Eesti Tekstiilikunstnike Liit tunnustas Türi Kultuurikeskuses liidu kevadnäituse „Kes aias“ avamisel tänavusi aastapreemiate laureaate. Aasta tekstiilikunstnik 2025 on Ingrid Helena Pajo, Aasta noor tekstiilikunstnik 2025 on Kassandra Laur ning Aasta tekstiilitegu 2025 tunnustuse pälvis Eesti Raamatu Aasta piltvaip. Pikaajalise loometöö eest pälvis elutööpreemia Ehalill Halliste. Kõiki nominente tutvustav väljapanek on avatud Eesti Tekstiilikunstnike Liidu veebilehel www.tekstiilikunst.ee 19. veebruaril 202 Vaata lähemalt ›
0
Küll tahaks seda artiklit kirjutada nii, et võiks koroonaviiruse teemast mööda minna, aga ilmselgelt ei ole see olukorda arvestades võimalik. Üleöö oleks justkui tekkinud kaks erinevat elu: enne ja pärast. Praegu tundub helesinise unenäona see päev, kui mul paluti kirjutada märtsikuu muusikaelu ülevaade. Sain kontserdinimekirja ja tegemist oli kui ülekuhjatud pidulauaga, kus segamini liha ja […] Vaata lähemalt ›
0
Vaevalt mõni päev pärast seda, kui pandeemias Itaalia oli lukku pandud, lekkis uudis, et kavandatakse uut internetipõhist lühifilmide festivali „My Darling Quarantine“ ehk „Mu kallis karantiin“, mis on muidugi mänguline variatsioon tuntud laulurea järgi nime saanud John Fordi filmi „Mu kallis Clementine“* pealkirjast. Kui Fordi film räägib Ameerika müütilisest tulevahetusest, millele on sadu viiteid – […] Vaata lähemalt ›
19
Tammsaare pargi kohta on avaldatud küllaltki palju: on varasemaid uurimusi,1 2001. aasta käsikiri bastionivööndi haljastuse kujunemisest2 ja kirjutised meedias.3 Ei saa siingi mööda ajaloota, mis ulatub sajandite taha, mil linnamüüri ees ja kaugemalgi, samuti Viru värava kõrval, laiusid kodanike aiad. Bastionivööndi rajamisega maastik muutus. Suuremaks puuistutamiseks kujunes XIX sajandi algul Glassiipromenaadi (Glacis Promenaden) rajamine bastionivööndi […] Vaata lähemalt ›
4
Aasta betoonehitise auhinda on Eesti Betooniühing välja andnud juba 20 aastat. Konkursi idee algataja oli Kundas asuv tsemenditehas, kelle soov oli äratada avalikkuse huvi ja laiendada teadmisi betooni kui mitmekülgse materjali võimalustest, muuta betooni kuvand paremaks ning pakkuda selle ala ettevõtetele ja asjatundjatele täiendavat motivatsiooni betooni mitmekülgset kasutamist toetavate ideede väljatöötamiseks. Konkursi eesmärk on leida […] Vaata lähemalt ›
0
Alljärgnevas heidame pilgu sellele, millised on tänapäeval udmurtide looduslikud pühakohad. Selleks oleme luubi alla võtnud Baškiiria põhjaosas asuva Tatõšlõ rajooni, kus asub 19 udmurdi küla ja kus oleme pea kõiki pühapaiku oma silmaga näinud.* Neis külades ei ole traditsiooniline usund oma seisundit kaotanud ning sealmail leidub paiku ja looduslikke objekte, mida peetakse pühaks. Nagu eestlastel […] Vaata lähemalt ›
27
Teose „Hüpe“ tagakaanel tutvustatakse Kris Moori kirjaniku ja fotograafina. Tõepoolest, avaldada on jõudnud Moor nii mõndagi: eelmisel aastal fotoraamatu „Sa oled ilus“, Eesti Teatriliidu dramaturgia aastaauhinnale nomineeritud teose „Homefucking is killing prostitution“* (2008) ning Stalkeri auhinnaga tunnustatud ulmenovellikogu „Unenägude jumal“ (2002, André Trinity pseudonüümi all). Koos fotoraamatuga nägi eelmisel aastal ilmavalgust ka luuledebüüt „Hüpe“. Moori […] Vaata lähemalt ›
0
Aasia sõnatu teatri festival „Tuhat kurge“ 5. – 17. III Tallinnas ja Tartus. Märtsis algas napilt enne eriolukorra väljakuulutamist Tallinnas ja Tartus Aasia etenduskunstide festival „Tuhat kurge“, mis hõlmas peamiselt tantsulavastusi, sekka ka ooperit ja kontserte. Läbivaks jooneks oli Aasiast pärit tänapäevase teatri tutvustamine Eesti publikule. Eriolukorra jõustumise eel jõudsin ära vaadata enamiku lavastustest ning mul on tuline […] Vaata lähemalt ›
0
Putuktolmlemine on paljudele looduslikele ja põllumajanduslikult kasvatatavatele taimedele hädavajalik. Putuktolmeldamise koguväärtust maailmamajandusele on 2005. aastal hinnatud koguni 152,9 miljardile eurole.1 Ilmselt on üha kasvavast rahvastikust tulenev suurenenud toiduvajadus suurendanud tolmeldamise rahalist väärtust veelgi. Meemesilased on tänu oma arvukusele ja korjekäitumise eripärale ühed enim hinnatud tolmeldajad. Igal aastal viiakse miljonid mesilaspered Californias asuvatesse mandlipuuistandust Vaata lähemalt ›
0
Üks mu lemmikajakirju on BBC Music, kust loen erilise huviga muusikakriitiku ja kolumnisti Richard Morrisoni kirjutisi. Eelmise aasta oktoobrikuu numbris oli ta võtnud teemaks muusikute „panuse“ kliimamuutusse. Praegu, mil kogu muusikaelu on täielikult seiskunud, võib sellest kirjutamine mõjuda soola raputamisena haavale. Aga võib-olla peabki pärast sellist raputust üht-teist ümber korraldama. Mõned keskkonnale kahjulikud ilmingud, millest […] Vaata lähemalt ›
0
Mudlum pälvis emakeelepäeva eel romaaniga „Poola poisid“ Eesti Kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali proosa valdkonna aastaauhinna. See kõik käis üsna iseäralikult. Kõigepealt polemiseeriti põhižürii töökorralduse üle, mille puhul lõppotsuse langetamine usaldati ühele endi seast, ja siis kuulutati Eestis COVID-19 tõttu välja eriolukord. Auhindade üleandmine, kirjanduselu napp sära ja glamuur on lükkunud ebamäärasesse tulevikku. Raamatute lugemine on õnneks […] Vaata lähemalt ›
7
Dmitri Bruns sündis 11. jaanuaril 1929 Riias vene emigrantide peres. Tema isa oli võidelnud Judenitši armees ja ema olnud Peterburi Maria teatri näitleja. Lapsepõlve suved veetis Dmitri vanavanemate juures Koplis, pärast isa küüditamist 1940 asus ema temaga püsivalt Tallinna elama 1942. aastal. Lõpetas 1946 Lenderi koolimajas tegutsenud Tallinna VI venekeelse keskkooli. Arhitekti kutse omandas ta […] Vaata lähemalt ›
0
UNESCO loovlinnad kutsuvad kaasa lööma ülemaailmses kampaanias “Meie oleme kultuur” – We R Culture Seoses koroonaviiruse globaalse levikuga on ÜRO kutsunud kultuurirahvast üles levitama kõigile ligipääsetaval ning edasi jagataval moel tervishoiule keskenduvaid sõnumeid. Sellest üleskutsest inspireerituna on UNESCO muusikalinnad algatanud kampaania weRculture ehk “Meie oleme kultuur”, milles kutsutakse osalema kõiki UNESCO loovlinnu. Kampaanias kutsutakse kaasa […] Vaata lähemalt ›
0
Perekond on muutunud konservatiivide ja liberaalide ideoloogilise vägikaikaveo üheks keskseks tulipunktiks. Kes võivad elada ühisuses, kes saada lapsi ja kui palju neid ühes perekonnas võiks olla, on kõik küsimused, milles poliitikud soovivad kaasa rääkida. Riik tungib vägisi magamistuppa ja suisa teki alla. Müürilehe aprillinumbris uurime, kui hästi ihaldatud tuumikpere ikkagi toimib, milliste probleemide ees seisab […] Vaata lähemalt ›
0
KAUPO VIPP: Häda hüüab tulles Iga uus lahendus lisab mitu järgmist enneolematut probleemi, mis omakorda lahendusi nõuavad – see on (majandus)kasvu põhjendus ja ühiskonna arengumootor, progressi tegelik sisu. Neil päevil on palju juttu globaalsetest hädadest. Kes tahaks hingerahu säilitada, neile võiks soovitada tutvumist ametliku statistikaga. Et maailmas on näiteks üha vähem vaesust, haigusi ja sõdasid, […] Vaata lähemalt ›
0
Enn Tõugu 20. V 1935–30. III 2020 30. märtsil lahkus meie hulgast pärast pikaajalist haigust Eesti teaduste akadeemia liige Enn Tõugu. Enn Tõugu sündis 1935. aastal Tallinnas. Ta saadeti 14. juunil 1941. aastal koos perega Siberisse, kus oli kuni 1946. aastani Uržumi lähedal Kirovi oblastis asumisel. Kuna Siberis suri tema ema ja hukati isa, asus […] Vaata lähemalt ›
0
Kultuuriministeeriumi kunstide asekantslerina alustab tööd Taaniel Raudsepp. Asekantsleri leidmiseks korraldatud konkursi viis läbi Riigikantselei juures tegutsev avaliku teenistuse tippjuhtide valiku komisjon, kelle ettepanekul nimetas kultuuriminister Tõnis Lukas uue asekantsleri ametisse. Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler vastutab arhitektuuri ja disaini, loomemajanduse, audiovisuaalvaldkonna, etenduskunstide, kirjanduse, samuti kunsti- ning muusikavaldkonna arendamise eest. Taaniel Raudsepp al Vaata lähemalt ›
0
Iga purustav jõud toob ühiskonnas nähtavale selle korralduslikud nõrkused, aga kriisidel ja hävingul võib olla ja sageli ongi ebavõrdsust vähendav toime. Absoluutarvudes kaotavad ju kõige rohkem need, kellel alguses oli kõige rohkem. Elunatukest on kõigil niikuinii võrdselt, kuid kõike muud ebavõrdselt. Majaomanik võib sõjas oma varast ilma jääda mitmel viisil: ta saab ise surma, hoone […] Vaata lähemalt ›
0
Tallinna ülikooli (TLÜ) uuring näitab, et statistiliste andmetega saab selgitada peaaegu poolt naiste ja meeste palkade erinevusest. Sotsioloogid Marge Unt, Kadri Täht ja Triin Roosalu kommenteerivad esialgseid tulemusi. Et hoida sooline palgalõhe avalikkuse tähelepanu keskmes, on paljudes riikides hakatud tähistama võrdse palga päeva. Eestis oli see sel aastal 23. märtsil, sest selleks päevaks olid naised […] Vaata lähemalt ›
52
Tänapäeva maailmas näivad kaubastuvat peaaegu kõik eluvaldkonnad ning oleme harjunud neist rääkides kasutama majandusest laenatud sõnavara. Investeerime suhetesse või harrastustesse, räägime tootlikkusest, mõõdame oma sotsiaalset kapitali, oleme ettevõtlikud tööl, kodus ja puhkehetkel. Enamasti tähistatakse võõrkeelses teaduskirjanduses seda nähtust mõistega neoliberalism, mis ei tähenda pelgalt turufundamentalismi, vaid ka omaksvõetud käitumisviisi või ratsionaalsust. Nii käsitleb seda näiteks […] Vaata lähemalt ›
54
2019. aasta loomingu või pikaajalise silmapaistva töö eest välja antud auhindade laureaadid tehti teatavaks ETVs. Vanemuise teater valmistas koostöös ERRi ja Eesti Teatriliiduga ette teatripäeva erisaate, kus kuulutati välja tänavused teatriauhindade laureaadid. Saade oli ETV eetris 26. märtsil. Eesti teatri auhinnaga kaasneb Ivo Lille loodud „Theodori silm“, mille väljaandmist rahastab kultuuriministeerium, või Vaike Pääsukese kujundatud […] Vaata lähemalt ›
29
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Uued uudised
|
0% |
Müürileht
|
0% |
Meie Kirik – Uudised
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
10.04.2026 17:42
Viimane uuendus: 17:38.
Uudiste reiting uuendatud: 17:32.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)