Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
Kõigepealt ehitame, siis vaatame, kas tegevusi ja publikut jagub. Kui ei jagu, kehitame õlgu ja asume lammutama, et siis uuesti ehitada. Võiks arvata, et selline suhtumine on unustuse hõlma vajunud koos nullindate silmapiiri taha kadumise ja kauboikapitalismi taandumisega. Tahaksin näha, et suure ruumilise ja veel suurema rahalise mõjuga otsuste tegemisel on jõutud strateegiale ja mõjuhindamisele tuginevate otsusteni. Paraku mitte. Veerand sajandit vana Rein Langi legendaarseks saanud ütlus „kuuldes sõna „k Vaata lähemalt ›
72
Peaaegu aasta tagasi ilmus Sirbis artikkel pealkirjaga „Pole maja, pole probleemi“*. Mida aeg edasi, seda aktuaalsem on teema, mida seal olen lahanud. ICOMOS Eesti koos Eesti vabaõhumuuseumi ja Muhu muuseumiga korraldasid augustis Muhumaal seminari „Kas taluarhitektuur vajab kaitset?“. Huvi ürituse vastu oli suur, mis tähendab, et teema on piisavalt aktuaalne. Vaatasime olukorda mitme nurga alt: riikliku kaitse ehk mälestise tasandil, kohaliku kaitse ehk üld- ja detailplaneeringute vaates, looduskaitsesea Vaata lähemalt ›
57
Teatame kurbusega, et meie hulgast on lahkunud tekstiilikunstnik ja Eesti Kunstnike Liidu liige Malle Taimre-Orglaan. Malle Taimre-Orglaan sündis 2. juunil 1937 Narvas. Aastatel 1959–1965 omandas ta kõrghariduse tekstiilikunsti erialal Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis. Aastatel 1965–1970 töötas ta Tallinna tekstiilivabrikus Punane Koit ning 1970–1992 kunstnikuna eesti rahvakunstist inspireeritud käsitööesemeid tootnud rahvakunstimeistrite koondises Uku. Aastatel 1965–1970 kujundas Taimre-Orglaan korduvate. Vaata lähemalt ›
0
Naksitrallide rõõm kasside üksikule saarele vigurdamisega saavutatud Endlösung’ist väärdus kiiresti meeleheiteks looduse tasakaalu rikkumise pärast. Meilgi – ühiskonnana – jätkub lihtsa vanatädina silmi vaid aias möllavatele muredele, millele naksitrallide furgooni taha kinnitatud tehishiirelt kiiret lahendust loodame. See kõrvaldaski probleemi – teise kohta. Juurprobleem – miks vanatädi üldse kasse kokku korjas ja mis vahenditega neid toitis? – jäi tähelepanuta. Naksitrallid on justkui tüüptrend: väike teh Vaata lähemalt ›
0
Sirutus Modernsed ühiskonnad sirutuvad tulevikku, nende olemine seisneb saamises. See tulevikku sirutumine või tuleviku asustamine ei pea tingimata tähendama progressipüüdlust. Sirutust võib motiveerida ka alalhoid ja püsimajäämine. Hans Jonase 1979. aastal ilmunud teos „Vastutuse printsiip“ käsitlebki tulevikuhorisondi ümbermõtestamist. Kantuna mõistmisest, et inimkonna tehnoloogis-tööstuslik kõikvõimsus ohustab planeedi ökoloogilist tulevikku ja koos sellega inimese elutingimusi, kirjutab ta: „Tegutse nii Vaata lähemalt ›
15
Aastatuhandevahetusel, kui globaliseerumine edenes täie hooga, ilmus prantsuse sotsioloogi Pascale Casanova raamat „Kirjasõna maailmavabariik“ (1999). Raamatu põhiteesid võtab kokku tema essee „Kirjandus kui maailm“ (Vikerkaar 2005, nr 10-11). Casanova kirjeldab ülemaailmse kirjandusruumi kujunemist. Ühe tõendina selle olemasolu kohta nimetab ta Nobeli kirjandusauhinda ja „peaaegu üksmeelset usku selle universaalsesse tähendusse“. See kirjandusauhind on ainulaadne laboratoorium, kus määratletakse seda, mis. Vaata lähemalt ›
0
10. oktoobril oli põhjust sattuda vähemalt mõõdukasse muusikalisse elevusse, sest Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri ette tuli pianist Kirill Gerstein, keda parimad kontserdipaigad üle ilma aina tagasi ootavad. Paari aasta eest andis ta koos Berliini Filharmoonikute ja dirigent Kirill Petrenkoga välja Sergei Rahmaninovi 150. sünniaastat alla jooniva albumi, mida võib kõigiti tunnustada tooniandva panusena. Rahmaninovi loomingut esitas Gerstein ka nüüd ERSOga, Olari Eltsi juhatusel kanti ette helilooja kolmas. Vaata lähemalt ›
0
Hõimupäeval, 18. oktoobril, avab dokumentalist Kristel Peikel Tallinnas Põhjala tehases soome-ugri kaduvate hõimude teemalise fotonäituse: KAIK! Hällilaul unustatud rahvastele. Näituse pildid on jäädvustatud Kristel Peikeli korraldatud kammerkoor Collegium Musicale kultuuriretkedelt liivlaste, vadjalaste, vepslaste, isurite, ingerlaste ja karjalaste juurde aastatel 2017-2019. Tänases geopoliitilises situatsioonis ei oleks eestlastel neis piirkondades reisimine ja pildistamine enam mõeldav, kuid viimased un Vaata lähemalt ›
0
„Mateeria võlu ja valu“, Juhan Raud vestles Jass Kaselaanega Märt Väljataga Nobeli kirjandusauhinnast Pille-Riin Larm vestles ajakirja EstLit peatoimetaja Kristjan Haljakuga Muljed Tartu ülemaailmselt luulekonverentsilt Jaak Prozes, „Kuidas läheb Venemaa soome-ugri rahvastel ja keeltel?“ Tauri Tuvikene, „Õiglane elukeskkond“ Anni Martin, „Suurusehullustus Eesti moodi“ Elo Lutsepp, „Kas taluarhitektuur vajab kaitset?“ Margus Maidla vestles Tartu ülikooli nanomeditsiini professori Tambet Teesaluga Tanel Mällo Vaata lähemalt ›
0
Alates reedest, 17. oktoobrist on Kumus avatud näitus „Tu ja Minakaru“, mis on loodud spetsiaalselt lastele. Mänguline väljapanek laiendab vanema Eesti kunsti püsiekspositsiooni „Identiteedimaastikud. Eesti kunst 1700‒1945“ ning kutsub koos tegelaste Tu ja Minakaruga avastama, kuidas kunst peegeldab seda, kes me oleme, ning aitab meil ennast ja teisi paremini mõista. Näitusel on väljas üle 30 teose Eesti Kunstimuuseumi kogudest. Nende seas on Johann Köleri, Paul Raua, Karl Pärsimägi, Konrad Mägi,... Vaata lähemalt ›
0
Kuidas lepitada hunte ja inimesi? Selle üle juurdleb hundiuurija Luca Rossi Šveitsi dokumentalisti Samer Angelone filmis „Lupi nostri. Hirmu ja armastuse vahel”, mis jõuab ekraanile Kumu kultuuriteemaliste dokumentaalfilmide sarjas. Ta üritab pääseda huntidele nii lähedale kui võimalik, et mõista nende käitumismustreid, kuid tema avastused põrkuvad valusa tegelikkusega – viha huntide vastu üha kasvab. Põhja-Itaalias filmitud linateos avab inimese ja hundi suhet eri vaatenurkadest ega paku lihtsaid vastuseid Vaata lähemalt ›
0
Selgunud on iga-aastase kirjanduskonkursi Aasta Raamat finalistid. Võitjad kuulutakse välja 20. novembril Vanalinna Rahva Raamatus. Juba neljandat aastat toimuval konkursil andsid kuues eri kategoorias oma hääle pea sada kirjandus- ja meediategelast üle Eesti. Žürii hääled on küll antud, kuid lisaks selgub ka Rahva Lemmiku tiitel, mille valimisest saavad osa võtta kõik lugejad. Oma hääle saab anda kuni 16. novembrini SIIN. Avaldame iga kategooria finalistid tähestikulises järjekorras: Parim eesti autori ilu Vaata lähemalt ›
0
Fotokuu satelliit: Aap Tepper, Birgit Püve ja Serge Ecker Vabaduse galeriis Reedel, 17. oktoobril kell 17.00 avatakse Vabaduse galeriis Tallinna Fotokuu 2025 satelliitprogrammi kuuluv grupinäitus „See, mida ma vaatama tulin, oli juba kadunud”. Näitusel osalevad kunstnikud on Aap Tepper, Birgit Püve ja Serge Ecker ning näituse kuraator on Fanny Wenquin. Näituse pealkiri, mis on tuletatud Roy Scrantoni esseekogumikust „We’re Doomed. Now what? Essays on War and Climate Change“ (2018), toob... Vaata lähemalt ›
0
Neljapäeval, 16. oktoobril kell 17 avatakse Rüki galeriis Anna-Liisa Kree näitus „Suvi on vaid meeleseisund”. Suvi on pikalt oodatud aeg. Samas ka äärmiselt keeruline aeg hooletöö kontekstis. Kaua igatsetud soojus ja vabadus toovad kaasa õnnetunde, rusuv pimedus ja üksildus on möödunud. Kõrgelt paistev soe päike ja valgus loovad illusiooni õnnest ja lõpmatutest võimalustest. Kuid ehk polegi õnn ja vabadus illusioon, vaid lihtsalt meeleseisund? Just nagu suvigi – valgust ja vabadust... Vaata lähemalt ›
0
Eesti Keeletoimetajate Liit kuulutab välja keelenuppude kirjutamise võistluse, millest võivad osa võtta kõik huvilised. Keelenupu mõte on juhtida tähelepanu selgekeelsusele ja pakkuda häid keelenõuandeid. Võistluse auhinnafond on 2000 eurot ja huvitavamad tööd avaldatakse liidu kodulehel rubriigis „Keeletoimetaja soovitab“. Võistlus algab 13. oktoobril, rahvusvahelisel selge keele päeval, ja kestab 29. novembrini, mil tähistatakse keeletoimetaja ameti 96. aastapäeva. Nuppe on oodatud kirjutama kõik, kes on. Vaata lähemalt ›
0
Müürilehe oktoobrinumbri persooniks on luuletaja Aliis Aalmann, kes räägib Maia Tammjärvele antud intervjuus muu hulgas sellest, kuidas ennast kirjanduse sisse ära peita. Kirjandusfookusega numbrist leiab ka reportaaži Kaisa Lingu raamatukogust, millega omanik suhestub nagu oma kehaga. Saara Liis Jõerand proovib defineerida lahedust. Gregor Kulla jagab oma paariteraapiakogemust. Liina Haldna kaardistab Ozempicu loodud uut maailma. Katariina Budrik jagab riiklikku iiberaportit lugedes tehtud märkmeid. Madis. Vaata lähemalt ›
0
Reedel, 24. oktoobril kell 17 avame Eesti Arhitektuurimuuseumis kaks uut näitust. Näitus “Joonistatud paralleelilmad” / “Into The Droame” on Briti-Saksa arhitekti ja kunstniku Pascal Bronneri esimene isikunäitus. Selle keskmes on Bronneri rahvusvaheliselt palju tähelepanu pälvinud arhitektuurijoonistused, mis käsitlevad paralleelmaailmu, kus kohtuvad autori välja mõeldud erinevad tegelased ja neid ümbritsevad narratiivid. Pascal Bronner on mõelnud välja ingliskeelse sõna droame, mis tähistab olekut. Vaata lähemalt ›
0
Laupäevast, 11. oktoobrist on Tartu Kunstimajas avatud kolm uut näitust: suures saalis Merike Estna isikunäitus „Ookean”, väikeses saalis tänavuse hotell Pallas maalikunsti stipendiumi pälvinud Karolin Konradi isikunäitus „Teravkaar” ja monumentaalgaleriis Eva Mustoneni ja Lilli-Krõõt Repnau ühisnäitus „Väikesed narratiivid”. ***************************************************************************Merike Estna „Ookean” / Suur saal / 10.10.–09.11.2025 Näituse kandvaks teemaks on emaduse kaudu avanev elu ja Vaata lähemalt ›
0
Mul on kodus üks raamaturiiul, selline üsna väike tavaline mööblipoe nikats, vahest ainult meetrikõrgune ja iga riiulirida pole ka tihkelt raamatuid täis. Aga minu virtuaalne raamaturiiul on oi kui pikk. Ja neid on mul isegi mitu. Väiksemad neist on näiteks raamatupoe veebipoe soovinimekirjades. Mine tea, millal tuleb mõni hea pakkumine ära kasutada. Teine on telefoni märkmete rakenduses, kus ma hoian nimekirja neist raamatutest, mille lähemas järjekorras tahan läbi lugeda. Loomulikult... Vaata lähemalt ›
0
Meisterdasin endale hiljuti raamaturiiuli, mille kõige vasakpoolsema sektsiooni võtab kokku viitekirje „noored poliitiliselt laetud mitte-mehed“. Järgnev mõttearendus on pühendatud selle kategooria värskeimale lisandusele – Vaim Sarve raamatule „Radikaalne regilaul“. Teos on kokku pandud intervjuudest näitleja ja lavastaja Anne Türnpu ning folkloristide Andreas Kalkuni ja Janika Orasega. Teist akadeemilist aastat alustava folkloristikatudengina on mul keeruline käsitleda „Radikaalset regilaulu“ millegi muu. Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Uued uudised
|
0% |
Eesti Ekspress
|
0% |
Lõuna-Eesti Postimees
|
0% |
Pistik.net
|
0% |
EDASI.org
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
04.05.2026 10:34
Viimane uuendus: 10:28.
Uudiste reiting uuendatud: 10:20.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)