Täna, 30. aprillil kuulutati Rupsil Juhan Liivi muuseumis taas välja Liivi luuleauhinna laureaat. Möödunud aasta parimaks liivilikku vaimsust kandvaks luuletuseks tunnistati Eeva Pargi „Aeg“. Võiduluuletus on ilmunud ajakirjas Looming (2025, nr 1) ja luulekogus „Hundirattas“ (Hunt, 2025). Luulekogust „Hundirattas“ on Sirbis kirjutanud Doris Kareva: „Valguses, õrnuses“ (30. I 2026). Liivi luuleauhinna kandidaadiks esitati seitse liivilikku vaimsust kandvat luuletust: lisaks Eeva Pargi „Ajale“ tõsteti esile K Vaata lähemalt ›
0
„Väeosadest on tulnud signaale, et imelikud droonid lendavad. Kui mina oleks kaitseväe juhataja, oleks ma käskinud need alla lasta. Selleks ei ole palju vaja, vaid korralikke snaiperpüsse. Siis näeks kohe, kes nad on ja kust nad pärit on.“ Nii ütles kunagine kaitseväe juhataja Ants Laaneots riigikogu liikmena Delfile 2016. aasta kevadel, kui Eesti ühiskonda tabas esmakordselt drooniärevus. Mõni päev hiljem ilmus ka suur ülevaade pealkirjaga „Eesti ärevus Vene droonide ees... Vaata lähemalt ›
0
Tänavusel Veneetsia filmifestivalil võitis peapreemia Kuldlõvi film, mida ei peetud tugevaks auhinnakandidaadiks, kuid mis polnud sugugi vähem tähelepanuväärne. Jim Jarmuschi „Isa, ema, õde, vend“1 koosneb kolmest osast ja sisaldab rohkelt veidralt huumorikaid hetki selliste suurepäraste näitlejate esituses nagu Charlotte Rampling, Cate Blanchett, Adam Driver, Mayim Bialik, Vicky Krieps, Indya Moore, Luka Sabbat ja muusik Tom Waits. Ameerika indie-filmi suurkuju Jarmusch on ühendanud kolm üksteisest sõltu Vaata lähemalt ›
0
Teadusloolased seostavad Raimo Pullati nime erakordselt väärtusliku Tallinna linna arhiivi Eestisse tagasitoomisega. Laiem avalikkus teab Pullatit nähtavasti piirituse salakaubanduse uurijana. Ajaloohuvilised saavad oma töös toetuda Pullati arvukaile linna- ja sotsiaalajaloo käsitlustele, rahvusliku intelligentsi kujunemist käsitlevaile uuringuile. Arvukaist allikapublikatsioonidest tõuseb esile Johann Christoph Brotze pärandi väljaandmine. Ülimalt tegusal, erakordselt avara suhtlusringiga jõudsal teadusorg Vaata lähemalt ›
0
Poliitiline kaklusklubi kogub hoogu. Ma ei käi somes, aga mõnikord tekib tunne, et tuleks lõpetada ka kõik ajakirjanduse tellimused. Aga peab ju siiski lootma lootusetuse maailmas. Et poliitikud saaks aru, et usaldus on kõige alus ning avalik ja aus suhtlus, vastutuse võtmine ja oma vigade tunnistamine on tugevuse näitaja ning usalduse alus. Et poliitika kese on veenmine ja veenmine on argumenteerimine, mitte sõimamine, mõnitamine, ilkumine ega oma arvamuse pealesurumine. Ja... Vaata lähemalt ›
5
Muusikaküllane suvi on märkamatult küpsesse sügisesse jõudnud, aga meie muusikaelu üha pulbitseb ega näita rahunemise märke. Suurte ja väikeste festivalide vahele mahub toredalt ärksaid hetki ja üks selliseid oli kammertrio Ensemble Auftakt ülesastumine tuumaka kavaga „Kontrastid“ Tallinna Õpetajate majas. Viiuldaja Miina Laanesaar, klarnetist Soo-Young Lee ja pianist Maila Laidna on koos musitseerinud peaaegu kümme aastat, 2019. aastast kõnealuse ansamblinime all. Küllalt lühikese aja jooksul on saavutatu Vaata lähemalt ›
69
Küsisin 2019. aastal Mati Undi toona veel ajutist muuseumi käsitleva artikli lõpus siinsamas Sirbis: „Mis saab Mati Undi nahkportfellist nüüd edasi? Kas jätkub meil (riigil, linnal ja miks mitte sponsoritel) mõistust ohverdada need mõned Maserati džiibid vajalike korteriostude tegemiseks?“1 Antud küsimusele võib nüüd vastata täiesti rahulolevana ja muheda peanoogutusega: Mati Undi muuseum on saanud taevasest soovist maiseks ja maandunud otse Luigetiigi vastu Kadrioru nn kirjanike majja, vaid paar korrust al Vaata lähemalt ›
77
„Nagu iga keel, nii ka meie oma seadis inimesi tähtsuse järjekorda, häbimärgistas laiskvorste, halvasti käituvaid naisi, „saatüreid“, pahasid mehi ja ulakaid lapsi, kiitis „võimekaid inimesi“ ja tõsiseid tüdrukuid, pidas lugu kõrgetest ametnikest ja tähtsatest ninadest, jagas manitsusi, küll elu su paika paneb.“ Annie Ernaux „Aastad“, tlk Sirje Keevallik 5. augustil lahkus meie hulgast USA keeleteadlane, kauaaegne California ülikooli professor Robin Lakoff, kelle töödest sai alguse põhjalikum teaduspõhine. Vaata lähemalt ›
210
Elle Viiese „Enigma“ paistab siinsel tantsuväljal esmalt silma oma semiootilise lähtekohaga, arvestades muidu valdavat atmosfäärile ja liigutuste tunnetamisele keskendumist viimaste aastate liikumiskesksetes lavastustes. Aegamööda avanevad lavastuses aga tähistamisvõimaluste uurimisele lisanduvad mõõtmed, mis lubavad näha läbitöötatuse ja delikaatse huumori põimingut. Keel ja tähistamine. Lavastuses uuritakse verbaalse keele ja liikumise omavahelisi tõlkevõimalusi, süüvides selle pinnalt mõistatuste ja tähe Vaata lähemalt ›
18
1. septembrist jõustus sotsiaalministri määrus „Soolise ebakõla kohta otsuse tegemise tingimused ja kord“, millega ajakohastati soo tunnustamiseks (ehk sooandmete muutmiseks) vajalikku arstliku komisjoni loa saamise protseduuri. Kuivõrd määrus näib lubavat transinimeste õigustes edasiminekut, s.t vähendab takistusi eluks vajalikele teenustele, soovin tehtud muudatusi ja nende võimaliku mõju konteksti asetada ja kriitiliselt hinnata. Alustan ajaloolise tagasivaatega. Eestis on soo tunnustamine ja soolisel ül Vaata lähemalt ›
0
Iga suurema festivali ajajoonel tuleb ikka aeg-ajalt ette võbelusi: „Baltoscandal“ kolis kunagi Pärnust Rakverre, festival „Draama“ on läbi käinud hämmastava hulga formaadimuutusi (auhinnad, kuraatorid, aasta parimad jne).1 Pole siis ime, et 21. korda aset leidnud „SAAL biennaal“ (varem küll Augusti tantsufestivali nime all) nihkub samuti uutele radadele ning otsib oma (uut) häält. Nüüdseks ongi „SAAL biennaalist“ saanud kollektiivset kureerimist viljelev etenduskunstifestival. (Teatri)festival kui poliitik Vaata lähemalt ›
0
Veljo Tormise 95. sünniaastapäeva tähistatakse tänavu oodatult arvukate sündmustega, kus tema looming saab ühel või teisel moel uue kuue, aina enam tuuakse toeks ka visuaalseid ja lavastuslikke elemente. Augustis pakkus Tallinna Kammerorkester Krulli kvartali mehaanikatsehhis Tormise teoste orkestritöötlusi, mille mõju võimendasid nii kontserdipaiga omapära kui ka eesti kunstil põhinev video- ja valguslahendus. Septembrikuises Viimsis etendus viiel korral koorilavastus „Nõelamäng“, mis sidus eesti vanemad l Vaata lähemalt ›
33
Noore kirjanduse ajakirja Värske Rõhk on selleks sügiseks välja antud 20 aastat. Vestlusringis vaatavad Värske Rõhu endised peatoimetajad Lauri Eesmaa ja Carolina Pihelgas ning Hanna Linda Korp, kes praegu oma viimaseid numbreid kokku paneb, tagasi tööle ajakirja eesotsas. Uurin, kuidas mõtestavad nad tekstitööd, toimetamise pedagoogikat, aga ka ajakirja sotsiaalset missiooni, nimelt, kas ja kuidas on võimalik leevendada kultuurilist ebavõrdsust ühe kirjandusajakirja kaudu. Kas te mäletate oma kõige esimest Vaata lähemalt ›
130
Raamatuaastal olen sattunud kahe kentsaka mõiste peale – book braggers ja speed readers. Esimesi võiks eesti keeli kutsuda raamatupoosedeks, teisi raamatuablasteks. Raamatupoosetajad Kui oleme juba harjunud rääkima vooruspoosetajast, siis miks mitte ka raamatupoosetajast – kõlab ju peaaegu sama uhkelt. Raamatupoose tähendab, et raamatud on talle enesekuva valuutaks: neid pakutakse välja kui staatuse ja tarkuse tunnuseid. Ent raamatuid kasutatakse vahel ka rumaluse malakana – hinnates ja eristades inimesi ne Vaata lähemalt ›
0
Ei mäleta, millal nägin viimati teatrilaval nii sügavat leina või nii jõulist tõotust elada. Selle peale võiks oletada, et tegu on tüütu propagandalavastusega, ometi on ukraina lavastaja Vladõslav Trojitskõi ja läti dramaturg Elza Marta Ruža osanud teha lavastuse, mis mõjub eheda ja usutavana. Võib öelda, et tegemist on Läti (ja miks mitte ka Eesti) ühiskonna meeleolude analüüsiga, teravmeelselt täpse skalpellilõikega rahva alateadvusse. Enamiku ajast piinab Läti Rahvusteatri „Kuningas Ubu ja... Vaata lähemalt ›
0
Lubage mul alustada ühe veidi ehk hüperboolse väitega, milleni mind viis mõtisklemine Jass Kaselaane kunstipraktika üle – nimelt, raske on ette kujutada paremat vastumürki klikikiusatusest läbi imbunud pildikultuurile kui kaasaegse skulptuuri kogemine. Vormiliselt iseloomustab seda distsipliini nüüd installatiivsus, mis paisutab skulptuuri omaruumi üheks selle eksponeerimisruumiga, nii et vaataja on alati samavõrd töö sees kui töö ees. Sellega kaasneb mäng mateeria mahu ja massiga. Sagedased skaalanihked (ü Vaata lähemalt ›
12
Arvo Pärt on justkui armastus ise ja armastust ei saa kunagi olla liiga palju. Niisamuti on Pärdi muusikaga. Terve tänavune aasta on Eestis ja ka üle maailma möödunud helilooja juubeli tähe all. Kodumaised pidustused kulmineerusid möödunud nädalal lõppenud XV Pärdi päevadel. Seekordsed Pärdi päevad olid pigem pealinnast väljapoole hajutatud, aga festival oli seetõttu ehk kompaktsem. Kolm kava ei jõudnudki Tallinna publikuni, mistõttu kujunes minu mulje viie pealinnas aset leidnud kontserdi... Vaata lähemalt ›
0
„Naudingute aed“ Kadrioru lossis, lillemaalid XVII sajandist. Esmapilgul ju kõigiti ootuspärane näitus – järjekordne baroki väljapanek, järjekordne koostöö The Phoebus Foundationiga, järjekordsed lilled. Midagi intrigeerivat selles sissejuhatuses ei kõla, aga kui lossi astuda, võtab meid vastu väga moodne, jahmatavalt külluslik, eklektiline ja ootamatuid kontekste avav ekspositsioon. Muuseumi ei täida üksnes vanad maalid, vaid ka inimesest suuremad lillemaketid, lillelistes kostüümides mannekeenid, vitr Vaata lähemalt ›
32
Koorilaul on eestlasi ühendanud aastakümneid, sõltumata vanusest, päritolukohast, soost vms. On teada tõde, et üheskoos laulmine tekitab inimestes ühtekuuluvustunnet. Ühise identiteedi loomise kõrval tugevdab see ka juba olemasolevat identiteeti. Laulavad ka LGBTQ+-inimesed ning 2017. aastal moodustati Eesti esimene LGBTQ+-segakoor Vikerlased. Tutvustame siinkohal 2022. aastal tehtud uuringut, mille tulemused on ilmunud kahe teadusartiklina.* Uurisime, miks on Eestis vaja eraldi soo- ja seksuaalvähemusi ko Vaata lähemalt ›
39
Tuleva aasta veedan suursündmust tähistades. Kaelast ära saab 20 aasta eest üleilmse finantskriisi eelõhtul suvekodu soetamiseks võetud laen. Tehingu asjaolud ei olnud kerged. Kinnisvarahinnad kasvasid lapsi loodusele lähemale tuua sooviva noore pere silme all aastaga kaks korda. Ent 30% oli samas vahemikus tõusnud ka erasektoris töötava pereliikme palk. Majandusnäitajad traavisid ja lendasid. „Just sellises kriisis tahaksingi elada,“ kilkas riiki juhtinud kommunist Ansip ning hädine keskpank intressidega. Vaata lähemalt ›
0
Režissööride Heilika Pikkovi ja Liina Särkineniga saame kokku Heilika kodus Nõmme mändide all. Tegelikult on nad kõik nõmmekad ja elavad lähestikku. Kõik, see tähendab uue dokumentaalfilmi „Minu pere ja muud klounid“ lavastajate Heilika Pikkovi ja Liina Särkineni ning filmi peategelaste Haide Männamäe ja Toomas Trossi pered. Film jälgib viie aasta vältel, kuidas kulgeb avalikkuse ees särava klounipaari Piibu ja Tuudu elu kodus kolme lapsega, kellest igaühel on oma unistused ja... Vaata lähemalt ›
0
Populaarsemad allikad
Eesti Ekspress
|
0% |
Maaleht
|
0% |
Makroskoop
|
0% |
Koiduaeg
|
0% |
Fonte.News
|
0% |
| Vaata allikaid » | |
Pane LIKE Facebook-is ja ära maga maha päeva kõige tähtsamat uudist!
04.05.2026 22:37
Viimane uuendus: 22:32.
Uudiste reiting uuendatud: 22:30.
Mis on Uudis.net?
Uudis.net näitab populaarsemate uudiste edetabelit erinevatest Eesti uudisteportaalidest.
Meie tööpõhimõttetest loe lähemalt KKK rubriigist.
Keele valik
Српски / srpski Eesti keel (Eesti uudised) Русский язык (новости Эстонии) Українська мова (новини Естонії)