. Ettepanekuid kultuuripreemiate määramiseks võivad esitada loomeliidud, varasemad laureaadid, omavalitsused ning teised juriidilised isikud, kes põhikirja järgi tegelevad k Vaata lähemalt ›
0
2. detsembril 2025 valis komisjon koosseisus Kristjan Haljak, Maarja Kangro, Kruusa Kalju, Hasso Krull, Lilli Luuk, Johanna Ross ja Kätlin Vainola kirjanikupalga saajad aastateks 2026–2028. Kandidaate oli kokku 65. Valituks osutusid: Aliis Aalmann, Heli Allik, Sveta Grigorjeva, Mirjam Parve ja Elo Viiding. Kirjanikupalga suurus on 1,1 kultuuritöötaja miinimumpalka, rahastab Kultuuriministeerium ning toetab Eesti Kirjanike Liit. Vaata lähemalt ›
0
Tänasel Eesti Teaduste Akadeemia üldkogu istungil valiti uued liikmed järgmistesse valdkondadesse: Heikki Junninen (füüsika), Joel Starkopf (kliiniline meditsiin), Rainis Haller (matemaatika), Maarja Öpik (mullateadus), Ivari Ilja (muusika interpretatsioon), Veronika Kalmus (sotsioloogia) ja Meelis Kull (tehisaru). Tootmistehnika ja innovatsiooniuuringute valdkondade akadeemikute valimine luhtus, sest ükski kandidaat ei saanud vajalikku hulka hääli. „Eesti võib olla rõõmus selle üle, et teaduste akadeemia t Vaata lähemalt ›
0
„Riigi ja arhitektuuri seostaja“, Karen Jagodin vestleb Karin Hallas-Murulaga Peet Kask, Tõnis Saarts, „Retseptid riigieelarve ravimiseks“ Filipp Kruusvall vestles Ukraina režissööri Sergei Loznitsaga Peep Ehasalu, „Finlandia auhinna keskklassist irdunud kandidaadid“ Aija Sakova, „Teadlase mitmekesised töö- ja elurajad“ Toivo Maimets, „Millal sünnib teadlane?“ Kurmo Konsa, „Looduslik ja tehislik: keemia, kultuur ja uue looduse loomine“ Eero Epner, „Kujutlusvõimeta näitleja võimatusest“ Mirje Mändla , „Särav Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
22% 4 |
|
|
14% 1 |
|
|
11% 6 |
|
|
11% 5 |
|
|
10% 7 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
05.12.2025 13:23
Viimane uuendus: 13:18.
Uudiste reiting uuendatud: 13:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)