Eesti rahval on kombeks oma vaimse maailma segadustele otsida lahendust metsast. Ma olen ikka vestnud metsa kohta üht lugu, et kui naine ja mees omavahel tülli lähevad, siis jookseb naine metsa ja … tuleb sealt tagasi äraseletatud näoga, hoopis teise inimesena. Metsaüksindus mõjub kõigile nagu võluvits, seal saadakse tagasi hingerahu ja koostöövõime. Läbi sajandite on meil olnud ka lugusid, kus keegi lähebki metsa elama ja elab seal erakuelu. Elupäevade lõpuni.... Vaata lähemalt ›
109
Pole suur liialdus öelda, et „Patuste“ tulemus kinokassas seab kaalule märksa enama kui üheainsa filmi saatuse. Kui vanamoeliste linalugude kohta on kujunenud klišeeks väide, et „selliseid filme enam ei tehta“, siis selliseid filme nagu „Patused“ enam ei tehtagi. Sajale miljonile dollarile lähenevad eelarved on juba haruldus kõige puhul, mis pole järg, eellugu ega põhine tuntud mänguasjabrändil, videomängul või koomiksil. Ühele poole jääb väike sõltumatu filmikunst, teisele poole suurte stuudiote mänguvälja Vaata lähemalt ›
0
Lapsepõlves pähe jäänud salmid püsivad tihtipeale meeles kogu elu. Millalgi kaheksakümnendatel koukisin kodusest pesukapist välja kimbu käsitsi kirjutusmasinal ümberlöödud tekste, muu hulgas järgmised read: „Issand Jumal, julge ikka / armastada Eestimaad, / meil on palju venelasi, / armasta ka neid kui saad, / oma lahke käega sa / tagasi nad juhata, / rõõmustagu nende meel: / Venemaa on alles veel!“. Autoriks on meie rahvusliku väärikuse ja vabaduse elav kehastus Hando... Vaata lähemalt ›
0
Pean üles tunnistama, et seda lugu kirjutades olen ma objektiivsusest kaugel. Alustan 2016. aasta ERSO hooaja lõppkontserdist, kuhu peibutati publikut maailma hõivatuima naisdirigendi nimega. Selsinatsel õhtul sain kirjeldamatu elamuse oma senise absoluutse mittelemmiku Anton Bruckneri neljandat sümfooniat kuulates. Toonase ettekujutuse järgi pidi mind ootama lohisev teos, kus vaskpillid püüavad üksteist üle trumbata. Otsustasin siiski end kasvatada ja selle vapralt ära kannatada. Ma ei tea siiani, kuidas v Vaata lähemalt ›
0
XXI sajandi poliitika vajab oma uut ideoloogilist keskteed, ehk kolmandat teed, mis ei ole praegune vasakpoolne rohe-woke-ideoloogia ega ka käremeelne parempopulism või rahvuskonservatism. Kahjuks pole põhivooluerakonnad (sotsiaaldemokraadid, liberaalid ja mõõdukad konservatiivid) oma ülesannete kõrgusel ning neil napib ideid, kuidas käesoleva sajandi suurte väljakutsetega (globaliseerumine, kliimamuutus, tehnoloogiline üleminek ja sotsiaalse ebavõrdsuse suur kasv) tasakaalustatult toime tulla ning nende üm Vaata lähemalt ›
0
Kjell Westö viimatine eesti keelde jõudnud romaan „Videvik 41“ algab stseeniga rongist, milles on Helsingi teatritrupp alustanud sõitu Stockholmi poole, et anda mitmel pool Rootsis külalisetendusi. Kuu on jaanuar, aasta on 1940, Nõukogude Liit on 30. novembril 1939 Soomet rünnanud, sõda on kestnud viiskümmend ööpäeva. Näitlejanna Molly, üks romaani peategelastest, vaatab rongiaknalt oma näo peegeldust, mis on kahvatu ja murelik, aga püüab siis teha südame kõvaks, et pilku mitte kõrvale... Vaata lähemalt ›
47
Moskva patriarhile alluvad õigeusklikud Eestis võisid hetkeks hõisata, kui president Alar Karis pärast kaht nädalat süvamõtisklusi otsustas riigikogus 60 poolthäälega vastu võetud kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse välja kuulutamata jätta. Vihjeid, et kaldub keeldumise poole, oli president andnud varemgi, juba siis, kui ta varjamata vastumeelsusega leppis põhiseaduse muutmisega, millega riigikogu õiendas ära ajaloolise eksimuse, välissurve tõttu kunagi Venemaa kodanikele asjatult kingitud valimi Vaata lähemalt ›
12
Karin Lutsu loomingut on viimase paarikümne aasta jooksul korduvalt eksponeeritud isiku- ja naiskunstnike ülevaatenäitustel. Tema kõige tuntumaid teoseid 1920. aastate lõpust ja 1930. aastatest iseloomustab autobiograafilisus ning üldse naiste kujutamine laiemalt. Nii ongi tema loomingut käsitletud enamasti naiste emantsipatsiooni ja selle kultuurilise tähistaja nn uue naise diskursuse võtmes, millele annab tuge Lutsu enda positsioon 1930. aastate Eesti kunstielus. Ta oli tollase Eesti kunstielu tuntuim na Vaata lähemalt ›
0
Fotograaf Tõnu Tunnel pälvis hiljuti arhitektide liidu teenetemedali. Seni on seda antud publitsistidele, ajakirjanikele, meediaspetsialistidele, sel korral esimest korda fotograafile. Järgnevalt räägib Tõnu Tunnel oma tööst ja kirest lähemalt. Kas medal tuli sulle üllatusena või ootasid seda? Oled pikalt tegutsenud, millalgi pidi tunnustus tulema. Tuli ikka üllatusena, seni olen ikka ainult oma tööd teinud. Ma pole selle eest mingit erilist tänu või medalit oodanud. Töö nagu töö ikka. Eesti arhitektuur... Vaata lähemalt ›
2
Eesti kaasaegse kunsti muuseumi kevade esimene näitus „Riimitud ruumid“ on ühtaegu nii kuraatorite peen intellektuaalne mäng ja loominguline kooskõla kui ka omamoodi rivistus – EKKMi kuraatorid ja asjapulgad on reas ning justkui näitavad end ette. Ons see hooaja alustamise rivistus, kunstipubliku aruanderivistus, enese ainulaadi improvisatsioonilise demonstreerimise rivistus, eks näis. Olen ise varem vingunud, et muuseumis on olnud näitusi, mis EKKMi kolme korrust hästi ära ei täida. „Riimitud ruumid“ on m Vaata lähemalt ›
0
18. märtsil 2025 tähistasime 20 aasta möödumist Tallinna ülikooli loomisest. Toimus aastapäevakonverents,1 oli aktus, pidu ning maja täis kohtumisi tänaste ja endiste kolleegide ja vilistlastega nagu sünnipäevadele tavaks. Aga kuna tegemist oli väikese juubeliga, siis pani see päev mind taas mõtlema 2005. aastal tehtud riigikogu otsusele, millega Tallinna ülikool loodi, ning sellele, millised on olnud selle otsuse tulemused. Kuidas meil on selle sammuga läinud? Milliseid vilju see on kandnud? Ja... Vaata lähemalt ›
0
Kunstigaleriid on olemas selleks, et midagi näidata. Kunst on aga olemas selleks, et seda nähtaks, sest vastasel korral poleks tal mingit tähendust. Nähtamatu kunst oleks mõistatus, mille lahendust keegi ei tea, ja sellisest mõistatusest tüdinetakse kiiresti. Mõistatuse muudab lummavaks just ootamatu, naeruväärselt lihtne lahendus. Kui mujale minna ei ole, peab kunst niisiis minema galeriisse, kus teda juba oodatakse, sest ilma kunstita oleks galerii kuidagi lage ja igavavõitu. Umbes nõnda arutles... Vaata lähemalt ›
14
Pilt sellest, kuidas rahvas entusiastlikult marsib pealkirjas nimetatud kentsaka loosungi all, sobiks võib-olla mõnesse Monty Pythoni filmi. See on üks paradokse, et demokraatiast peetakse lugu, aga demokraatia alustalad – parteid – on kõikjal, mitte ainult Eestis, madala reputatsiooniga. Valitsusel napib raha ülikoolidele ning arstiabile, miks peaksime tahtma niigi vähest maksudest kogutud raha hoopis parteidele kulutada? Jah, kui rahvalt küsida, siis juhtuks arvatavasti nii, nagu juhtus 1993. aastal Itaal Vaata lähemalt ›
29
Alustuseks pakun välja võrdluse kahe lavastuse vahel, mida hiljuti ühe nädala jooksul vaatamas käisin. Nimelt läheb Tiit Ojasoo „Eneseabiõpik“1 aja möödudes tunnetuslikult kehvemaks, Keithy Kuuspu ja Liisa Saaremäeli „Millest on tehtud väikesed tüdrukud“ aga üha paremaks, kuigi etendusel olles oli olukord vastupidine: esimene tohutult intensiivne ja põnev ning teine veidi tühi ja igav. Üleüldse on see mulle ootamatu olukord, et lausa ootasin arvustuse kirjutamist. Tahaksin tagasi meeleollu, mis valitses Kan Vaata lähemalt ›
2
26. aprillil leidis esimest korda aset festival „Saxfest“, mille juhatas Vanalinna muusikamajas sisse Vanalinna hariduskolleegiumi, Keila, Saue ja Nõmme muusikakoolide saksofoniõpilaste kontsert (juhendajad Liis Mäevälja ja Jandra Puusepp, Krista Citra Joonas, Eve Neumann ja Valdur Neumann). Festival jätkus Vana-Kalamaja väljakul ja edasi algas juba põhiprogramm klubides Uus Laine ja Balta Chill, kus astusid rahva ette Steve Vanoni & PVC16, Pink Pong, Surin, Kriminaalne Elevant, Lembit Saarsalu kvintett, Ma Vaata lähemalt ›
77
On lavastusi, mille etendused ei alga tulede kustumisega ega isegi mitte esimese repliigiga, vaid haaravad vaataja kaasa juba enne, kui jõutakse end mugavalt toolile sättida – seda siis ruumi, lõhna, valguse ja ootamatult argiste žestide mõjul. Mõni lavastus võib alguse saada ka lapsepõlvemälestusest vanavanemate juures – sellesse kategooriasse kuulubki Elo Valneri ja Riste Sofie Kääri „Nälg“. Kes supi kokku keerab? Jõuan Von Krahli teatri kõrvalukse kaudu pisikesse peidetud ruumi viimasel... Vaata lähemalt ›
0
1972. aastast Tallinnas korraldatav koorifestival on Eesti ainus rahvusvaheline kooride mõõduvõtmise areen. Tänavu osales pingelises konkursis 22 koori kaheksast riigist. Ja kuigi konkursi peavõidu viisid koju britid, tuleb eriti kiita kodumaiste kooride esinemist, sest tulla laulupeoaastal konkursile mitme eri kavaga – see pole üldse lihtne. Eriti tegi südame soojaks, et laste- ja noortekooride konkursil laulsid väga hästi ETV lastekoor (dirigendid Aarne Saluveer ja Silja Uhs), E Stuudio tütarlastekoor (K Vaata lähemalt ›
39
Mullu augustis asus Vene teatri dramaturgi ametisse Laur Kaunissaare. Varem on ta töötanud Tallinna Linnateatri, Kanuti gildi saali ja teatri NO99 dramaturgina, samuti olnud teatrifestivali „Talveöö unenägu“ kunstiline juht ning juhtinud etenduskunstide ja interdistsiplinaarseid projekte programmi „Tallinn – Euroopa kultuuripealinn 2011“ raames. Aastast 2021 töötas Kaunissaare kultuurministeeriumi teatrinõunikuna. „Venemaa sissetung Ukrainasse on vallandanud nii palju kaasnevaid protsesse ja muutnud konteks Vaata lähemalt ›
127
Head kohalviibijad, suur au on siin täna olla ja võtta vastu esimene naiskirjanduse auhind. See auhind on eesti kirjanduses oluline verstapost: naiste ja nende loomingu eksplitsiitne tähistamine, esile tõstmine, tunnustamine. Aitäh naiskirjanduse seltsile, aitäh žüriile, aitäh lahkele toetajale. Väikese tüdrukuna ei julgenud ma unistada kirjanikuks saamisest. Kasvasin üles kodus, kus sektsioonkapid olid küll raamatuid täis, nagu tol ajal kombeks, aga keegi ei lugenud neid. Ka mina mitte, sest raamatukogust. Vaata lähemalt ›
3
30. aprillil, Juhan Liivi 161. sünniaastapäeval kuulutati välja tänavune Liivi luuleauhinna laureaat. Juhan Liivi luuleauhind antakse eelmisel kalendriaastal esmatrükis avaldatud silmapaistva eestikeelse luuletuse eest, mida kannab liivilik vaimsus. Laureaat saab kingiks karjasemärsi. Tänavu pälvis märsi Janika Läänemets luuletusega „***vahel on siin nii vaikne“. Auhinnaluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (nr 4) ning raamatus „Linnupetja“ (Puänt, 2024). Janika Läänemets kandideeris auhinnale teisegi tek Vaata lähemalt ›
0
Panen kirja oma ema meenutused Juhan Liivist. „Kui olin kümneaastane, elasime Telliskivi tänaval. Ükskord olin üksi kodus. Keegi koputas. Avasin ukse. Väljas seisis pikka kasvu mees. Ta ütles: „Ära karda. Mina olen Juhan Liiv.“ Lasksin ta sisse. Teadsin, et Juhan ja minu isa on tädipojad, nende emad olid õed. Mõlema mehe sünniaasta on 1864. Juhan jäi meile elama. Ta oli kange suitsumees, pahvis peaaegu vahetpidamata. Ise ütles, et tubakas on... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
|
|
25% 9 |
|
|
12% 4 |
|
|
10% 0 |
|
|
9% 5 |
|
|
6% 5 |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
22.12.2025 12:19
Viimane uuendus: 12:14.
Uudiste reiting uuendatud: 12:12.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)